MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5 DL ) JA UKS = 5.7 DL (EHK 6DL ).
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK K-07B ... TAIGNAD Iseseisev töö Juhendaja: ... Pärnu 2009 Niidupargi 2009 Biskviittaigen Võluv sidrunirull TOORAINE TAIGEN TÄIDIS VIIMISTLU KOKKU NIMETUS S 1. Muna 4tk 4tk 2. Suhkur 150g 100g 250g 3. Sidrunimahl 1sl 50g 60g 4. Riivitud 1tl 1tl 2tl sidrunikoor 5. Jahu 200g 200g 6. Küpsetuspulber 1,5tl 1,5tl 7. Toorjuust 250g
2.12.2012 Kõrvits Referaat Õppejõud: Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis.
HARAKA LASTEAED MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit, mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPT
APELSIN LILLKAPSAS REFERAAT SISUKORD APELSIN....................................................................................................................................2 Ajalugu,päritolu..........................................................................................................................2 Kirjeldus......................................................................................................................................2 Tervislikkus.................................................................................................................................3 Apelsinirull..................................................................................................................................4 Apelsinisalat................................................................................................................................5 Apelsinikeeks..........................
Shokolaad Erik Rattasepp 8b TÕHG 2008 SISUKORD 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kommid, jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Shokolaad on teatavasti üks maailma vanimaid maiustusi. Eestis toodab shokolaadi j
Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.-90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 juurseller kg 0.044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste 0.000 0.000 0.000
Kõik kommentaarid