...................................... 4.SILMAAVA ................................................................................. 4. Kirjuta kõrvaosadele nimetused ja vasta küsimustele KUULMEKÄIK POOLRINGKANALID TRUMMIKILE Mis tähtsust omab trummikile? Milline neist elunditest asub sisekõrvas? Mis võib põhjustada kuulmishäireid? 5. Tõmba maha kaks nimetust, mis ei sobi loetellu. Kolvike, kepike,tigu, klaaskeha, kõvakest, pupill, kuulmetõri, pimetähn. ...................................................................................................................................................... 6. Mis aitab lisaks kõrva tasakaaluelundile rulaga sõites tasakaalu hoida? ........................................................................................................................................................ NIMETA KÕRVA OSAD(3)
Täielik Mittetäielik akromatopsia akromatopsia Täielik võimetus Samad sümptomid, eristada värve, kuid vähesemal väga väike määral; nägemisteravus, Silmatõmblus ja silmatõmblused, valguskartus ei raske valguskartus; pruugi esineda; Kepikesed töötavad Nägemisteravus normaalselt. esimese 6-7 aasta jooksul paraneb. Põhjused Geenidefektne kolvike/defektsed kolvikesed = fototransduktsioonihäire; Fototransduktsioon - protsess, mille käigus kepikestes, kolvikestes ja valgustundlikes ganglionirakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks; Elu jooksul omandatud akromatopsiat põhjustab - peaaju koore kahjustus. Silmapõhja rakud on normaalsed. Elu Ravi puudub; Prillid valgustundlikkus e jaoks; Täisväärtuslik elu; Kasutatud kirjandus Achromatopsia.info. (25.04.2017) http://www.achromatopsia
Kõrvuti klaaslehtritega kasutatakse ka plastmassist valmistatud lehtreid. Lehtreid kasutatakse ka tahke aine üleviimisel kitsa kaelaga nõudesse. Tahkete ainete jaoks kasutatava lehtri alumine kitsas osa on lühem ja suurema avaga. 5) Väikeste reaktiivikoguste hoidmiseks ja reaktsioonisegusse lisamisel kasutatakse tilgapudeleid . Tilgapudel on pipetiga varustatud väike kolvike või pudelike. Pipeti ülemine ots on varustatud kummist otsikuga, teine ots on aga peeneks tõmmatud. 6) Aurude jahutamiseks ja kondenseerimiseks kasutatakse jahuteid 7) Ainete aeglaseks kuivatamiseks või hügroskoopsete ainete hoidmiseks kasutatakse eksikaatoreid. Need on paksuseinalised, kaanega hermeetiliselt suletavad nõud. Eksikaatori alumises osas on vett imav aine (CaCl2, H2SO4, P4O10, silikageel) ning
mistõttu erituvad hormoonid otse verre. silmtäpp – pupill – reguleerib silma langeva valguse hulka. lääts – muudab kuju, et näha kas lähedale või kaugemale. võrkkest – katab silma tagaosa seestpoolt. vikerkest – ümbritseb silmaava, sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. kollatähn – koht võrkkestal kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus on kõige suurem. kepike – eristavad musta valgest kolvike – võimaldavad tajuda värvusi lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund
ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi. Vikerkest e. Iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Kollatähn koht, kus asuvad ainult kolvikesed Kepike valgustundlik rakk, mis eristavad musta valgest. Kolvike - valgustundlik rakk, mis võimaldab tajuda värvusi Kaugnägevus silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Lühinägevus silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette. Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e
Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad veresooned. Vajalik sellejaoks, et silma jõuaksid toitained ja hapnik. Kõvakest ümbritseb silma tagaosa. (2) Kuidas liigub valgus läbi silma? Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale.
jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad
jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad
ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi. Vikerkest e. Iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Kollatähn koht, kus asuvad ainult kolvikesed Kepike valgustundlik rakk, mis eristavad musta valgest. Kolvike - valgustundlik rakk, mis võimaldab tajuda värvusi Kaugnägevus silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Lühinägevus silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette. Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e
Keres on 3 horisontaalkanalit: · Survekanal · Ülevoolukanal · Äravoolukanal Möödavooluklapp suleb survekanali ja äravooluruumi vahelise ala. Klapp on mittereguleeritava vedruga surutud keresse pressitud pesadesse. Kaitseklapp on ühenduses survekanaliga ja äravooluruumiga. Klapivedru on reguleeritav. Tagastusseade koosneb: · 5-st kuulist · Vedrust · Fikseerpuksist · Kuulklapist vedruga · Hülsist · Buusterist (otsakuga kolvike). Tagastusseade töötab järgmiselt. Kui tõste või allalase lõpetatakse, ületab õlirõhk kuulklapi vedru vastujõu. Klapp avaneb, õli tungib hülssi ja tõstab selles oleva buustri üles. Viimase ülemine ots surub fikseerpuksi üles. Kuulid, mida fikseerpuksi koonuspind enam kinni ei hoia, väljuvad fiksaatori võru sisemisest ringsüvendist (neid süvendeid on kolm). Vedru lükkab siibri neutraalasendisse. Hüdraulilised jõusilindrid, ühendus- ja katkestusmuhvid
3. Sakaadilised – järjestikused “hüpped” 4. Mikrosakaadid – väikesed “hüpped” 5. Vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 6. Ühtlane jälgimine). Nüstagmus – kontrollimatud pidevad sakaadilised silmaliigutused (signaal tuleb ajust, aga see on tahtmatu). Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks. Cone (koonus, kolvike, kolbrakk) – sagedustundlik (värvide eristamine), aktiveerub vaid kõrge heleduse korral Rod (kepike) – valgusvoo tugevusele tundlik (heledus) Nüktaloopia (hämaruspimesus) - Vähese valgustuse korral või pimedas on nägemine häiritud. Kepikeste düsfunktsioon. Hemeraloopia (päevapimesus) - Mõõduka ja suure valgustuse korral on nägemine häiritud. Koonuste düsfunktsioon. Sissetuleva info muutumine ja kohandamine algab juba retseptoritest, aga see sõltub sellest,
annaabi.ee 
