Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Bioloogia mõisted: Inimene (0)

Keskkool - Bioloogia - Inimene
1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

  • veresoon – torujas elund , mida mööda veri liigub/ringleb.
  • arter – veresooned , mis viivad verd südamest kudedesse.
  • veen – juhib verd kudedest südamesse.
  • kapillaar – ühendavad arterid veenidega.
  • arteriaalne veri – hapnikurikas veri.
  • venoosne veri – hapnikuvaene veri.
  • suur vereringe – algab südame vasakust vatsakesest.
  • väike vereringe – veri vabaneb CO2-st ja rikastub hapnikuga. Algab paremast vatsakesest.
  • suletud vereringe – veri voolab koguaeg veresoontes
  • avatud vereringe – veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega.
  • süda – lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma.
  • koda – kodade kokkutõmbel liigub veri neist edasi vatsakestesse
  • vatsake – vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ja suleb need ning veri surutakse südamest välja veresoontesse
  • vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale.
  • elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi.
  • hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku.
  • punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased)
  • valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga , värvitud)
  • vereliistak – kõige väiksemad vererakud on vajalikud vere hüübimiseks.
  • hüübimine – kaitseb verekaotuse eest. Tekib fibriin . Valgulised fibriinkiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku , millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht.
  • lümf – on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes.
  • lümfisõlm – lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe .
  • hingamine – gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel.
  • rakuhingamine – energia saamine hapniku toimel, C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda.
  • kops - üks kahest rindkeres asuvast elundist, mis tagavad gaaside vahetuse hingamisfunktsiooni kaudu.
  • nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest.
  • ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed . Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine.
  • hingetoru – soojendab ja puhastab õhku.
  • kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse.
  • kopsusomp – toimub gaasivahetus.
  • hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi.
  • seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks.
  • ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga.
  • ensüüm – erilised valgud , mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone.
  • vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda.
  • hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest.
  • sülg – sisaldab amülaasi. Sülg muudab toidupala libedaks.
  • magu – seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Maost liiguvad toitained edasi peensoolde.
  • maks – Toodab sappi , puhastab verd.
  • sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks.
  • soolestik – seedekulgla lõpuosa.
  • peensool – toit seeditakse lõplikult.
  • jämesool – eemaldatakse tahked toidujäägid
  • närvisüsteem – võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega.
  • peaaju – juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust.
  • seljaaju – vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras.
  • närv – info liigub väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse, kus see töödeldakse ning liigub uuesti elunditesse tagasi
  • retseptor – informatsiooni vastu võttev tunderakk
  • refleks – organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele.
  • meeleelund – võimaldab tajuda ümbritsevat keskkonda ja muutusi organismi sees.
  • antikeha –
  • immuunsus – organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nened mürke.
  • immuunsüsteem – kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest.
  • sisenõrenäärmed – toodavad hormone. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, mistõttu erituvad hormoonid otse verre.
  • silmtäpp –
  • pupill – reguleerib silma langeva valguse hulka.
  • lääts – muudab kuju, et näha kas lähedale või kaugemale.
  • võrkkest – katab silma tagaosa seestpoolt.
  • vikerkest – ümbritseb silmaava , sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus.
  • kollatähn – koht võrkkestal kus asuvad ainult kolvikesed .Nägemisteravus on kõige suurem.
  • kepike – eristavad musta valgest
  • kolvike – võimaldavad tajuda värvusi
  • lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune.
  • kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem.
  • väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest.
  • keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud : vasar, jalus ja alasi.
  • sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund
  • kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku
  • trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest
  • kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust.
  • kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga.
  • tigu – sisekõrva kuulmiselund .
  • poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund.
  • munarakk – naissugurakud
  • seemnerakk – isassugurakk
  • munasari – naissugunääre
  • seemnesari –
  • munand – mehe sugunääre
  • ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast
  • sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega
  • sug. paljunemine –
  • viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine
  • kehasis. viljastumune – munarakk viljastatakse organismis
  • kehaväl. viljastumine – munarakud viljastatakse väljaspool organismi kuntslikes tingimustes
  • munajuha – üks naise suguelunditest
  • loode – inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega ( alates 3 kuust)
  • platsenta – lootekest , mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud
  • nabanöör – ühendab loodet, selles on suured veresooned.
  • sünnitamine –
  • mittesug. paljunemine – toimub vegetatiivselt või eoseliselt
  • eoseline paljunemine – on levinud algloomadel, seentel ja taimedel…paljunetakse eostega
  • vegetatiivne paljunemine – vanim paljunemisviis , see on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis ( toimub kas pooldumine , pungumine või hulgijagumine)
  • kliiniline surm –
  • biol. surm –
  • kromosoom – selle moodustab üks valkudega seotud DNA molekul
  • DNA – aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni
  • geen – DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises
  • dominantsus –
  • retsessiivsus –
  • mittepärilik muutlikkus – elujooksul pärandatud muutused ei pärandu järglastele
  • pärilik muutlikkus – pärandub järglastele
  • mutatiivne muutlikkus – muutused geenide ja kromosoomidega
  • mutatsioon – suurem osa on kahjulikud..tekivad kas iseenesest või mutageenide tagajärjel
  • kombinatiivne muutlikkus – geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine.


Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪
Bioloogia mõisted-Inimene #1 Bioloogia mõisted-Inimene #2 Bioloogia mõisted-Inimene #3 Bioloogia mõisted-Inimene #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor markaliska Õppematerjali autor
Kontrollitud
PDF TXT
• veresoon – torujas elund, mida mööda veri liigub/ringleb.
• arter – veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse.
• veen – juhib verd kudedest südamesse.
• kapillaar – ühendavad arterid veenidega.
jne.
bioloogia inimene veresoon arter veen kapillaar arteriaalne veri venoosne veri suur vereringe väike vereringe suletud vereringe avatud vereringe süda koda vatsake vererõhk hemoglobiin punane vererakk valge vererakk hingetoru lümfisõlm rakuhingamine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

· On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed ­ kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges ­ luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges ­ võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud ­ Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased ­ e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena.

Bioloogia
thumbnail
53
doc

Eluslooduse portfoolio

- lammas - siga - kana - jne ! Koduloomad sõltuvad oma peremehest, kes peab neile võimaldama elupaiga, söögi ja turvalise pesitsuspaiga ! INIMKAASLEJAD LOOMAD · nt: - kirp - lutikas - prussakas - rändrott - kodurott - koduhiir ! Pole inimesele kasulikud, pigem kahjulikud, levitavad haigusi ja rikuvad toitu ! INIMENE 1. INIMESE LUUSTIK. LUUDE EHITUS. LUUDE SEONDUSED · omavahel seondunud luud · lihaste kinnituskoht · kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi · võimaldab liikuda · luudevahelised ühendused liikuvad ­ liiges b) a) keraliiges b) plokkliiges a)

Algoloogia
thumbnail
31
doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

inimene näen kauagele mitte lähedale(kumer lääts) Kõrv Väliskõrv Kekskõrv sisekõrv · Kõrvalest · Trummikile · poolringkanalid · Kuulmekanal · Jalus · närvid · Alasi · tigu · Vasar · kuulmetõri Keel inimene haistab ja eristab lõhnu ninaõõne haistmispiirkonnas asuvatetunderakkudega. Kompides teeme naharetseptorite abil kindlaks esemete kuju,suurust,pinnaoamdusi.temperaatuuri.massi jms Kompimistaju tekib nahas viie aistingu kombinatsioonina:nahas on retseptorid.mis tajuvad puudust,survet,valu,külma ja kuuma

Bioloogia
thumbnail
20
doc

Inimene

www.yachigusaryu.com Inimese meelelundid. Inimene võtab ümbruskonnast infot vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Kui mingi meeleelund ei funktsioneeri, siis arenevad teised meeled rohkem ja inimene saab ikkagi hakkama. Meelelunditel on spetsiaalsed keskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud. Neist liigub ärritus närve mööda ajusse. Pärast ajus toimuvat info analüüsi ja tõlgendamist reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmade abil saame 90% kõigi meelte poolt saadud infost. Mõlema silmaga eseme vaatlemine annab meile sellest ruumilise kujutluse. Seega saame vahemaid hästi hinnata kahe silmaga. Silmad on hästi kaitstud kuna suvad koljus silmakoopas. Eest kaitsevad silammuna silmalaud ja ripsmed, samuti pisaravedelik. Pisaravedelikku moodustub ööpäevas 2 ­ 3 ml

Bioloogia
thumbnail
32
docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul üksteisest 4. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale Nägemise korrektsioon toimub miinus-klaasidega, millised on kaksiknõgusa kujuga 5. Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi kaugele Nägemise korrektsioon toimub pluss-klaasidega, millised on kaksikkumera kujuga 6. Kõrv lad. k. AURISJaguneb a) Väliskõrv b) Keskkõrv c) Sisekõrv 7. Trummikile eraldab välimiskõrva keskkõrvast 8. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas 9

Õendus
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

maapealsetesse osadesse. · Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse. · Fotosüntees- orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil. · Anorgaaniline aine- lagundatakse fotosünteesil. · Orgaaniline aine- lagundatakse hingamisel. · Süsihappegaas- moodustub inimese väljahingamisel, anorgaaniline aine, lagundab taime fotosünteesi käigus. · Hapnik- moodustub taime fotosünteesi käigus, inimene lagundab sissehingamisel, orgaaniline aine. · Tärklis- moodustub glükoosist, taimede peamine varuaine. · Rakuhingamine- toimub nii valguse käes kui ka pimeduses kõigis elusates rakkudes. 7.oskab kirjeldada ja tuua näiteid taimede vegetatiivse, eoselise ja sugulise paljunemise kohta · Vegetatiivne paljunemine- paljunemine lehtede, vartevõi juurte abil, paljunemiseks on vaja ainult ühte vanemat, viisideks on: *võsundite abil (maasikas)

Bioloogia
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
16
doc

Nimetu

fosforikristallid; närvid; veresooned; keskel punane luuüdi (vererakkude tootmine) või kollane luuüdi (rasva varu). Luud ümbritseb luuümbriskude, mille rakud on jagunemisvõimelised. Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine. OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine. Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete (valgud) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb. Samas toimub luumassi vähenemine. Luud muutuvad hõredaks, kui 1) inimene liigub vähe; 2) tarvitab vähe piimatooteid; 3) joob liialt kohvi ja hapusid mahlu; 4) suitsetab. Hõrenenud luud mrduvad kergemini. LIHASED. Umbes 400 skeletilihast. Kõige väiksemad on silmaliigutajalihased. Kõige pikem on rätsepalihas, kõige suurem suur tuharalihas. Lihasmassi suurenemine tuleneb lihasrakkude mõõtmete suurenemisest, mitte arvu suurenemisest. Töötav lihas vajab palju energiat, mida ta saab

Kategoriseerimata


Rohkem sarnaseid



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Kõik kommentaarid



Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun