Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Itaalia toidukultuur (0)

1 Hindamata
Punktid

Itaalia  toidukultuur
AUTOR: ELIISE JÕGI
7.D KLASS
JUHENDAJAMARGE  ENSLING
Sissejuhatus
 Itaalia toidukultuur
 Õhtusöögi tavad ja kombed
 Itaalia  road ja  tooraine
Itaalia rahvusriik
  Rooma
 301 340 km2
 60 644 550 inimest 
 Rahvusriigi loomine
Tooraine
 Tooraine erineb vastavalt kliimale
 Oliivõli
 Värske tooraine
 Juurviljad ja ürdid
 Juust
  Mereannid
Itaalia söömise tavad ja kombed
 Toit , see on elu lahutamatu  osa
 Õhtusöögi kutse
 Mitmekäiguline  õhtusöök
 Leib
  Tiramisu
Kokkuvõte
 Kvaliteetne tooraine
  Ranged  toidukombed
 Toidust lugupidamine
Kasutatud kirjandus
 Raamat:„Itaalia Köök”, autor: Carla Capalbo,  esmatrükk 2001, tõlge eesti keelde 
kirjastus  Varrak  2006, Tallinn                                    
   http://www.hkhk.edu.ee/eope/vahemeremaad/itaalia_toidukultuur.html   ( 09.10. 2017 )
  http://toidutare.ee/toidust/rahvusköögid/itaalia/DBD0/   ( 09.10.2017)
  http://www.tigutoit.ee/rahvuskoogid/itaalia   ( 08.10.2017)
  https://et.m.wikipedia.org/wiki/Itaalia  ( 08.10.2017)

Document Outline

  • Slide 1
  • Sissejuhatus
  • Itaalia rahvusriik
  • Tooraine
  • Itaalia söömise tavad ja kombed
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Itaalia toidukultuur #1 Itaalia toidukultuur #2 Itaalia toidukultuur #3 Itaalia toidukultuur #4 Itaalia toidukultuur #5 Itaalia toidukultuur #6 Itaalia toidukultuur #7
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eliise.jogi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Itaalia rahvusköök
10
odt

Itaalia rahvusköök

TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Itaalia Rahvusköök juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Rahvusköök............................................................................................................4-5 Itaalia õhtusöök.........................................................................................................6 Retseptid.....................................................................................

Kokandus
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

9. Töökorralduse alused toitlustuses 263  Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263  Töökorralduse põhimõtted teenindussaalis 265  Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269  Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277  Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277  Tähtpäevatoidud 282  Kaasaegne Eesti köök 286  Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297  Usundid ja toitumiskultuur 297

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Gastronoomia ajalugu
18
doc

Gastronoomia ajalugu

supermarketid ja võeti kasutusele geotermilised kasvuhooned juurvilja, eriti tomatite kasvatamisel. Viimastel aastatel on suurenenud juurvilja- ja vähenenud kalatarbimine. Islandlased joovad palju kohvi, iseäralik on molakaffi -- musta kohvi joomine, suhkrutükk suus. Tüüpilisi toite on soolatud lambavorst (kindabjúgu), hapendatud hailiha (hákarl) ja friteeritud trapetsikujuline küpsis (kleinur), alkohoolsetest jookidest brennivín. Norra köök Norra toidukultuur põhineb suuresti mägi-, mere- ja metsaandidel. Palju rõhku on pandud jahiulukitele ja kalale. Rahvusvaheliselt on tuntud Norra suitsulõhe.[16] Teravilja kasvatatakse riigi lõunaosas ja peaasjalikult vaid kaera ja otra. Neist valmistatud jahu ei sobi pärmiküpsetiste jaoks, mistõttu on Norrale tüüpiline kõva ja pika säilivusajaga lameleib (flatbrød). Eeskätt rannikupiirkondades on ajalooliselt oluline Atlandi heeringas, mida söödi

Toitlustus
Valge veini ja toidu kokkusobivus
38
docx

Valge veini ja toidu kokkusobivus

Colombard'i nime all väga populaarseks ja sai üheks enamlevinud sordiks. Veinid on neutraalsed, karged, kuid magusapoolsed, madala happega, lihtsad ja veidi kommertslikud. Lõuna-Aafrika Vabariigis kasvatatakse Colombar'i nime all. Seal on see tänase päevani tähtsuselt teine viinamari, millest valmistatakse lihtsaid, kommertlikke vahu- ja mahuveine. Austraalias kasutatakse segatuna Chardonnay'ga ja ka Chenin Blanc'ga, et lisada veinidesse kargust. Cortese ­ Itaalia valge viinamarjasort, millest parimad veinid tulevad Lombardiast, näiteks Oltrepo Pavesest ja Piemontest, mille väärikaimaks näiteks on Gavi DOCG aastast 1998. Vein on puuviljane, värske ja aromaatne, ka veidi mineraalne, tsitruselise järelmaitsega. Kasvatatakse veel ka Liguurias ja Venetos. Veinid sobivad hästi merekaladest valmistatud toitudega. Furmint ­ Peen, kuid veidi kliimakartlik viinamarjasort. Kasvatatakse põhiliselt Ungaris, aga leidub ka mujal Ida-Euroopas

Kokandus
ÕPIMAPP
60
docx

ÕPIMAPP

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................

Toidukaubaõpetus
Itaalia
28
doc

Itaalia

Turismi iseloomustus..............................................................................24 11.Kokkuvõte...............................................................................................25 Kasutatud kirjandus......................................................................................26 3 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. Itaalia pealinna on Rooma, mis on tuntud juba ammustest aegadest. On ju selle linna kohta ka üks ütlus: ,,Kõik teed viivad Rooma". Teadsin riigist suhteliselt palju kuid himu uue teadmise järele oli suur. Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot . 4 1

Geograafia
Õpimapp - eritoit
45
doc

Õpimapp - eritoit

värvus helekollasest pruunini, mitte kõrbenud; sisu peab olema läbiküpsenud, poorne, ilma tükikesteta, käega katsumisel mitte niiske; maitse peab olema iseloomulik antud tootele; lõhn peab olema tootele iseloomulik; Erinevad saiatooted kaupluses: Magedad lihtsaiad Röstsaiad Täisterasaiad Krõbeda koorikuga saiad Vormisaiad sepikud ja segasaiad Kuklid Külmutatud ja eelküpsetatud saiad Seemnesaiad Dieetsaiad Tootjad: Fazer Pere Leib Jänku Juss PASTA Pasta on traditsiooniline itaalia köögi põhitoit. Pasta on rikastatud rauaga, foolhappe ja mitmete teiste B-vitamiine, kaasa arvatud tiamiini, riboflaviini ja niatsiiniga. Õige pasta valmistatakse 100%-lisest durum nisujahust e. kõvanisust jahvatatud jahust. Kõvast nisust jahvatatud jahu veega segamisel saadakse taigen, sellest vormitakse kooritud kuju- pasta. Durum nisujahust pastatoode on ilusa kuldkollase värvusega , ilma muna lisamata. Samuti ei lagune ta vees keetmisel ära

Toidukaubandus
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Kõige kiiremini kasvavad piirkonnad on LõunaAasia, Lääne ja Kesk Aafrika, Ida Aafrika, KeskAmeerika ja KaguAasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja

Turismiettevõtlus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun