Mõned keskkooli vene keele sõnad (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

109 vene keele sõna gümnaasiumis

1. rukkilill - 2. Vene salat ­ 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema ­ , 7. teisel korrusel ­ 8. Vene hing ­ 9. rahvused - 10. asutused ­ , 11. pirukas ­ , 12. riik - 13. tunniplaan ­ 14. veetorn ­ 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos ­ 18. Vene saun ­ 19. rahvuslind ­ 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna ­ 24. maakonnakeskus ­ 25. raekoda - 26. Vene viin ­ 27. minema - 28. saun ­ , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik ­ 33. toiduained ­ 34. pirukad ­ , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima ­ , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained ­ 42. linna sümbol ­ 43. eesti keel ­ 44. elanikkond - 45. Viljandi järv ­ 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn ­ 48. rahvusvärvid ­ 49. sööma ­ , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill -

Vene keel

82

pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja:

Humanitaarteadused

21

doc

Eesti ühiskonnageograafia

Tallinn on ka Eesti peamine turismipiirkond, Tallinna vanalinn on võetud UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja. Nagu öeldud, on Tallinn moodustanud enda ümber suure linnastu. Üha uued ja uued asulad tõmmati igapäevasesse koostöösse Tallinnaga. Lihtsaim viis selleks oli osa rahvastiku töölkäimine Tallinnas, millega seoses kasvas tunduvalt ka muude asjade ajamine Tallinnas, mitte koduasulas. Mõned Harjumaa ja seejärel ka Raplamaa ettevõtted muutusid Tallinna firmade osakondadeks, said Tallinnast investeeringuid, ideid ja ülesandeid, valmistades toodangut, mida Tallinnas endas oli ebamugav teha. Teised käitised jäid küll iseseisvateks, aga nende juhtkond pärines harilikult Tallinnast, kasutas igapäevaselt oma Tallinna tutvusi ja seal ringlevaid ideid, palkas ka Tallinnas elavaid oskustöölisi

Keskkond

652

pdf

Asjaajamise alused

Need pakuvad:  kvaliteetset toitu ja teenindust,  mugavat keskkonda,  ajaviidet. Restoranid võivad olla iseseisvad ettevõtted. Neid jaotatakse:  esindusrestoranid,  lõunasöögirestoranid,  konkreetsetele toodetele spetsialiseerunud restoranid: pitsarestoranid, kalarestoranid, küüslaugurestoranid, biifsteegirestoranid jne,  konkreetsetele köökidele spetsialiseerunud restoranid: Vahemere, Itaalia, Kreeka, Prantsuse, Vene jne köögile spetsialiseerunud. Restoranid võivad asuda hotellides, laevadel, rongides, firmades jne. Hotellirestoran  Pakub hommikusööki hotellis ööbijatele täieliku eneseteenindusega (buffet-lauast) või osalise teenindusega lauast.  Pakub lõunasööki hotellis ööbijatele, külalistele ja konverentsikeskuse külastajatele päevamenüü või menüükaardi järgi (à la carte menüü)

Analüüsimeetodid äriuuringutes

83

doc

Eesti ajalugu

..............26 ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS 1561-1710.............................................................................................................. 27 EESTI 18.SAJAND............................................................................................................................................... 31 PÕHJASÕDA 1700 ­ 1721....................................................................................................................................31 VENE VÕIM......................................................................................................................................................... 33 ASEHALDUSKORD 1783 ­ 1796.......................................................................................................................... 35 KULTUUR. VAIMUELU.........................................................................................................................................36 19.SAJANDI I POOL..

Ajalugu

47

pdf

Võru linna juubelipidustused

aasta algusest. Suurimad sarnasused kolme juubeli puhul olid need, et iga sünnipäeva läbivaks teemaks oli roheline kuusk (linnavapp), iga juubeli ajal on korraldatud rongkäik, kultuurimaja ,,Kannel" mängis suurt rolli juubelipidustuste ajal ning igal korral anti välja vähemalt üks teos, mis tuletas linnarahvale meelde nende kodukoha minevikku. Suurimad erinevused aga kõigi kolme sünnipäeva puhul olid need, et iga kord oli tegemist uue keskvõimuga: 1884. aastal Vene keisririigiga; 1934. aastal iseseisva Eesti Vabariigiga ja 1984. aastal NSV Liidu koosseisus oleva ENSV-ga. Iga kord oli rõhuasetus erineval sihtgrupil ­ 1884 siinsetel sakslastel, 1934 vabadel eestllastel ja 1984 nõukogude sõjaveteranidel- vabastajatel. Erinev oli ka ürituste kajastamise ulatus ajalehtedes ning väljajagatud meenete hulk. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................

Ühiskond

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Tänage lahkuvat klienti alati soojalt, isegi kui ta ei ostnud midagi Telefonisuhtlus Mobiiltelefonile helistamisel: Enne jutu alustamist küsida: kas te saate praegu minuga rääkida Telefonisuhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi 9  21. Verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju Kuidas saadakse aru, et inimene valetab. Ta ütleb üht kui keha räägib teist! Rääkimisel peavad olema hääl, sõnad ja keha kooskõlas. Pole ju usutav kui inimene ütleb: Hurrraaa.... ­ väsinud, tüplinud häälega. Tõsist juttu rääkides ei tohiks lamaskleda diivanil jne. 22. Küsimuste esitamine kliendile Küsimuste liigid: avatud küsimused suletud küsimused proovi ja katsetamisküsimused juhtivad küsimused pehmendavad küsimused retoorilised küsimused kontrollivad küsimused Igale küsimusele on oma aega ja koht

Turismiettevõtlus

59

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

 Rõhututes silpides vältevastandus puudub. Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? ­ vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k

Eesti keel

Kommentaarid (0)