Eesti rahvustoidud
Ülla Tamm
Eesti köök
Külmad söögid
Soolatud
räimed
Sõir
Sült
Sült
Sült on keedetud liha- või
kalaleemest tarretis, mis
tavaliselt sisaldab ka
hakitud liha või kala, vahel
ka tükeldatud aedvilju või
muud. Sült on Eesti
rahvustoit, kuigi sarnast
tarretatud lihaleemest toitu
valmistatakse ka mujal.
Magustoidud
Kaerakile
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lla
Õppematerjali autor
liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Magustoitudeks on: hapupiimapudi ,kaerahelbeküpsised ,kaerakile, kama ,kamakäkid ,küpsetatud ahjuõunad ,õllesupp ,piimasupp munaga. Küpsetatud ahjuõunad on magusad õunad mis sobivad hästi serveerimiseks koos vaniljejäätise või kastmega. Supidest on rahvuslikud : hapukapsasupp ubadega ,kört ,oasupp ,piimasupp kruupidega ,pulmasupp ehk siis pulmarokk ja samuti ka räimesupp. Kört on keevasse piima segatud odrajahu. Verest rahvustoidud on:verikäkid,verileivad,veripannkoogid ja kindlasti verivorst. Verikäkid on sealihast kas siis kuubikud või ringikujulised,mida tehakse ahjus või pannil. Eelpool nimetamata jäänud rahvustoit on kindlasti mulgipuder. Mulgipuder on Lõuna-Eestist pärit eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Samuti on rahvustoiduks ka kama. Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga.
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit
KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus
piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Piimatooted on kõik tooted, mis on valmistatud kasutades piima, näiteks juust, jogurt, kohupiim jne... Piimatooteid kasutatakse magustoitudes, lihtsalt söömiseks ja ka teiste soolaste toitude maitsestamiseks ning valmistamiseks. 26) Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtteid. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? 27) Loetle põhilisemaid toiduaineid eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad Eesti rahvusroad Vanimad teraviljadtoidud valmistati odrast, kaerast, nisust ja rukist. Põhilisemad toiduained olid kapsas, kaalikad, herned, oad ja läätsed ning ka liha, kala, munad ja ka puuviljad ning marjad. Tuntuim ja tähtsaim toit on leib, veel on tuntumad kalasupp, liha-klimbisupp, hernesupp, suupistetest on muna-odravõi, täidetud muna, kuivatatud ja soolatud või suitsutatud kala ning liha. Põhiroad on lihapallid, mulgikapsad, sült, mulgi puder.
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskk
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TOIT Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 EESTI TOIDUKULTUUR..........................................................................................................4 MIS ON EESTI TOIT?...............................................................................................................5 MUISTSED KOMBED..............................................................................................................7 TOIDULAUD TÄNAPÄEVAL..................................................................................................8 TÜÜPILISED EESTI TOOTED.................................................................................................9
...........................8 LISA 2................................................................................................10 KOKKUVÕTE.......................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................12 2 SISSEJUHATUS Käes olevas loovtöös võrdleme kolme riigi - Eesti, Vene, Saksa - kööke ja toome eraldi välja nende erinevused ja sarnasused. Samuti tuleb iga köögi juures juttu ka selle ajaloost: mis toiduaineid tarvitati kunagi, milliseid tegemisviise kasutati ja milliseid toite hinnati rohkem. Lisana käsitleme küsitlust, mitu inimest kümnest eristavad Eesti, Vene ja Saksa rahvusköökide roogasid. Esitasime endale ka uurimusküsimuse: kui erinevad meie valitud kolme riigi köögid siiski on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid