Vana-Vigala Tehnika-ja Teeninduskool Eesti rahvusköök Referaat Koostaja: Angela Vodolaztsenko Gruppi nr: 11KS-1 Juhendaja: Ene Raud Vigala 2013 Sisukord 1.Eesti köök 2.Eesti köök mis see endast kujutab 3.Vana-Eesti köök-talupojaköök 4.Sensoonus ja kokkuhoid 5.Eestlase suhe toidusse 6.Mõisade köögid 7.Vanast Eesti köögist tänapäeval 8.Vana Eesti kööki iseloomustab 9.Kaasaegset Eesti kööki sobib iseloomustama 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus Eesti köök Kama peavad eestlased üdini eestilikuks toiduks. Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogas...
Kuusalu Keskkool EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED Loovtöö 2016/2017 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1.EESTI.................................................................................................4 2.VENEMAA..........................................................................................4 3.SAKSAMAA........................................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED.....................................................................
Mille poolest erineb tänapäeva Eesti köök varasemast? Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood. Tänapäeval pannakse väga suurt rõhku teraviljatoodetele. L...
Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutainast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segavi...
Mehhiko köök Johanna Rodima ja Jelizaveta Gavrilõteva 8c klass Mehhikost Ametlik nimi Mehhiko Ühendriigid Pealinn México Naabriteks USA, Guatemala ja Belizega Mehhiko kultuuri on sügavalt mõjutanud indiaanid ja hispaanlased, hiljem ka prantslased ja ameeriklased Toidu valmistamisel reegleid ei ole, söök võib olla väga lihtne või raske Toiduained Tsillipiprad Mais Tortiljad Oad Cuacamole - avokaadokaste Rahvusroad Ceviche laimimahlaga marineeritud mereannid Pozole - paks supp või vedelam ühepajatoit, mis koosneb sea- või kanalihast ja maisist Cochinita pibil - guljass-tüüpi roog sealihast Taco (tako) - friteeritud, rabedad, U-kujulised, serveeritakse täidetuna Nacho (natso) - friteeritud väikesed kolmnurgad Burrito - Täidetud ja taskukujuliselt kokkukeeratud tortilja Chili con corne - vürtsikas v...
ETTEÜTLUS NUMBER 6 1) Zooloogia on bioloogia haru, mis uurib loomi. Zooloogia harud on entomoloogia, malakoloogia, ihtüoloogia, ornitoloogia, terioloogia jt. 2) Kui bors on värvitu, võib sellele lisada eraldi valmistatud peedileent. 3) Vahetult enne sööki pannakse borsi kuumutatud liha, sinki või suitsurinda, hapukoort ning maitserohelist. 4) Eesti on suveräänne riik. 5) Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim. 6) Kui oleme raha ära pannud seifi, võime minna golfi mängima. 7) Ema ütles mulle, et ma pean minema poodi. Ta lisas veel, et ma ei kulutaks raha tähtsusetutele asjadele. 8) Isa, keda ma nägin viimat lapsepõlves, tuli mulle külla ja tahtis minuga reisile minna. Ta ütles: "Poiss, tule siia. Mis sa arvad,"värisedes võttis ta ema pildi taskust välja,"kui läheks õige puhkama ja otsime ema ka üles?" 11) Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. 12) Mulle meeldib Eesti ...
Kodutöö majanduses- ettevõtte analüüs 1. Ettevõtte lühikirjeldus- Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 2. SWOT analüüs Strengths: - eestimaine imago - lai kauba valik - Partnerkaart - Järjepidev reklaamistrateegia - kampaaniad - Selveri köök Weaknesses: - kõrge hinnakuvand - välisturul ei suutnud opereerida (Lätis) - nõrk klienditeenindus Opportunities: - kauplused asetsevad Eesti igas paigas - tsentraalköök - töökorralduse efektiivsemaks muutmine - hädti läbimõeldud kampaaniad - kõik ostud ühest kohast Threats: - konkurendid laienevadja turuosad jaotatakse ümber - halb majandus...
Ave Kiiber Tänapäevane Eesti köök Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub...
IDAEESTI JA SETOMAA IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur, küüslauk, mädarõigas, köömned) • Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült • Pirukad :...
Prantsuse köök Prantsuse köök • Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toidu valmistamine • Algsed omadused ja toiteväärtused peavad säilima • Süüakse palju toorsalateid • Maitseaineid lisatakse mõõdukalt • Kastme koostis on mitmekesine • Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt valmistatud koka või seda toitu eelistanud inimese nime Toidu serveerimine • Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. • Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. • Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. • Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00 lõuna (d...
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE SUUR SUURDE PUHAS PUHTA UU...
RESTORANIDE KIRJELDUS Marleen Alle K-12A SISUKORD • KOHVIK MOON • RESTORAN LUSIKAS KOHVIK MOON • Aadress: Võrgu 3, 10415, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond • Kontakttelefon: 6 314 575 • Email: [email protected] • Koduleht: kohvikmoon.ee • Köök: Eesti, Vene • Atmosfäär: Restoran, Kohvik • Kohtade arv: 60 • Lisavõimalused:Lastele, tasuta parkimine, wifi, terass, ärikohtumisteks, kaasaostmise võimalus, seinakontakt, kinkekaart • MOON AVATUD: • E - L 12 - 23 • P 13 - 21 • Ebatavaline nimi. Ebatavaline asukoht. Aga muidu vägagi tavaline koht. • Moonis on meil linnapoistel ja tüdrukul veel suurem väljakutse, mille märksõnadeks on – lihtsus, iseseisvus, kohalik tooraine, ausus ja austus, põhjamaine kargus, Kalamaja nurgatagune. • Köögis toimetavad tunnustatud peakokad Roman Zaštšerinski ja Igor Andrejev RESTORAN LUSIKAS •...
Tallinna Teeninduskool Aruanne Õpilase nimi Jevnika Samofalova Õpperühm nr 011KM Juhendaja Riina Laht Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 1Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.2Praktika ettevõtte iseloomustus ................................................................................3 2Lõpparuanne-analüüs...................................................................................................4 3Ettevõtte analüüs..........................................................................................................5 3.1Enesehinnang.........................................................................
Soome Kombed ja kultuur Kombed Täpsus on Soomes väga tähtis. Soomlasega rääkides ei ole heakõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond M.M. TH - 1 GRUUSIA KÖÖK Referaat Juhendaja: Anne Roosipõld Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Oma referaadi koostan ma Gruusia köögi teemal. Selle köögi valisin enda teemaks, sest mul on gruusia köögi kohta vähe teadmisi. Gruusia on kultuuriliselt Eestist erinev, seetõttu usun, et saan selle referaadiga uusi ja huvitavaid toite teada. Uurimisülesanded: · selgitada välja milliseid toite Gruusias süüakse · saada uusi teadmisi Gruusia köögi kohta · anda väike ülevaade kommete kohta · võrrelda eesti ja gruusia kööki Referaadi materjale otsin internetist. Kasutan erinevaid blogisid, sest ametlikke allikaid gruusia köögi kohta on väga raske leida. 3 1. TOIT 1.1. Soolased road Gruusia köök on pikkade traditsioonidega ja võrratuid maitseelamusi pakkuv. Gruusias tarvitatakse rohkesti aedvilju, seetõttu sisaldavad to...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindus osakond Praktika aruanne Juhendaja: Vana-Võidu 2008 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 2. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ....................................................... 4 3. ANALÜÜS.................................................................................................................5 3.1 Eneseanalüüs........................................................
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
Tallinna Tööstushariduskeskus. Selver As Ettevõtte analüüs Laura Oiluk 206 RMÜ 16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning ...
Jaapani köök Koostajad: Monika Tulit Annemari Aasoja Jaapani köök on väga tervislik. Süüakse palju aedvilju, kala ja riisi. Üldine rasvasialdus on väga madal. Kõige rohkem on seda mõjutanu geograafiline asukoht ja naaberriikide, Hiina ja Korea, köögid. Kuna Jaapan on saareriik kasutatakse palju kala ja muid mereande. Kuna Jaapan on põhjast lõunasse ligi 3000km pikk erinevad ka toidud Põhja ja LõunaJaapanis. Põhjas kasutatakse rohkem liha, soola ja rasvasemaid tooraineid. Lõuna pool on suurem rõhk kalal ja teravamatel maitsetel. Paljud toidud on iseloomulikud ainult mõnele aastaajale, sest saadaval on erinevad t...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega ning seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul, teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Toitude maitsestamine on tagasiho...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM11 Birgith Laurimaa A-SELVER PAIDE Praktika aruanne Paide 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................3 1.SELVERI ISELOOMUSTUS...................................................................................................................................4 1.1.A - Selver Paide Ajalugu....................................................................................................................................4 1.2.Asukoht..............................................................................................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Prantsusmaa ajalugu,vaatamisväärsused ja köök Inimeseõpetuse referaat Ralf-Rasmus Animägi 7.c Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1.Prantsusmaa ajalugu.................................................................4...5 2.Prantsusmaa vaatamisväärsused....................................................6 3.Prantsusmaa köök..........................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................................................................9 Sissejuhatus- Prantsusmaa Valisin selle teema, sest ma olen Prantsusmaal käinud ning olen ise ka huvitatud sealsest kultuurist ning ajaloost. Prantsu...
Eesti rahvustoidud Ülla Tamm Eesti köök Külmad söögid Soolatud räimed Sõir Sült Sült Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Magustoidud Kaerakile Küpsetatud ahjuõunad Õllesupp Kama Kama Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga. Toidud verest Verikäkid Veripann- koogid Verileib Verivorst Verivorst Traditsioonilist eesti verivorsti valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Muud toidud Magushapud värsked kapsad Hernetemp Jõuluroog Mulgikapsad Mulgikapsad Tuntud mulgimaine roog, mis erinev...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond INDIA KÖÖK Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3000 km pikkuselt põhjast lõunasse sirutuv India on koduks enam kui miljardile eri rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. See teeb Indiast kulinaarse paabeli, mis pakub nagu küllussarvest erinevaid maitseid, söögikombed ja toidueelistusi, mis vahelduvad sõltuvalt geograafilisest piirkonnast, elanikkonna jõukusest ning nende kultuuri- ja usutavadest. Referaadi eesmärk on teha ülevaade India köögi peamistest toidudest, jookidest ja ka kommetest. Uurimisülesanded: · anda ülevaade India köögi ajaloost; · anda ülevaade India peamistest toitudest, jookidest, maitseainetest; · selgitada välja toiduvalmistamise iseärasused; · anda ülevaade lauakommetest; · India inimestele Eesti rahvustoitude soovitamine. Töö...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure al...
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda e...
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka...
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad...
Vene keel 1. kodulinn - 2. seltsiv - 3. linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - ...
* Kulinaaria ajalugu 19.saj lõpul ja 20.saj algul Referaat Koostas: H . P. Sissejuhatus Ajalugu tunneb paljusid roogi, mille nimetustes on jäädvustanud end gurmaanidest vürstid, kuningad ja nende armukesed, kirjanikud ja heliloojad. Mitmed ajaloo suurkujud meenuvad tänapäeva inimestele kõigepealt mitte kui riigivalitsejad, vaid kui delikatessroogadele nimetuse andjad. Tänapäeva parimad klassikalised menüüd koosnevad endiste kuningate ja teiste suurmeeste jaoks loodud delikatessidest. 19. sajandi keskpaiku hakati kroonitud peade hõrgutisi pakkuma ka vähem kuninglikes seltskondades. Häid toite said nautida eelkõige Euroopa kultuuriringkonnad ning sööke ja jooke hakati nimetama ka kirjanike, heliloojate ja lauljate järgi. Prantsuse revolutsiooni ajal põgenes krahvist kirjanik Francois Rene de Chateaubriand Ameerikasse ning õppis seal indiaanlastelt...
Alkoholi toime, kasulikkus ja kahjulikkus Alkohol on erilise lõhna ja maitsega orgaaniline ühend, mis inimorganismis teatud kogusest alates põhjustab joobeseisundi. Alkohol mõjub kogu organismile ja selle tarbimisel saadakse võrreldes valkude ja süsivesikutega üsna palju energiat. Alkohoolsed joogid jagatakse klassikaliselt etanooli sisalduse alusel kolme gruppi: 1. õlu sisaldab keskmiselt 46% puhast etanooli, 2. vein sisaldab ligikaudu 12% puhast etanooli, 3. kange alkohol sisaldab ligikaudu 40% puhast etanooli. Alkoholi toime Juba mõne minuti järel pärast imendumist seedetraktist jõuab alkohol ajju ja hakkab mõjutama inimese käitumist kui erguti, rahuti, antidepressant või uinuti seda sõltuvalt annusest ja isikuomadustest. Esialgu muutub inimene jutukaks, tekib heaolutunne, isegi eufooria. Mõõdukas koguses kasutatuna võib alkoholil olla hirmu ja pingeid vähendav toime. Üldi...
Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põ...
Itaalia toidukultuur AUTOR: ELIISE JÕGI 7.D KLASS JUHENDAJA: MARGE ENSLING Sissejuhatus Itaalia toidukultuur Õhtusöögi tavad ja kombed Itaalia road ja tooraine Itaalia rahvusriik Rooma 301 340 km2 60 644 550 inimest Rahvusriigi loomine Tooraine Tooraine erineb vastavalt kliimale Oliivõli Värske tooraine Juurviljad ja ürdid Juust Mereannid Itaalia söömise tavad ja kombed Toit , see on elu lahutamatu osa Õhtusöögi kutse Mitmekäiguline õhtusöök Leib Tiramisu Kokkuvõte Kvaliteetne tooraine Ranged toidukombed Toidust lugupidamine Kasutatud kirjandus Raamat:,,Itaalia Köök", autor: Carla Capalbo, esmatrükk 2001, tõlge eesti keelde kirjastus Varrak 2006, Tallinn http://www.hkhk.edu.ee/eope/vahemeremaad/itaalia_toidukultuur.html ( 09.10.2017) http://toidutare.ee/toidust/rahvusköögid/itaalia/DBD0/ ( 09.10.2017) http://www.tigutoit.ee/rahvuskoogid/itaalia ( ...
Eesti kulinaaria ajalugu Tinglikult võib Eesti toiduvalmistamise traditsioonid jagada kaheks: põllumajanduslikuks ja mereäärseks. Eesti pinnas on küllaltki kivine ja raskesti haritav, mis nõuab põllumeestelt suurt vaeva. Kliima on mereline. See soodustas meie köögi arenemist väga toitvaks ja kaloririkkaks - inimestel oli vaja koguda jõudu ja energiat. Rääkides mõjudest, valitseb Eestis skandinaavia köök ja kultuur, mis tähendab, et rohkem süüakse kala ja sealiha.On huvitav märkida, et erinevalt teistest Baltimaadest kasutati Eestis ka küüslauku. Muidugi erines vana ja erilisi traditsioone omava Tallinna köök teiste Eesti regioonide köökidest. Esmajärjekorras seepärast, et Tallinn oli Hansalinn. Laevadega tuli mitte ainult kaup, vaid ka uued kombed ja tundmatud toidud.Näiteks ilmus martsipan Eestisse tunduvalt varem kui Lätisse või Leetu.On huvitav, et tänapäeval tegeletakse Eestis sajanditaguste retseptide otsimisega ja on restorane, mi...
Vene rahvusköök Faktid Pealinn : Moskva Rahvaarv : 141,9 milj. Riigikeel : vene keel Rahaühik : rubla Venemaa pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Naaberriigid on Eesti, Leedu, Soome Riigikord- föderatiivne vabariik Riigipea- president Vladimir Putin Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, võttes enda alla 11,5% maailma maismaast, hõlmates 11 ajavööndit ja asudes oma territooriumiga nii Euroopas kui Aasias. Venemaa kultuur ja tavad Peavad lugu teatrist ja kontserdist Äärmiselt külalislahked,temperamentsed Toitudest armastavad enim kala,hästi maitseb viin religioossed,austavad vanu kombeid,tavasid. Vene köögi iseloomustus Laialt tuntud oma delikatesside poolest ( kala, kalamarjad,seened, hoidised) Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntak...
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55....
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor SAKSA RAHVUSKÖÖK Meie seosed Saksamaaga Mitmed Click to edit Master text styles sarnased Second level rahvusroad Third level Fourth level Sarnased Fifth level lauakombed Sarnased joogieelistuse d "Prost" "Proosit" "Läänemere lained" Kirikakar - ...
Keelekontaktid Meie sõnavarasse kuulub umbes 3000 omatüve ehk põlistüve. Mõned põlissõnad on enam kui 6 000 aastat vanad ja neid hästi põliseid sõnu on meil saja ringis: ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. Umbes 5 000 aastat tagasi tuli juurde 200 omatüve. Omatüve tuli juurde:soome-ugri,soome-permi,soome-volga,soome-lapi,läänemeresoome ja liivi-soome tüvedest. Soome-ugri tüvevarast tuli juurde 179-306 sõna.Näiteks : hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks jt. Soome-permi tüvevarast tuli juurde 55-141 sõna. Näiteks : amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana jt . Soome-volga algkeele tüvevarast tuli juurde 81-158 sõna.Näiteks: jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö jt. Soome-lapi varajasest läänemeresoome algkeele tüvevarast tuli juurde 90- 177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nu...
Eesti köök 20 sajandil. (1918-1940) Kadi-Ly Rätsep 011K 20.saj. algul hakkasid toimuma uued muutused toitumistavades Eesti külades levisid uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates. Ilmusid ka esimesed kokaraamatud. Kasvas poest ostetava toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamisek...
HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID KURSUSETÖÖ Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS JA TEHNOSÜSTEEMID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 62 Juhendaja: lektor Anti Hamburg Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2014 SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuse...
TAI KUNINGRIIK Globaliseeruv maailm Koostas: Tartu 2015 Tai Riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel. Tai on populaarne turismimaa. Tai Pindala: 514 000 km² Elanikke: 66 405 000 Pealinn: Bangkok Rahaühik: baht 1 baht on 0,02 eurot. Bangkok Valitsev monarh Kuningas Rama IX Ametis viimased 69 aastat. On pikima valitsusajaga monarh Tai ajaloos. Rahvastik Linnades elab 20% rahvastikust. 80% tegeleb peamiselt põllumajandusega. Tootlikus: Riis - 20 miljonit tonni aastas Kookospähklid - 1,4 miljonit tonni aastas Kautsuk - 1.3 miljonit tonni aastas Kalapüük - 2.7 miljonit tonni aastas Kliima Iseloomulik troopiline kliima ja 3 aastaaega. Vihmahooaeg maist-oktoobrini. ...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Bioloogia TALLINNA PÜHA MIIKAELI KLOOSTER Referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 ........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3 Kloostri aja- ning ehitusloost ........................................................................................................................................... 4 Kokkuvõte ..........................................................................................................
Hilisgootika (keskaeg) 1400-1530 Lübecki linnaõigus- iga majavaldus moodustas naabritest kindla müüriga eraldatud kinnistu. Aknad avanesid vaid tänavale ning olid võrestatud, liikudega. Ehitada tohtis vaid kivist elumaju(tulekahju)-nõuded ranged. Peahoonega liitusid hoovis väiksemad majapidamishooned. Hooned olid paekivist. Seest: Eeskoda diele, suured aknad. Ühe akna all peremehe kontor mis oli eraldatud vahe või kappseinaga. Diele(eesruum) tagumises osas matelkorstna all köök, riiulid seinaavades. Üks kitsas seina... trepp viis keldri, teine ülemisele korrusele aidaruumi. Mantelkorstna korral oli uks köetavasse elutuppa-dornsi-kus oli suur õule avanev aken, kätepesukoht e lavatoorium. Köeti kerisahjuga, mööbel asetses seite ääres, levinud olid laekad ja kirstud, kesel söögilaud ja pingid. Ülejäänud ruume kasutati laona. (KAUBAÕITSENG) Sisseehitatud mööbel, mööbel vastavalt rikkusele. Renessanss 1530-1640 -Reformatsiooni ja sõdade ...
Narva kastellinnus Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades. Juba XIII sajandi lõpus oli taanlastel siin tugev kants, mis kaitses läänemaade huvisid Eestimaal ja oli ka heaks varjupaigaks vallutajatele põlisrahva mässude puhul. Arvatavalt koosnes linnus XIV sajandi esimesel poolel peahoonest ja kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni. Suur läänehoov oli sõja puhul elanikele peavarjuks. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn praeguse Pika Hermanni torni eellane. 14. sajandi vältel l...
Leevika vilja 021K Läti looduslikud tingimused ja seetõttu ka toiduainete valik on väga lähedased meile, nii et mitme toidu puhul pole võimalik välja selgitada, kumma rahva oma see algselt on olnud Iseloomulik on liha ja kalade mitmekesisus. Sea-, veise-, lamba- ja kodulindude liha süüakse keedetult, praetult ning hautatult. Toitude valmistamisel ilmneb tugev teiste rahvastega, eriti vene ja saksa mõju. Puuviljasest on eelistatuimad õunad, neist valmistatakse magustoite ning neid lisatakse kastmete, liha- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Laialt on tuntud leivasupp, mustikasupp klimpidega ja kissellid pudruga. Toite maitsestatakse vürtsidega mõõdukalt: kõige enam lisatakse pipart ja looberilehte, vähem muskaatpähklit, kaneeli ja nelki. Maitserohelisena on esikohal sibulapealsed, petersellilehed ning till. Kuigi valdavalt on läti köök kliima ja talupojakultuuri tõttu eesti köögiga üsna sarnane, armastavad eestlased siiski m...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Leevi Merari Kupits KBp-18 Katuseaknad Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2018 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Katuseakendest üldiselt.......................................................................................4 Ajalugu..........................................................................................................5 Materjal.........................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatus allikad...............................................................................................8 ...
Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colaros...
Eesti Toit Toit ja köök moodustavad ühe osa sellest, mis on meile omane ning millega nii meie ise kui ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda üha kõrgemaid nõudeid toidutootjatele, seda eriti kvaliteedi ning tootearenduse vallas Maasikasarlott Kogus Koostis- ja mait...
ITAALIA VABARIIK Asukoht kaardil. Itaalia ulatub 800km pikkuselt Vahemerre. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia Ja Sardiinia. Üldandmed. · Pealinn : Rooma · Pindala : 301 230 km² · Riigikeel : itaalia · Rahvaarv : 58 103 000 · Rahvastikutihedus : 192,8 in/km² · Rahaühik : euro (EUR) · Iseseisvus : 17.märts 1861 Itaalia köök Itaalia söögikultuur. Road ja enam kasutatavad toiduained jagunevad selles Vahemere-äärses riigis vastavalt piirkondadele- Põhja-,Kesk- ja Lõuna-Itaalia ning saared. Kui mereäärsetes regioonides süüakse enam kala ja mereande, siis sisemaal on hinnas kõik see, mida pakub maa-eelkõige liha ja köögiviljad. Itaalia põhjaosas asuvates Alpides kasvatat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
