Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KARL PÄRSIMÄGI (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lasnamäe Üldgümnaasium
KARL PÄRSIMÄGI
Henri Muldre XII klass
Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas " Pallase " kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colarossi vabaakadeemias, Academie de la Grande Chaumiere'is) ning muudes vanameitrite teoseid kopeerides. Saksa okupatsioonivõimud paigutasid Pärsimäe, kui võõrriigi kodanuki 11. septembril 1941 Pariis lähedale Drancy koonduslaagrisse. Ta saadeti juunis Poolasse, Owicimi, kus ta hukati. K.Pärsimägi viljeles õli- ja akvarellmaali ning monotüüpikat. Ta lõi fovistlikke, lokaalvärvustel rajanevaid intiimse meeleoluga figuurimaale, portreid, natüürmorte ja maastikke. Pärsimäe varaseist teoseist on tuntuim heledatooniline Autoportree kübaraga (1931, õli). Peagi muutus värvikäsitlus jõulisemaks ning kontrastsemaks, ruumilisus tajutavamaks: Maastik (1933), Petseri klooster (1934, õli). 1930 aastate keskel maalitud Talutuba soemüüriga, Kollased lilled sinisel (mõlemad maalid u.1935, õli) ja muud teised on säravad ja erksad . Kui värvigamma hiljem pehmenes, sugenes lähitoonide kooskõlasid (Natüürmort roosa päevavarjuga, Daam rohelises rohelisel - mõlemad 1936, õli). Viimaseis kodumaal valminud teoseis Isaportree ja Natüürmort (mõlemad 1937, õli) on vorm saavutanud senisest suurema plastilisuse. Pariisis loodud maalid on varaseimast õhulisemad ja varjundirikkamad - Nõjatuv akt (1938, õli, asub A. Starkopfi muuseumis), Lugeja (1939, õli). Pärsimäest endast pilte: Pärsimäe autoportreed (maalis iseennast):
Mõningaid tema teoseid:
Tüdruk kuuvalgel (1935-1937) Prantsuse köök Lamav naisakt (1938, õli)
Ortodoksi kiriku interjöör (1934)
Talutuba (1937) Interjöör aknaga (1935)
Neiu sinises punase Valge kann kaelasidemega (1935) Kasutatud kirjandus: 1) Peatoimetaja: Mart-Ivo Eller . Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline Leksikon (EKABL). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk 408-409. 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_P%C3%A4rsim%C3%A4g i 3) http://www.google.ee/search?tbm=isch&hl=et&source=hp&biw=1684&bih = 921&q=Karl+P%C3%A4rsim%C3%A4gi&gbv=2&oq=Karl+P%C3%A4rsim%C3%A4 gi&aq=f&aqi=g1&aql=&gs_l=img.3..0.1617l1617l0l2200l1l1l0l0l0l0l42l42l1l1l0.f rgbld.(ehk teisisõnu Google.com'i kirjutada ostingusõnaks Karl Pärsimägi).
Vasakule Paremale
KARL PÄRSIMÄGI #1 KARL PÄRSIMÄGI #2 KARL PÄRSIMÄGI #3 KARL PÄRSIMÄGI #4 KARL PÄRSIMÄGI #5 KARL PÄRSIMÄGI #6 KARL PÄRSIMÄGI #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Henri Muldre Õppematerjali autor
12. klassLühildane referaat piltidega.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Adamson-Eric
6
odt

Adamson-Eric

Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal : ERICH KARL HUGO ADAMSON Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Lenne Lahtvee Kunda 2009 Erich Karl Hugo Adamson ­ ehk Adamson-Eric, nagu ta ennast hiljem ise nimetas ­ sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Ta oli pere kuuest lapsest neljas, tema isa töötas Tartus riidekaupmehena ning tema ema oli kunstnik. Eric õppis vene õppekeelega Aleksander Esimese gümnaasiumis, kus olid head õpetajad ja kus pandi rõhku klassikalistele keeltele. Sellest koolist oleks olnud kerge astuda tolleaegsesse Tartu Ülikooli

Kunstiajalugu
Kunsti kronoloogia impressionism - graffiti
39
doc

Kunsti kronoloogia impressionism - graffiti

IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ,,Päevalilled" *Paul Gaugu

Kunstiajalugu
Gustav Raud
3
doc

Gustav Raud

Gustav Raud oli maalikunstnik. Sündis 5. Oktoobril 1902 ja suri 14. Märts 1968. Kunstniku abikaasa oli Liis Raud, ema oli Liisa Tomingas ning isa Jüri Tohver. Gustav Raua elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümneil elas küllaltki tagasitõmbununa. Gustav Raud alustas õpinguid 1923. Aastal ning lõpetas kõrgema kunstikooli ,,Pallase" 1934. Aastal. 1940-1941 oli ta Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees, 1941- 1943 Tartu Kunstibüroo juhataja ja 1945-1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Gustav Raud oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid. Samuti on viljelenud ka maastikumaale, natüürmorte ning monotüüpiat. Ta sai tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega. Ta maalis ka maastikke ja natüürmorte pallaslastele iseloomulikus heledale-tumedale baseeruvas käsitluslaadis. Tema kuulsaimaks teoseks on "Aias", millel ta kujutab oma abikaasat. Tavaliselt paigutas ta oma portree

Kunstiajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun