Piim ei olnud samuti igapäevane toiduaine. Aga olemasolul joodi piima värskena või hapendatult, valmistati kohupiima. Koort ja võid ei tehtud kuni19. Sajandini. Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. Teraviljaküpsetistest olid: Vatruskad. Ümmargused lahtised pirukad, mille täidiseks on kohupiim või harvem ka moos. Pliinid. Präänikud ehk meeleivad, milles mett on 50%, olid samuti teada-tuntud. Alates ristiusu tulekuga jagunes köök paastuajal lubatuteks (taime-kala-seeneroad) ja paastuajal keelatuteks (piima-muna-liharoad). Et üle poole päevadest aastas loeti paastupäevadeks (192 216 päeva olenevalt aastast), oli loomulik, et sel ajal lubatud toitude valikut püüti mitmekesistada. Jookidest on teada, et 9. Sajandil oli olemas kali. Kalja valmistamisel tehti seda korraga suurtes kogustes 500 1000 liitrit. Lisaks joogile oli kali paljude toitude valmistamise alus, näiteks külmad supid
Itaalia rahvusköök Click to edit Master text styles Itaalia toiduainete valik on väga Second level mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning Third level niiskuseküllase kliima tõttu kasvab Fourth level seal palju taimi, mida neil kas üldse Fifth level pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud ning paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Artisokk Korvõieliste sugu
Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269 Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277 Tähtpäevatoidud 282 Kaasaegne Eesti köök 286 Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297 Usundid ja toitumiskultuur 297 Tuntumad rahvusköögid 302 3 1. TOITLUSTUSETTEVÕTETE JA -TEENUSTE LIIGID Eesmärk: õppida tundma
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid · Siit pärit on ka karri Karri · Karri on üks tuntumaid vürtsisegusid · Koosneb peamiselt kollajuure risoomist ehk kurkumist, koriandri ja mustköömne seemneist ning vürtspiprast, millele on lisatud muid vürtse Eripärad · Süüakse kätega · Pärast sööki pestakse sõ
KOOL ENDA NIMI MAAILMA KÖÖGID Referaad Juhataja: NIMI AASTA 2007 Hispaania köök 1 Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklazaanide, pipra ja oliivide rohkus. Kuna Vahemere maade road on sarnased, võib nii mõnigi hispaania hõrgutis meenutada itaalia või prantsuse köögi toite. Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult
Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue..............................................................................
Kool Nimi Prantsuse köök Referaat Juhendaja: Õp... Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Prantsuse köök........................................................................................................................ 4 1. 1. Tavad...............................................................................................................................4 2. Toitude valmistamine..............................................................................................................6 2. 1. Peamised toiduained........................................................................
Bancha tootmiseks korjatakse lehed kohe pärast uut hooaega ja need kalduvad olema pisut kareda maitsega ning sisaldavad taimeosakesi, saadud tee sisaldab vähem kofeiini ja tanniini kui parimad Jaapani tee sordid. Tass kipub olema pehmem. Nende faktorite tõttu annavad Jaapani vanemad seda teed oma lastele. Enamus Jaapani teid on hea lõhna ja maitsega, kuigi meie jaoks spitsiifilised. Nendest teedest tehakse ka segusid teiste taimedega. 6. Toidu ja joogi serveerimine Jaapani köök on välja arenenud rangest lihtsusest. Ka tänapäeval on jaapani toidule omane pigem mõõdukus kui pillav väljapanek. Jaapanis on iga põhiroa aluseks keedetud riis, miso supp ja tsukemono (marineeritud köögiviljad). Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores
Kõik kommentaarid