bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest tunica albuginea Ajukestad Epikard
)Ei pärandu vanematelt järglastele )Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsusel on kaks erinevat vastusreaktsioonide klassi : humoraalne rakuline Mõlemis reaktsioonis osalevad lümfotsüüdid Lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid Küpsevad harkelundis ehk tüümuses Abistavad B-rakke ja tapavad organismi viirusnakatunuid rakke B-lümfotsüüdid Küpsevad luuüdis Toodavad antikehi –antigeenidele Lümfisõlm ed • on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised moodustised lümfisoonte teel • läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine • haigustekitajat e hävitamine • rohkesti kaelal, kaenla all, kõhuõõnes, kubemes http://www.immunology-info.org/index.php?fi lmid=0&play=true
3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui
c) Trombotsüüdid - Osalevad vere hüübimises 11) Millised on vere ülesanded? V: Vere ülesanded on: a) Organismis aineid laiali kanda b) Organimi kaitsta c) Temperatuuri ühtlustada ja säilitada d) Sisekeskonda ühtseks tervikuks siduda 12) Kirjelda kuidas veri hüübib. V: Tekib fibriin. Vererakud takerduvad fibriinkiududesse ja sulgevad haava. 13) Millised elundid moodustavad immuunsüsteemi? Millised on nende ülesanded? V: 1) Lümfisõlm - Lümfislmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse tekkinud mikroobe. 2) Põrn - Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanemad erütrotsüüdid. 3) Harkelund - Kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. 14) Kuidas organism võitleb haigustekitajatega? V: Aktiivse kaitse tagab õgirakud mis haaravad endasse haigustekitajad, kui ka lümfotsüüdid, mis sünteesivad antikehasid 15) Millised on immuunsusvormid ja kuidas nad tekivad?
1) struktuurid, millel puudub seos lümfisoontega nt põrna lümfisõlmekesed, millest lümfotsüüdid suunatakse otse verre 2)lümfoepiteliaalsed struktuurid (tüümus, tonsillid, üksik- ja koondlümfisõlmekesed) 3)lümfisõlmed, mis asetsevad filtritena lümfisoonte teedel Lümfisõlmede funktsioon Moodustuvad lümfotsüüdid Toimivad väikeste ja väga efektiivsete bioloogiliste filtritena, kus peetakse kinni ja hävitatakse haigustekitajad (antikehade moodustamine) Iga lümfisõlm või sõlmede kogumik on sõelaks kindlale kehaosale või organile Lümfisõlmed Mäletsejatel ja koeral esinevad lümfisõlmed tavaliselt üksikult Hobulastel ja inimeste rühmiti Lümfisõlmi on hobusel kuni 8000 (millest kuni 6000 käärsoolel), veisel 300, seal kuni 190 Kõige suuremad lümfisõlmed on veisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
molekulidele ehk antigeenidele Abistaja T- lümfotsüü t Vaata lisaks http://Teachers' Domain: Immune Cells in Action Lümfotsüütide areng Perifeerne lümfoidorgan- luuüdi tüümus lümfisõlm, põrn T-lümfotsüüdi eellane T-lümfotsüüt Rakuline T-lümfotsüüt immuun- Vereloome vastus antigeen tüvirakud
ÜL: järglaste saamine · Katteelundkond 1)kaitseb keskkonnamõjude eest 2)liigse päikesekiirguse eest 3)toodab melaniini 4)välisärrituste vastuvõtt 5)kaitseb alumisi kudesid vigastuste, sissetungi ning vee eest IMMUUNSÜSTEEM Toodab T-lümfotsüüte-hävitavad antigeene ehk patogeene koos nakatunud rakuga(fagotsütoos) Antigeen- haigustekitajad Antikehad- valgud, mis hävitavad neid JOONIs: põrn(all), harkelund(vasakul), lümfisõlm Toodavad: B-lümfotsüüte- eritavad antikehi, mis hävitavad antigeene eht patogeene 4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne- siseelundkonna näärmed erutuvad(tahtele allumata) Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Mäluvormid: ajukoores kujuneb mälu
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
(ilma tuumata, punased) valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga, värvitud) vereliistak – kõige väiksemad vererakud on vajalikud vere hüübimiseks. hüübimine – kaitseb verekaotuse eest. Tekib fibriin. Valgulised fibriinkiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. lümf – on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. lümfisõlm – lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. hingamine – gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. rakuhingamine – energia saamine hapniku toimel, C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. kops - üks kahest rindkeres asuvast elundist, mis tagavad gaaside vahetuse hingamisfunktsiooni kaudu. nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja
kudedesse on iseloomulik just infiltratiivsele vormile. Intraokulaarset invasiooni esineb harva. Histopatoloogiliselt jaotatakse BCC kahte erinevasse tüüpi: soliidne BCC, mis tavaliselt korreleerub nodulaarse vormiga, ning skleroseeruv BCC, mis korreleerub infiltratiivse vormiga6. Kõiki BCC juhtumeid klassifitseeritakse ka staadiumite alusel: I staadiumi puhul on algse tuumori suurus on 2cm või alla selle; II staadiumi puhul on suurus üle 2cm, III staadiumi puhul haaratud ka üks lümfisõlm, mille suurus on 3cm või alla selle või tekib tuumori invasioon maxilla, mandibula, orbita või temporaalluu sisse. IV 4 staadiumi haigust diagnoositakse, kui tekib koljupõhimiku otsene või perineuraalne invasioon või haaratud 2 ja rohkem lümfisõlmi. Kaugmetastaaside olemasolu viitab levinud haigusele, diagnoosiks IV staasium. Ravivõimalused Basalioomi valikravimeetodiks on kirurgiline ravi7. Teostatakse ekstsisioon 3-10mm
rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremaase veeninurka parema rangluualuse veeni ja parema sisemise kägiveeni ühinemiskohta. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka. Rinnajuha algab kõhuõõnes parema ja vasaku nimmetüve ning sooletüve ühinemisel. 130.Lümfisõlme ehitus, ülesanne: (joonis 5) enne vereringesse suubumist peab lümf läbima vähemalt ühte lümfisõlme. Lümfisõlm on filterorgan, kus muudetakse kahjutuks tõvestavad mikroorganismid. 131.Regionaalsed lümfisõlmed: on keha paindekülgedel, küünarlohus, kaenlaaugus, kubeme kolmnurgas, põlveõndlas, kõhuõõnes, kopsu väratis, kus kontrollitakse väga intensiivselt seal liikuvat lümfi.
poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremaase veeninurka – parema rangluualuse veeni ja parema sisemise kägiveeni ühinemiskohta. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka. Rinnajuha algab kõhuõõnes parema ja vasaku nimmetüve ning sooletüve ühinemisel. 130.Lümfisõlme ehitus, ülesanne: (joonis 5) enne vereringesse suubumist peab lümf läbima vähemalt ühte lümfisõlme. Lümfisõlm on filterorgan, kus muudetakse kahjutuks tõvestavad mikroorganismid. 131.Regionaalsed lümfisõlmed: on keha paindekülgedel, küünarlohus, kaenlaaugus, kubeme kolmnurgas, põlveõndlas, kõhuõõnes, kopsu väratis, kus kontrollitakse väga intensiivselt seal liikuvat lümfi.
lümfotsüütidega, siis nimetatakse teda lümfiks. Lümfi kapillaarid algavad rakkude vahelt umbsete torukestena ja koonduvad suuremateks lümfi soonteks. Lümfi sooned moodustavad kehas omakorda 2 lümfi juha. Mõlemad lümfijuhad suubuvad venoosnurka, mille moodustavad vastava poole sisemine kägiveen ja rangluualune veen. 96.Lümfisõlme ehitus, ülesanne: (joonis 5) enne vereringesse suubumist peab lümf läbima vähemalt ühte lümfisõlme. Lümfisõlm on filterorgan, kus muudetakse kahjutuks tõvestavad mikroorganismid. 97.Regionaalsed lümfisõlmed: on keha paindekülgedel, küünarlohus, kaenlaaugus, kubeme kolmnurgas, põlveõndlas, kõhuõõnes, kopsu väratis, kus kontrollitakse väga intensiivselt seal liikuvat lümfi. 98.Millistes organites ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi, miks?: Lümfisooni ei ole seroossetes õõnetes: 2 südame pauna vahel, kopsu ja rinnakelme vahelises õõnes, liigeseõõnetes, ajukelmetes ja ajuvedelikus
Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel seintes (haistmisepiteel nina limaskestal) Vöötlihaskude: skeletilihased, keelelihased Südamelihaskude: südames SIDEKUDE: NÄRVIKUDE (närvikoes). 1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2. Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlm 3. Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve 4. Kõhrkude- kõrvalestad 5. Luukude - kogu skelett 6. Veri vedel rakuvaheaine 7. Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma 8. Rasvkude nahaaluskoes 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille
manustamine, krambisündroom anamneesis, rasedus. 37. Mis on sagedasemad (lubatud) kõrvaltoimed ja millised on tõsised kõrvaltoimed immuniseerimisel? Sagedased (lubatud) kõrvaltoimed: lokaalsed nähud: süstekoha valu, punetus, turse. 2. üldnähud: lühiajaline palavik, nõrkus, peavalu, lihasvalu. 3. süstijärgne minestus. Tõsised kõrvaltoimed: . lokaalsed reaktsioonid - süstekoha turse või infiltraat diameetriga > 7cm - süstekoha abstsess - suurenenud regionaalne lümfisõlm (diameeter vähemalt 1,5 cm) 2. üldreaktsioonid - palavik >40°C, 48 tunni jooksul - hüpotoonilis-hüporeaktiivne episood - üle kolme tunni kestev nutt - liigeskaebused kestusega >24 tunni - trombotsütopeenia - krambid, entsefalopaatia - entsefaliit, meningiit - anafülaksia, neuroloogilised nähud 38. Nimeta koolitervishoiu tegevusvaldkonnad. Terviseedendus, haiguste ennetamine, tervise järelvalve, esmane abi ja esmaabi 39.Kes kuuluvad kooli tervisemeeskonda
70g lapsel - hiljem 3g, vastsündinul on suur organ, täiskasvanul väiksem Sisestruktuuris oluline: erinevad makrofaagid, spetsiifilised epiteliaal ja dentriitrakdu, suurel hulgal apoptootilis rakke, (naiivsed T rakud kes ei sobi), Hassall´scorpuscles—TSLP tüümuse strommalne lümfopoietiin-reg.T lümfotsüüdid Bursa Lindudel B lümfotsüütide küpsemine. Imetajatel suvalistes lümfisõlmedes. Lümfisõlm Lümfi kapilaaridest tulevad lümfiteed lümfisõlme Lümfisõlmes: vesiikuleid, antigeeni esitlevad rakud, lümfotsüüidi, seal toimub neile antigeen esitlemine ja transformatsioon. Lümfisõlmede suurus võib muutuda oluliselt seoses põletikuga Sinisega on terminaal tsentrid, lümfotsüütide aktivatsioon plasttransforatsioon välja viib lümfijuha. Kahes lümfoidses organis, meenutavad lümfisõlme, aga erinevad selle poolest et pole
(Ibid) 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia Selleks, et hinnata, kas vähk on lümfiteid mööda levinud ka lümfisõlmedesse, on võimalik teha valvur-lümfisõlme biopsia. Rinnavähi kolde piirkonda viiakse väikeses doosis radioaktiivset ainet (radio-kolloidi), mis koguneb osaliselt esimesse või esimestesse piirkondlikesse lümfisõlmedesse. Operatsiooni ajal on võimalik vastava aparatuuri (gammaanduri) abil leida kõrgenenud radioaktiivsusega lümfisõlm, mida nimetatakse valvur-lümfisõlmeks. 20 Selle sõlme histoloogilise kiiruuringu (koeuuringu) järgi saab hinnata ka teiste lümfisõlmede seisu ja otsustada edasine ravi. (VLB 2011) Juhul kui valvur-lümfisõlm on negatiivne (st vähisiirdeta), säästetakse patsient kaenlaaluste lümfisõlmede eemaldamisest ja sellest operatsioonist tingitud võimalikest hilisematest
Vater-pacini kehakesed. Koonseb lamellidest, mida moodstavad kollageenikiud ja neuroteelirakud. Väklis. Ja sisekolb. Reageeribad järskudele mehhaanilstele ärritustele. Erihistoloogia 11.loeng M. Aunapuu Organite mikroskoopiline anatoomia. Organ on iseloomikulu kuju, asendi ja talitlusega ehituslik üksuiss. Organite kogum on aparaat või süsteem (nt. seedeaparaat, närvisüsteem). Organute ehitusprintsiip: jagatakse kaht gruppi: kompaktsed organid(nt. lümfisõlm) ja torujad e. õõnesorganid (nt. veresooned) Kompaktsed organid Suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prsostata, testis, kopsud, endokriinorganid, bulbouretraalnääre. Komp. Organeid ümbritsed tihe sidekoeline struktuur kapsel või kihn. Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid. Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida nim. Sagarikeks (lobuli), lihaste, närvide ja kõõluste puhul räägime kimpudest e. fastsiikulitest (fasciculi)
)- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest e. neuonitest, annavad erutuse närviimpulssidena edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe liigid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Tihe sidekude (kõõlused, sidemed), Kõhrkude (kõrvalestad), Luukude (kogu skelett), Retikulaarne sidekude (luuüdis, lümfisõlm), Veri (veresoontes), Lümf (lümfisõlmedes), Rasvkude (nahaaluskoes), Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve), Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas, veresoonte ja siseelundite seintes), Vöötlihaskude (e skeletilihasküde) skeletilihased, keelelihased), Südamelihaskude(südames), närvikude (närvikoes). 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud
Sültja sidekoe rakud on haralised ja ümara tuumaga, rakud on osalt üksteisega seotud pikkade peente harude abil. Intertsellulaarsubstantsi moodustab vormitu sültja konsistentsiga mass, milles on rohkesti glükoosamiinoglükaane ehk mükopolüsahhariide. Vanemas sültjas sidekoes ilmuvad põhiainesse kollageensed kiud. Inimesel ja imetajatel esineb sünnimomendil sültjat sidekude ainult nabaväädis, täiskasvanud organismis see sidekoe liik puudub. 27. Lümfisõlme ehitus Lümfisõlm (nodus lymphaticus) on pealt kaetud kiudsidekoelise kapsli ehk kihnuga, millest organi sisemusse lähtuvad trabeekulid ehk põrgad. Lümfisõlme konvekssel pinnal paiknevad organit lümfiga varustavad aferentsed lümfisooned, konkaavsel - eferentsed sooned (paiknevad lümfisõlme väratis ehk hiiluses). Organ jaguneb perifeerseks lümfisõlme koore osaks ja tsentraalseks lümfisõlme säsi osaks. Koore moodustavad lümfisõlmekesed ehk lümfifolliikulid idutsentriga (centrum germinale). Säsi
ER, MON, TR ja GRAN prod. Ja küpsemist. Ravi: põhjustatud trombotsütopeenia korral tuleb ravimi kasutamine lõpetada (aspiriin). Immuuntrombotsütopeenia raviks kasutatakse kortikosteroide (hormoone). Vajadusel tehakse veritsuse peatamiseks trombotsüütide ülekanne. Prognoos sõltub põhjustavast haigusest. Ennetada ei saa. DGN: lümfoomi kindlaks ja lõplikuks dgn on vajalik lümfoomikoe mikroskoopiline uurimine (väikese operatsiooni teel eemaldatakase üks suurenenud lümfisõlm), mille ehitust uuritakse. Levinumaks tunnuseks on suurenenud lümfisüsteemi mõnes piirkonnas. Nad on reeglina valutud, tihked, kipuvad omavahel laatuma ning võivad tihkelt olla seotud neid ümbritsevate kudedega. Aja jooksul need lümfisõlmed suurenevad. Võib kaasneda maksa ja põrna suurenemine. Miks?: inf. Rohke põdemine, riski suurendab kokkupuude kemikaalidega. Ravi: on kõige paremini ravile allub vähkkasvaja, teatud juhtudel on võimalik päris terveks saada kuni 80%
Torujad organid on kihilise ehitusega-kestad koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta-limaskest, lihaskest ja adventitsiaalkest. Näärmelised organid on väljast kaetud sidekoelise kihnu ehk kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad ehk septid. Vaheseintest hargneb sidekoelinevõrgustik ehk strooma. Strooma võrgusilmades paiknevad parenhüüni rakud, mis on igal organil erinevad. Näärmelised organid on näiteks lümfisõlm, neer, neerupealis ja munasari. 8.Luustiku funktsioonid Toetab ja kaitseb siseorganeid, kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar, vereloomeorgan(toodab luuüdi), lihaste kinnituskohaks ning osteokaltsiinide tootmine(osteoblastid) 9.Luukoe keemiline koostis 25%vett ja 75%kuivmassi, millest 30%moodustab orgaaniline aine(kollageen) ja ca60-70% anorgaaniline aine, mis peale tuhatamist jääb alles luutuhana. 10.Milline on kaltsiumi ja fosfaadi tasakaal? Kaltsiumi funktsioonid?
Thymus on tsentraalne immuunorgan, kus paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise ning endokriinnääre, mis reguleerib immuunsüsteemi. Suunab lümfikoe arengut ja kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli), mis on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla). Enamiku sagariku rakkudes on lümfotsüüdid, mida koores on rohkem kui säsis. Tüümuse säsis moodustavad epiteelirakud ümaraid kehakesi - tüümuse kehakesi (Hassali). 35. Lümfisõlm. Lymphonodi. Lümfiteedel paiknevad ovaalsed moodustised. Filtreerivad lümfi. Lümfisõlme katab kapsel, millest lähtuvad organi sisemusse trabeekulid. Neid ümbritsevad kortikaalsed ja medullaarsed intermediaarsiinused. Siinuseid vooderdavad endoteelirakud. Kapsli all paikneb veel subkapsulaarsiinus ja lümfisõlme väratis hilaarsiinus. Parenüüm jaotub kooreks ja säsiks. Koores sisalduvad lümfifolliikulid. Lümfisõlme koore alumine osa nim parakorteksiks, sisaldab T- lümfotsüüte.
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata prepar...
st - cm-ni, tavaliselt gruppidena n Koguvad koest saabuva lümfi ja sellega ka antigeeni n Kui Ag aktiveerib rakkude proliferatsiooni > täheldatalse lümfisõlmede suurenemist. MALT (mucosa associated lymphoid tissue) . Seedekulgla, hingamisteed, urogenitaal trakt. Sageli difuusne organisatsioon, kuid ka tonsillid, adenoidid, appendiks . Vähem organiseeritud, kuid sama funktsioon lümfotsüütide ja APC rakkude kohtumispaik. Põrn filtratsioon "suur lümfisõlm", depoo. Adaptiivse immuunsüsteemi rakud Peamiselt lümfotsüüdid: T, B, n T ja B rakud suudavad eristada miljardeid antigeene. Iga küpsenud rakk kannab ainult 1 Ag retseptorit. Antigeeni esitlevad rakud (APC): Makrofaagid ja dendriitrakud. Ag-esitlevad arkud (APC) Ei oma pinnal Ag-spetsiifilisi retseptoreid (erinevus lümfotsüütidest). Töötlevad T rakkudele esitlemiseks Ag. Esitlevad Ag koos koesobivusantigeenidega (MHC)