10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sirle Kabanen
Õppematerjali autor
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill -
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja:
Tallinn on ka Eesti peamine turismipiirkond, Tallinna vanalinn on võetud UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja. Nagu öeldud, on Tallinn moodustanud enda ümber suure linnastu. Üha uued ja uued asulad tõmmati igapäevasesse koostöösse Tallinnaga. Lihtsaim viis selleks oli osa rahvastiku töölkäimine Tallinnas, millega seoses kasvas tunduvalt ka muude asjade ajamine Tallinnas, mitte koduasulas. Mõned Harjumaa ja seejärel ka Raplamaa ettevõtted muutusid Tallinna firmade osakondadeks, said Tallinnast investeeringuid, ideid ja ülesandeid, valmistades toodangut, mida Tallinnas endas oli ebamugav teha. Teised käitised jäid küll iseseisvateks, aga nende juhtkond pärines harilikult Tallinnast, kasutas igapäevaselt oma Tallinna tutvusi ja seal ringlevaid ideid, palkas ka Tallinnas elavaid oskustöölisi
Need pakuvad: kvaliteetset toitu ja teenindust, mugavat keskkonda, ajaviidet. Restoranid võivad olla iseseisvad ettevõtted. Neid jaotatakse: esindusrestoranid, lõunasöögirestoranid, konkreetsetele toodetele spetsialiseerunud restoranid: pitsarestoranid, kalarestoranid, küüslaugurestoranid, biifsteegirestoranid jne, konkreetsetele köökidele spetsialiseerunud restoranid: Vahemere, Itaalia, Kreeka, Prantsuse, Vene jne köögile spetsialiseerunud. Restoranid võivad asuda hotellides, laevadel, rongides, firmades jne. Hotellirestoran Pakub hommikusööki hotellis ööbijatele täieliku eneseteenindusega (buffet-lauast) või osalise teenindusega lauast. Pakub lõunasööki hotellis ööbijatele, külalistele ja konverentsikeskuse külastajatele päevamenüü või menüükaardi järgi (à la carte menüü)
..............26 ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS 1561-1710.............................................................................................................. 27 EESTI 18.SAJAND............................................................................................................................................... 31 PÕHJASÕDA 1700 1721....................................................................................................................................31 VENE VÕIM......................................................................................................................................................... 33 ASEHALDUSKORD 1783 1796.......................................................................................................................... 35 KULTUUR. VAIMUELU.........................................................................................................................................36 19.SAJANDI I POOL..
aasta algusest. Suurimad sarnasused kolme juubeli puhul olid need, et iga sünnipäeva läbivaks teemaks oli roheline kuusk (linnavapp), iga juubeli ajal on korraldatud rongkäik, kultuurimaja ,,Kannel" mängis suurt rolli juubelipidustuste ajal ning igal korral anti välja vähemalt üks teos, mis tuletas linnarahvale meelde nende kodukoha minevikku. Suurimad erinevused aga kõigi kolme sünnipäeva puhul olid need, et iga kord oli tegemist uue keskvõimuga: 1884. aastal Vene keisririigiga; 1934. aastal iseseisva Eesti Vabariigiga ja 1984. aastal NSV Liidu koosseisus oleva ENSV-ga. Iga kord oli rõhuasetus erineval sihtgrupil 1884 siinsetel sakslastel, 1934 vabadel eestllastel ja 1984 nõukogude sõjaveteranidel- vabastajatel. Erinev oli ka ürituste kajastamise ulatus ajalehtedes ning väljajagatud meenete hulk. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................
Tänage lahkuvat klienti alati soojalt, isegi kui ta ei ostnud midagi Telefonisuhtlus Mobiiltelefonile helistamisel: Enne jutu alustamist küsida: kas te saate praegu minuga rääkida Telefonisuhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi 9 21. Verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju Kuidas saadakse aru, et inimene valetab. Ta ütleb üht kui keha räägib teist! Rääkimisel peavad olema hääl, sõnad ja keha kooskõlas. Pole ju usutav kui inimene ütleb: Hurrraaa.... väsinud, tüplinud häälega. Tõsist juttu rääkides ei tohiks lamaskleda diivanil jne. 22. Küsimuste esitamine kliendile Küsimuste liigid: avatud küsimused suletud küsimused proovi ja katsetamisküsimused juhtivad küsimused pehmendavad küsimused retoorilised küsimused kontrollivad küsimused Igale küsimusele on oma aega ja koht
Rõhututes silpides vältevastandus puudub. Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid