1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. · Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted annavad ¾ vajalikust kogusest. · Kala · Sült ja pasteet · Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, jne. MAGNEESIUM · 70kg inimese kehas on 19-30g Mg · Kõrvitsa-ja päevalilleseemned, nisukliid,parapähklid ja kakaopulber · Mandlid, india, kreeka, pistaatsia-,pekaanipähklid,kookosehelbed,täistera,kaera,neljaviljahelbed,tatar,
tulemusel tekib karbonaatioonid(HCO3 ja CO3). Sealt edasi kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku, kust edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2 vabaneb.Erütrotsõõdid on eelkõige olulised O2 sidumisel. b) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. c) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesimiseks Hapnik O 70kg kohta ubes 43kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises , samuti , biomolekulide koostises , kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise. Süsinik C 70kg kohta umbes 16kg toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse , moodustab keemilisi sidemeid , CO2 on fotosünteesi lähtaine ,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70gk kohta umbes 7kg jogiveega Biomolekulide koostises , vee kooseisus , vajalik vesiniksidemete moodustamisel Lämmastik N 70kg kohta umbes 1.8kg
Metallijäätmete ja vanametalli ümbertöötlemisel kulub 95% vähem energiat kui maagi tootmisel, metalle on 2 liiki värviline-ja must metall. Vanaraua vastuvõtupunktid tegelevad ka vanade sõidukite rehvide ja elektroonikajäätmete vastuvõtuga. Paberijäätmeks võib lugeda puhast ja kiletamata paberit, raamatuid, vihikuid, ajakirju, kartongi ja pappi. Kui lisada 1kg vanapaberile puitu saab sellest toota kuni 1,6kg uut paberit, selline tegevus hoiab kokku 1,5kWh elektrit ja 1,8kg puitu. 70kg = 1 puu, seega kui viid vanapaberit 70kg ulatuses päästad ühe puu. Eestis tekib aastas umbes 40 000-70 000t vanapaberit aastas kui sellest läheb taaskasutusse ainult 12 000t, kiire arvutus näitab, et päästetakse 171 puud kuid kui suudaksime töödelda ümber 40 000-70 000t paberit siis suudaksime päästa 571-1000 puud. Ohtlikud jäätmed tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti ja kindlasti ei tohi neid visata olmejäätmete konteinerisse
3. Mikrobiogeensed (Mn, Co, Cu, Zu, F, B, I) sisaldus alla 0,1% 4. Ultramikrobiogeensed (Mo, V, Ni, Ca, Si, Sn) sisaldus alla 0,0001% Süsinik ,,Elava" aine keskne bioelement. Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: · Iga C aatom on võimeline moodustama 4 kovalentset sidet, kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega. · C-aatom omab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. · Inimorganismis on umbes 16kg süsinikku(70kg inimese kohta). Vesinik · Tähtsus esineb vesiniksidemete tekkes. · Inimorganismis on umbes 7kg vesinikku(70kg inimese kohta). Hapnik · Osa (2...5%) hapnikust läheb radikaalide tekkeks. · On vaja oksüdeerimisprotsessideks. · Inimorganismis on umber 43kg hapniku(70kg inimese kohta). · Kuuluvad biomolekulide ehitusse. Anorgaanilised ained · Peamiselt mineraalained, esinevad ioonidena.
Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=100kg 2)Kui suur jõud mõjutab 85kg massiga keha 2000km kõrgusel maapinnast Andmed: M=85kg F=mg m=f/g g=9,7 N/kg F=? F=85 *9,7=824,5 N 3)Kui suur on raskuskiirendus kui 70kg massiga kehale mõjub raskusjõud 770N. Millisel planeedil keha asub? Andmed: M=70kg F=770N g=? g=770/70=11kg/N V:saturn Hõõrdejõud Hõõrdumine on kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teiste kehade suhtes Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis tekib kahe pinna kokkupuutel, ja takistab nende kehade omavahelist liikumist. NB!Hõõrdejõud on vastassuunaline Hõõrdejõud jaguneb
· Mida kõrgemal jõud liftiga , seda suuremak läheb keah kaal. 16)Millest sõltub hõõrdejõu suurus? · Keha omassist. 17) Milliseid deformatsiooni liike on olemas? Nimeta ja kirjelda neid. · Plastilised deformatsioonid peale jõu muutumise lõpuu keha kuju ja mõõtmed ei taastu , elstsed deformatsioonid keha kuju ja mõõtmed taastuvad. Auto kokkupõrkel 70kg massiga kehaga kiirusel 100km/h mõjub jõud130kn . millise aja jooksul toimub seiskumine? Andmed: M= 70kg Vo = 100km/h= 28 m/s V=0 F=130kn =130000 N T =? Lahendus: A= f/m = 130000/70=1857 m/s2 A = v-vo/ t At = v- vo / a T = v-vo /a = 0,015 s Arvuta gravitatsioonijõud, millega tõmbuvad teineteise poole 2 loevad kumbki massiga 10000t , kui nende vaheline kaugus on 100m. Andmed: M1 = 10000t =107 kg M2 =10000t =107kg R =100m F=? Lahend: F =g * m1*m2/r2
RINGELROBBE LEBENSRAUM ringelrobbe vorkomme in der arktis Er lebt: Nordpolarmeer; Ostsee MERKMALE 135cm bis 140cm lang 70kg bis 100kg schwer dunkel grau fell mit hellen Ringen Er hat: gute Sehkraft; ausgezeichnete Gehör; Geruchssinne ERNÄHRUNG Krebstiere kleine Fische Krille Mollusken RINGELROBBE BABY mitte März bis Anfang April geboren Mutter umsorgte fünf bis acht Wochen robbenbaby: wiegt 14kg; 50cm lang; weiß dick Fell; dick Speckschicht FEINDE Eisbäre, Polarfuchse,
kontsentratsioonist plasmas. Kui plasma osmolaarsus tõuseb, tõmmatakse vesi rakust soondkonda, mille tulemusena rakk dehüdreerub. Kui plasma osmolaarsus langeb, liikub vesi rakku, kus on suurem osmolaarsus. Na kontsentratsiooni suurenemisel plasmas defundeerub sinna rohkem vett. Vesi järneb naatriumile kõikidesse vedelikuruumidesse. Na osaleb ka bioelektrilise membraanipotentsiaali tekkes. · Kaalium 500kg lehma organismis on 900-1000 g K, 70kg inimese organismis on 150 g K. Ülesanded: osaleb süsivesikute utiliseerimisel, vajalik valkude sünteesiks, osaleb närvi-lihase erutusülekandes, osaleb lihaste, südame, KNS ja neerude rakkude tegevuses. Suures koguses naatriumi manustamisel suureneb kaaliumi eritumine neeruda kaudu. · Kaltsium 500kg lehma organismis on 6500-8500 g Ca, 70kg inimese organismis on 1000-1500 g Ca. Ca moodustab 99% luudest ja hammastest
Gepard Kirjeldus Kuulub kaslaste sugukonda Kiirem maismaaloom Kehapikkus on 150cm,millele lisandub saba pikkus 70cm Kaal on umbes 70kg Vabas looduses võib elada 15 aastaseks Leviala Levinud enne kogu Aafrikas,Lõuna-Aasias ja viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja- Ameerikas Nüüdseks Aafrikas peamiselt Saharast lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused
Reserv(varu)materjal – Essentsiaalsed makrobioelemendid sünteesida, Asendamatud peab saama vajadust organiismis.26-30%. glükogeen(energeetiline varuaine)maksas! (makromineraalid) Ca-levinum mineraalaine toiduga(neid on 8) Termoregulatsioon,kaitsevad organeid põrutuse (Tärklis,inuliin,sahharoos – taimedes) inimorganismis 70kg-1-1.2kg Ca,Na,K,Mg,Cl. Valkud on hüdrofiilsed ja kergesti vees eest.Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks 4.Kaitsefunktsioon – glükoosiderivat glükuroonhape lahustavad,muudavad enda külge seotud reserviks organismis. osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemine,kuulub Mikrobioelemendid ühendid vees lahustavateks
S) T O RC LF A O US W P I C LU C T S R I A AN (C ARCTIC WOLF, POLAR WOLF, WHITE WOLF • Weight: 45-70kg • They are not fast runners. • They hunt in packs. • They prey mainly on caribou and muskoxen, but also arctic hares, seals, ptarmigan, lemmings and smaller animals such as waterfowl. ARCTIC WOLVES ARE SMALLER THAN GREY WOLVES, THEY ALSO HAVE SMALLER EARS AND SHORTER MUZZLES TO RETAIN BODY HEAT. GREY WOLF ARCTIC WOLF HABITAT AND DISTRIBUTION • They have lived in North America for more than two million years.
adipotsüütides (rasvkoe rakkudes) triglütseriididena. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Triglutseriidide lohustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksudatiivsel lohustumisel saadakse atsetuul-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsuklis. Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma, rasvhapped on enam redutseerunud ja esinevad anhüdreeritud vormis. 70kg inimeses on 100000 kcal triglutseriidides, 25000 valkudes, 600 glükogeenis, 40 glükoosis 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks hüdrolüüsi teel mida algatavad lipaasid Rasvhapped läbivad membraani ja seotakse verealbumiini poolt, mis transpordib nad energianäljas rakkude mitokondritesse, kus nad muudetakse atsetuul-CoA molekulideks, edasi tsitraaditsuklisse
1) Lämmastikalusest adeniinist 2) Suhkrust riboosist 3) Kolmest fosfaatrühmast *ATP ehitus * Vabaneb kui ATP laguneb * Energia kasut. valkude sünteesimiseks, transpordiks * Kaotavad ühe fosfaatrühmadest * Kindel toimumise koht ensüümide abil *Energia ülekanne ATP abil * Energiarikkad, kuid nõrgad * 1 mooli ATP lagunemisel – 7,3 kilokalorit energiat * Pidev ATP juurdetootmine * Keskmine 70kg kaaluv inimene toodab päeva jooksul 40-100kg ATP-d! *Energia ülekanne ATP abil * ADP – ATP-ks * Toimub rakuhingamise käigus * Väljaspoolse energia kasutamine: taimed – päike, loomad – söök *Energiavarude taastamine *ATP tootmine inimestel * Kiire ATP vabastamine * Max. 10sek varusid * Kasutusel näiteks 100m sprindis *Fosfageeni süsteem
*Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiirendusega 40m/s2, kui suure jõuga rõhub sel ajal kosmonaut kabiini põrandale kui tema mass on 70kg? Antud: a=40m/s2, m=70kg, g=10m/s2. Leida: P=? Lahendus: P=m(g+a) P= 70(10+40)= 70 * 50 = 3500N *2)Auto veojõud: Jõud, millega liigutatakse autot. F = ma + Fh ( F = ma + [müü(m)] mg ) . Näide: Toyota Corolla mass on 1,3 tonni ja ta saavutab kiiruse 100km/h paigalseisust 12,3 sekundiga. Leida veojõud, kui auto sõidab kruusateel kus hõõrdetegur on 0.03 . Antud: m=1,3t = 1300kg, V=100km/h = 27,7 m/s (100*1000/3600), t= 12,3s, [müü(m)] = 0.03 . Leida: F=? Lahendus: F=ma+Fh F=ma+[müü]mg F=m(a+[müü]g)
Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl Cl2 ajalugu 1774 a. leidis Rootsi keemik Scheele, et HCl kuumutamisel MnO2 `ga annab kollakasrohelise gaasi kloori Tehnika arenguga hakkas Cl kasutusala üha laienema U 1830 a. kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul Esimese MS'i ajal kasutati massihävitusrelvana Cl2 huvitavat Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast chloros (rohekaskollane) Inimorganismis (70kg) on 95g kloori Keskmine lubatav piirkontsentratsioon õhus on o,oo3 mg/ Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html Pildid: www.google.com H. Karik, Elemendid meis ja meie ümber, Koolibri 1994, leheküljed 50-55 H. Karik, Leiutised ja avastused keemias, Ilo 2009, leheküled438-440 Õpilase Teadusentsüklopeedia, Valgus 1989, lehekülg 598 Tänan kuulamast!
AJU 75% MAKS 71% LIHASED 70% NAHK 58% SKELETT 28% RASVKUDE 23% Päevase vedelikubilansi määravad ORGANISM SAAB ORGANISM ANNAB VEDELIKKU VEDELIKKU ÄRA Joogiga ca 1300ml Uriiniga 1500ml Toiduga 900ml Hingamisega ja naha kaudu 900ml Oksüdatsioonil - 300ml Süljega 100ml Päevane veebilanss (ml) (70kg kehakaalu korral) Organism Organism annab vedelikku ära saab vedelikku SÜLG 100ml TOITUMINE 700ml URIIN 1000-1500ml JOOMINE 1000-1500ml KOPSUD 400ml OKSÜDEERUMINE 300ml NAHK 500ml Vedeliku tarbimine oleneb
Fourth level Fifth level · Kohvi töötlemine toimub kahes etapis istanudstes ja tööstustes. · Viljaliha eemaldamiseks kasutatakse kuiva või märga menetlust. · Kohviubade kuivatamine on tähtsaim operatsioon kõrge kvaliteediga ja heade maitseomadustega kohvi saamisel. · Toorkohv saadetakse tööstustesse 60kg või 70kg kaupa kottides. Click to edit Master text styles Kohvi töötlemine tööstustes Second level Third level Fourth level Fifth level · Toorkohvi hoitakse ladudes 1 10 aastat. · Järgneb põhjalik analüüs, puhastamine, röstimine, jahutamine, sorteerimine, segamine, jahvatamine
ABISTAMINE HAAVADE LIIGID • Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided.
M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg. 4) Väetise N-normi ja saagi vahelist seost väljendab: Yx=1846+36,811x-0,1332x². a) Arvutada üldine enamsaak ja piirefektiivsus N-i normi 70kg/ha kasutamisel. b) Arvutada agronoomiliselt max N-i norm ja saak max N-i normi kasutamisel. Lahendus: a) E=bx-cx²= 36,811*70- 0,1332*(70)²=1924kg b) y'=b-2cx= 36,811-2*(0,1332*70)=18kg Xmax=b/2c= 36,811/(2*0,1332)=138kg/N Ymax=1846+36,811*138-0,1332*(138)²= 4389kg/ha. 5) Kui palju kaaliumsulfaati kulub 30 m² peenra väetamiseks, kui K-norm on 150 kg/ha? Lahendus: 1ha=10000m² ; 150kg:10000=0,015kg/m²=15g/m² 30*15=450g; Kaaliumi% on 40%; 40%-- 450g ja 100%-- x gx=(100*450)/40= 1125g.
Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele Siseneb organismi läbi fotosünteesivate taimede (õhust ja mullast), teised organismid saavad süsiniku toidust. Taime sisse saab süsihappegaas läbi taimedes olevate õhulõhude ning välja tuleb hapnik. Süsinikku sisaldavad ained – orgaanilised ained ja nendega tegeleb orgaaniline keemia SÜSINIK INIMORGANISMIS: o 15 kg (70kg in) o Kaaluliselt 18% o 4 kovalentset sidet o Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad o Üksik-, kaksik – ja kolmiksidemed VESINIK Kõige levinum element universumis Moodustub ühe sideme Kõige lihtsama ehitusega Inimorganismis: o 7kg o Kaaluliselt 10% o Vesiniksidemed biomolekulis o Iga süsiniku küljes on vesinik HAPNIK Toodavad taimed Hingatakse seda sisse
· Maal levikult 10. kohal · Kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom · Tõenäoliselt esimesed aatomid, mis hakkasid moodustuma pärast nn Suurt Pauku H INIMORGANISMIS · 7 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 10% · Vesiniksidemed (H-O, H-N, H-F) biomolekulides · Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse O INIMORGANISMIS 46kg (70kg inimeses) · Kaaluliselt 65% · Sissehingatavast hapnikust kasutatakse 95-98% biomolekulide lõhustamiseks energia saamise eesmärgil (ATP süntees) N INIMORGANISMIS · 2 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 3% · Aminohapetes, nukleiinhapetes, heterotsüklilistes lämmastikühendites (aromaatsed ühendid) · Biomolekulides süsinikuskeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element P INIMORGANISMIS · 0,7 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 1%
Re1=884.194128 laminaarne voolamine Re2=837.6575933 laminaarne voolamine Re3=3536.776515 turbolentne voolamine Re4=795.774715 laminaarne voolamine Re5=636.6197724 laminaarne voolamine Vastus: υ1=0.392975168m/s laminaarne voolamine υ2=0.352697934m/s laminaarne voolamine υ3=6.287602694m/s turbolentne voolamine υ4=0.318309886m/s laminaarne voolamine υ5=0.203718327m/s laminaarne voolamine Ülesanne 4. Antud: d=10mm v=0.5m/s m=70kg μ=0.8 P=0.7MPa Silindri materjal = S235J2 mille Rm=235MPa g=9.81m/s2 Leida: Dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele (–) suunas. Leida kolvi läbimõõt D, hõõrdejõud F, koormusfaktor Lo ning vooluhulk � vastavalt voolukiirusele v, silindri seina minimaalne paksus t. Lahenduskäik: 1. Arvutan hõõrdejõu. Hõõrdejõu valem F= μ*m*g F=0.8*70*9.81=549.36N 2. Leian kolvi dieameetri D ning dimensioneerin silindri liikumusele (-). Valem
tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar Sealiha peab küpsetama sisetemperatuurini 71 kraadi- siis hävivad parasiidid- keeritsussid SEALIHA 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk kesikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Sealiha toiteväärtus- oleneb jaotustükist ja sellest kas pekk on eemaldatud Sisaldab rohkem B grupi vitamiine kui teised lihaliigid, Mineraalainetest- tsink, kaalium, fosfor Searümba jaotus 1. Seajalad: hernesupp, keedetud seajalad 2. Singitükk: ahjus küpsetatud sink 3. Tagumine praetükk: lihahautised 4. Seljakarbonaad: seakülg, lõigud, filee, ahjus küpsetatud seaselg 5
Essentsiaalsed makrobioelemendid sünteesida, Asendamatud peab saama vajadust organiismis.26-30%. glükogeen(energeetiline varuaine)maksas! (makromineraalid) Ca-levinum mineraalaine toiduga(neid on 8) Termoregulatsioon,kaitsevad organeid põrutuse (Tärklis,inuliin,sahharoos taimedes) inimorganismis 70kg-1-1.2kg Ca,Na,K,Mg,Cl. Valkud on hüdrofiilsed ja kergesti vees eest.Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks 4.Kaitsefunktsioon glükoosiderivat glükuroonhape lahustavad,muudavad enda külge seotud organismis. osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemine,kuulub
- andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus, mis keskkonnale kurja ei tee. Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet. Lehm võib päevas süüa maksimaalselt 70kg rohtu ja selles on kuivainet 1/5 ehk 14 kg. Juhul, kui 1 kg = 10 MJ, siis rohuga saab see lehm kätte 140 MJ. Lehmadel ei tohiks jõusööt ületada 60%. See lõppeks sellega, et looma maks ütleb ruttu üles. Eksamisse 2 küsimust ja 1 ülesanne. Põhinäitajad meelde jätta, konkreetsus. Nt anda hinnang Eesti põllumajandusele võrreldes teiste Euroopa riikidega. Ruutvõrrandi kasutamise loogika selgeks teha (mis on a0, a1 ja a2 ning kuidas nende järgi välja arvutada
7. Mart Seim /85kg/ SK Atleticus 193 kg 228,9 (R 80kg;T 113kg) 8. Andres Viksi /67kg/ SK Jõud 163 kg 222,3 (R 73kg; T 90kg) 9. Kristen Raska /71kg/ SK Atleticus 168 kg 220,7 (R (R 70kg; T 98kg) 10. Jüri Puust 60kg;T /60,2kg/ SK Ramm 133kg 195,9 73kg) Juunioride arvestus I Andres Allsalu /78kg/ SK Ramm 235kg 291,8 (R 105kg; T 130kg) II Alvin Kask /79kg/ SK Atleticus 220kg 271,2 (R 95kg; T 125kg)
piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Piimatooted on kõik tooted, mis on valmistatud kasutades piima, näiteks juust, jogurt, kohupiim jne... Piimatooteid kasutatakse magustoitudes, lihtsalt söömiseks ja ka teiste soolaste toitude maitsestamiseks ning valmistamiseks. 26) Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtteid. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? 27) Loetle põhilisemaid toiduaineid eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad Eesti rahvusroad Vanimad teraviljadtoidud valmistati odrast, kaerast, nisust ja rukist. Põhilisemad toiduained olid kapsas, kaalikad, herned, oad ja läätsed ning ka liha, kala, munad ja ka puuviljad ning marjad. Tuntuim ja tähtsaim toit on leib, veel on tuntumad kalasupp, liha-klimbisupp, hernesupp, suupistetest on muna-odravõi, täidetud muna, kuivatatud ja soolatud või
See koosneb: → lämmastikualusest adeniinist →suhkrust riboos →kolm fosfaatrühma Energia vabaneb, kui ATP laguneb. ATP molekulid kaotavad ühe oma fosfaatrühmadest ning tekib ADP (adenosiindifosfaat) . ADP's on võimalik edasi lagundada AMP'ks (adenosiinmonofosfaat), aga selle käigus vabaneb vähem energiat ning seda kasutatakse harvem. ATP lagunemisel vabaneb kokku 30,5 KJ energiat. Keskmine 70kg kaaluv inimene toodab päeva jooksul 40-100 kg ATP'd Seda energiat kasutatakse näiteks: valgu sünteesiks, molekulide transpordiks. ATP tootmiseks on organismis 3 võimalust: →fosfageeni süsteem: lihastel võib ootamatult vaja minna suures koguses energiat. Fosfageeni süsteem suudab ADP'd ATP'ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP'd äkilise pingutuse ajal kulutavad. (Maksimaalselt jätkub 10 sekundiks) näiteks: 100 meetri sprindis
on 80kg? 9. 1,5 tonnine auto sõitis kiirusel 90km/h, auto alustas pidurdamist ja seiskus 20s pärast, kui suur oli pidurdus jõud? 10. Kui palju tööd peaks tuule takistuseks tegema, kui kõnnime vastutuult 5km pikkusel teel ja tuul on vastu jõuga 40 neutonit? Kui suur oleks inimese võimsus, kui 5km läbimiseks kulub 1h? 11. Jalgrattur saavutas kiiruse 18km/h 10s jooksul. Kui suur oli veojõud, kui ratta ja sõitja mass oli kokku 70kg + ratturi võimsus? 12. Randumis silla juures seisab paat massiga 100kg, sinna hüppab 50kg kaaluv poiss, mis peale hakkab paat eemalduma sillast 1m/s. Kui suur oli poisi horisontaalne kiirus hüppel? 13. Newtoni seadused ühikud ja valemid. Seadus 1: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt, kuni mõni väline jõud ei sunni teda seda olekut muutma inertsi seadus.
viitamin C 2. lihaste glükogeeni lõhustamine 5. viitamin A 3. luude areng 3. viitamin D 4. stimuleerib organismis raua imendumist 2. viitamin B6 5. seotud nägemisega 6. viitamin B15 6. rasvhapete jääkide transport lihastööks 1. viitamin K Veel vaja kindlasti teada: 1. Palju vajab organism ööpäeva jooksul vett? * Täiskasvanul on ööpäevane vajatava vee hulk 28-40 ml/kg kohta (nt. 70kg kaaluva inimese vajadus on 1960-2800ml) * Imikutel on 120-170 ml/kg * 4-6 aastastel on 75-100 ml/kg 2. Mis on elektolüütide ülesanne organismis? * tagavad kehavedelike osmolaarsuse * on ainevahetuse katalüsaatoriteks * määravad kehavedelike pH * osalevad vere hüübimises * moodust. energia depoosid * stabiliseerivad teatud kudesid (nt. luukude) * moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale
kotike katki ei läheks, lisaks tuleb jälgida, et suguti ei satuks tuppe kondoomi kõrvalt. Tuleb õieti tuppe asetada, et toimiks. Korrektsel kasutamisel väga tõhus. Pillid, plaastrid ja tuperõngas- ligi 100% kaitse rasestumisele, pille tuleb võtta vastavalt vajadusele, plaastreid vahetada kord nädalas ning tuperõngast kord kuus Ainult kollaskehahormooni sisaldavad tabletid e minipillid- väga tõhus naistele kes on alla 70kg, tuleb võtta igapäevaselt Süstitav hormonaalne meetod- ligi 100% kaitsega, tuleb õieti süstida (vahetada iga 12 nädala tagant) Hädaabi ehk SOS pillid- tuleb võtta siis, kui tuppe on saanud sperma, 72h jooksul tuleb võtra see tablett, et mitte rasestuda Emakasisene vahend- arst peab paigaldama selle õieti emakasse. Õigel paigutamisel väga tõhus toime (vahetada tuleb iga 3-5 aasta tagant) Hormonaalne emakasisene vahend- arst peab paigaldama selle õieti emakasse.
kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk esikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Muud kasutatavad lihad Lambaliha (talleliha ja oinaliha) üsna punane, spetsiifilise lõhnaga, tallade liha on roosaka värvusega, hapuka lõhnaga Küülikuliha valgest kuni kahvatu-roosani Kitseliha telliskivi-punane Metssealiha, põdraliha, karuliha, jäneseliha jne on punase värvusega, sitkem - sidekojarikam Liha liigitus termilise seisundi järgi: 1) värske liha - peale looma tapmist ei sobi toidu
Tement kujutab endast hallikat pulbrit, mis veega segatult kivistub kõvaks massiks. Saadus kõva massi jahvatamisel saadakse pulbriline tsement, mis on üks olulisemaid ehitusmaterjale. Tsemendi segamisel liiva, kruusa ja veega saadakse betoon. (14) 7. Biotoime Räni on bioelement paljudele taim- ja loomorganismidele. Inimorganismi elutegevusprotsessides on mikroelement räni osalus küsitav. Seisukohti on erinevaid. Inimorganismis (70kg) on räni 1,4 g, millest lihastes 100-200 ppm, luudes 17 ppm ja veres 3,9 mg/l. Päevas saame toiduga 18-1200 mg räni. Arvatakse, et elu kujunemise algetapil oli räni üheks organismi põhielemendiks, mis elusaine arengus on nüüdseks asendunud kaltsiumiga. Nüüd on inimorganismis 0,002% räni, kuid 1,4% kaltsiumi (700 korda rohkem).(11) Maismaa elusorganismides on räni tavaliselt 0,1-0,001%. Räniorganismides võib ränisisaldus olla üle 10%
. Elutingimused: patsient elab 2 toalises kõige mugavustega korteris. Sissetulek: hetkel invaliidsuspensioon Medikatsioon Uuringud ja analüüsid. 18.04.2012 Hemogramm: WBC: 8,6 E9/L RBC: 4,7 E12/L HCT: 48% 18.04.2011 S,P-Glükoos 7,9mmol/L S,P -Na 131 mmol/L S,P-K 4,9 mmol/l S,P.kreatiniin 258umol/l UURINGU TEOSTAMISE KIRJELDUS: ETTEVALMISTUS: UURINGU KÄIK: Jälgimisleht Pikkus/ kaal 170cm/70kg Toit: dieet - TAV 18.04 19.04 20.04 21.04 22.04 Kehatemperatuur 36,6C 36,8C 36,4C 36,8 36,4C pulss 75x/min 68x/min 82x/min 71x/min 69x/min RR hommik 135/78 127/81 156/80 140/76 õhtu 135/75 150/80 143/74 135/83 140/79
· Negatiivne on siis, kui välja viiakse rohkem kui toiduga saadakse. Nälgimise korral, valgu vaese toidu korral. Rasked nakkushaigused, raske, kurnava füüsilise töö/treeninugu korral. Valgu miinimum ja optimum, mõiste ja suurus. Valgu miinum- toiduga saadud valgu kogus, mille korral N bilanss on veel tasakaalus. See on 0,5-0,6 g valku/1kg kehakaalu kohta. Kuid normaalse enesetunde ja hea töövõime saavutamiseks on see kogus liiga väike, 70kg=35g. Peaks saama suurema koguse, mis on valgu optimum- kogus, mis kindlusab ka hea enesetunde ja töövõime, 1g valku/kehakaalu kohta, nt 70kg=70g valku. 11-15% valku ööpäevas ongi optimum. See sõltub aga ka tööst ja treeningust, sportlased peaksid üle 15% valku saama. Lipiidide lõhustamine ja ainevahetus · Põhiline lipiidide lõhustamine toimub peensooles kõhunäärme ensüümide ja sapi osavõtul.
Külvieelse mullaharimise peamine eesmärk on luua selline külvialus, kus seemned idaneksid ja tärkaksid kiiresti ja ühtlaselt. Halba külvi pole võimalik teiste agrotehniliste võtetega heastada. Kuna talinisu külvan kesale ja eelviljaks on oder, siis kohe pärast vilja koristamist alustan kõrrekoorimisega Kuna saaki soovin saada üle 4 tonni hektarilt siis on vaja anda lämmastikku kokku ligi 120kg/ha. Sügisel enne kesakündi 30kg/ha, varakevadel pealtväetamisega 60-70kg/ha ja taimede kõrsumise faasi algul 20-30 kg/ha. Fosforit olenevalt tarbest kuni 26kg/ha ja kaaliumit 33-75kg/ha. Väetised küntakse mulda 20...22 cm sügavusele. Mullaharimistööd peab lõpetama 3...4 nädalat enne külvi Seemnete töötlemiseks valisin puhtimise, kuna nisu seeme on kõrge idanevuse ja põldtärkamisega. Tavaliselt puhitakse 15 kuni 1 päev enne külvi.Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta 2...10 nädalat pärast külvi.
B 6. 70-kilogrammine mees seisab jääl. Sõber viskab tema pihta pesapalli, mille mass on 0.400 kg. Pall tabab meest kiirusega 10.0 m/s. Millise kiirusega ja kuhu libiseb mees, kui ta püüab palli kinni? Millise kiirusega libiseb mees siis, kui pall põrkab vastu tema rinda ja liigub tagasi kiirusega 8.0 m/s? mm 70kg 1)m p v p mm mp v2 2)v 2p 8,0m/s mpvp m m v m p v 2p mp 0,4kg mpvp mpvp m p v 2p 0,4 10 0,4 8 v2 5,7 10 2 m/s v 1,14 10 2 m/s
Glükoos transporditakse tagasi skeletilihasesse, kus seda kasutatakse energia tootmiseks. Erinevalt skeletilihastest töötab südamelihas peaaegu täielikult aeroobselt (palju mitokonderid rakkudes) ja seal praktiliselt puudub glükogeeni varu. Südamelihase peamine energiaallikas on rasvhapped, vähemal määral ketokehad ja laktaat. Adipotsüütides toimub tratsüülglütseriidide süntees, mis annavad väga suure energiavaru: 70kg kaaluvas inimeses on 15 kg tratsüülglütseriide, mille vastav energiavaru on 135000 kcal. Maksal on oluline roll aju, lihase ja teiste eprifeersete organite varustamisel kütusega. Maks eraldab imendunud glükoosist ca 65% ning praktiliselt kõik monosahhariidid (glükogeeni tootmine ja lagundamine). Maksal on tsentraalne roll ka lipiidide metabolismis (transportimine adipotsüütidesse ja ketokehade tootmine) ja veresuhkru taseme hoidmisel (glükogeeni tootmine ja
allikatega katmata toitainete kogus. Lähtuvalt külviajast eristatakse järgmisi väetamisaegu: Külvieelne, Külviaegne, Külvijärgne e pealtväetamine Kasutada soovitatavalt kompleksväetisi, mis sisaldavad taimetoitaineid taimede vajalikul hulgal ja õiges vahekorras. Taliteraviljadele antud 1t sõnnikut vähendab N normi 1-1,5 kg, P 0,3-0,5 kg võrra. Liblikõieliste rohke põldhein vähendab N vajadust 50 kg/ha. Kui N normid juba üle 70kg/ha siis anda jaotatult ( pool külviaegselt ja teine poool võrsumise lõpus ) Taliviljadele oluline anda ka kaaliumit, fosforit sügisel , samuti osa väävlist Lehe kaudu anda väetist kuival ajal max 4kg Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnevili peab vastama sertifitseeritud seemne kvaliteetnõuetele - oma seemnetega võib tekkida segukülv seepärast olulised: *kalibreerimine (suuruse ja massi järgi ) *puhastamine ( ei tohi sisaldada umbrohuseemneid ja muud prahti )
keha dehüdreerub (vt. täpsemalt osmoos) · Krambid, teadvusetus, ajukahjustused ... surm! Vesi teeb meid vedelaks! · Lehm 74% · Kartul 80% · Bakter 85% · Tomat 95% · Inimene ~65% 2:1 vedela kasuks Vesi meie kehas · Moodustab olulise osa kehakaalust (s.t. kaalulangus toimub tihti vee arvelt) · Vesi kokku ehk keha totaalne vee sisaldus: Vastsündinu 75% Mehed 65% (70kg kehakaalust 45.5 kg vesi) Naised 50% · Naistel on suhteliselt suurem rasvade osakaal · Keha totaalne veesisaldus on negatiivses korrelatsioonis keha rasvasisaldusega Põhimõtet kasutatakse biotakistuse abil keha rasvasisalduse mõõtjates Vee ülesanded eluslooduses · Lahusti · Soojusmahuti (puhver) · Ainevahetuse osa (metaboliit) · Elusaine keskkond Vee ehitus · Vesiniku "laenatud" elektron on
kokku võtta ühe sõnaga:gravitatsioon. Päikesel on kõige suurem gravitatsiooni jõud ja ka tugevaim effekt astroloogias, sellele järgnevad kuu mõju ja maa sateliitide mõju."Selgub, et mõju sõltub gravitatsioonist, mida saab kergesti arvutada. Arvutame kuu gravitatsiooni mõju ühele keskmisele inimesele. Kasutame Newtoni ülemaailmse gravitatsiooni seaduse valemit. (Andmed pärit Wikipedia 2009) Andmed : Lahendus : m1 = 70kg m2 = 7,3 1022 kg m1m2 F =G -11 Nm 2 r2 G = 6, 7 10 kg 2 r = 3,84 108 m -11 Nm 2 70kg 7, 3 1022 kg F = 6, 7 10 = 0, 00023 N Leida : F = ? kg 2 (3,84 108 m) 2 F - gravitatsioonijõud m1 - inimese mass m2 - kuu mass G - gravitatsioonikon tan t
soojaisolat.Tootm:mineraalvill saada.mineraala.sulat.& sulamassi kiududeks pihus.Toora.loodus.kivim,räbud,klaas.Toora.sulat. 1600C juures,saadus.veniv vede,mis pihus.kiud.suruõhu-v.aurujoas.Tekkinud kiud.langevad korrapär.ükst.peale moodus.villa. meenu.massi.Juurde pihus.kleep.sidea.&villa kiht suuna.valt.vahelt läbi,millega muude.vill kompakts.Mine.v.ei põle e.kõdu,väikese hügroskoop.&suure soojuspida.Klaasvill:toora.klaasimurd. mil.lisa.soodat&lubjak.Ise on valge,väga elastne,tih.70kg/m3,surve.ping.defor.50-500Pa Pakki.pressi.kokku kuni(80%),mis liht.tema transporti.&ladus.Tähis:KL-plaatv.&KT-rullis v.Kivivill-valmis.loodus.kivim.Kõige kuumakind.miner.v.liik.Kiviv.hakkab klompuma alles 1100Cj,mistõt.saab kasut.v.kõrgete tulekait.nõue`ga kohta.Tih.100kg/m3,surve.ping.defor. 50- 500Pa.Kasut.seinte,katus.põran.ka torus.isoleeri.Puhurv.kasut.ehit.mitmesug.osa.,kus juurdep.raskend.Akus.pla.kuj.endast jäiku mineraalv.plaate,mis 1poolt kaet.viimi.ki`ga.Neist tehak.ripplage
Pärast sünnitust ja rasestumise katkemist,võib seda kasutada ainult arsti loal! Pärast aborti võib kohe paigaldada. Minipillid:Kollaskeha sees.Emakakeha lima ja limaskest muutuvad raskesti läbipääsetavaks. Võib mõjuda nii,et ovulatsiooni ei toimu. 1-hormooniga selle tõttu sobivad ka imetavale emale. Need kellele kombineeritud on vastunäidustatud.Aga kui on poisslaps,siis ei tohiks kasutada minipille,sest tüdrukuga on emal samasugune östrogeeni tase. Kui naine on üle 70kg, siis ei pruugi paksuse tõttu seda toimet saavutada. 99% tõhusus. Kombineeritud pillid:kollaskeha + östrogeen. VAATA ETTE!ei sobi kõigile Süstitav hormonaalne meetod:Kollaskeha hormoon iga kolme kuu tagant uus süst,toimemehhanism vt minipille. +-d 98-99% tõhusus. Arvatakse,et kaitseb emakavähi ja ka emakavälise raseduse eest(munajuhas,kõhuõõnes,emakakaelas,munasarja peal). Mõju on kolm kuud. Miinused menstruatsioonid võivad muutuda ebakorrapäraseks või üldse ära kaduda
see kõik jääb kohupiima sisse. Veeslahustuvaid vitamiine on kohupiimas vähe, kuid mineraalainete, eeskätt kaltsiumi ja fosforisisaldus on suhteliselt suur. Või kujutab endast piimarasva kontsentraati. Juustus on olemas kõik organismile vajalikud põhitoitained, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, kuid ka palju rasva, soola ja kolesterooli, mille tõttu ei ole tervislik juustu liigselt tarbida. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtted. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? Lehekülg 10 Näiteks 70kg kaaluva mehe põhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. Toidu valiku aluseks on 4 põhimõtet: Tasakaalustatus tähendab toitainete õiget suhet iga päeva menüüs. Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistliku tarbimist Vastavus vajadustele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku
kohupiimas vähe, kuid mineraalainete, eeskätt kaltsiumi ja fosforisisaldus on suhteliselt suur. · Või kujutab endast piimarasva kontsentraati. · Juustus on olemas kõik organismile vajalikud põhitoitained, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, kuid ka palju rasva, soola ja kolesterooli, mille tõttu ei ole tervislik juustu liigselt tarbida. 27. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtted. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? Näiteks 70kg kaaluva mehe põhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. Toidu valiku aluseks on 4 põhimõtet: Tasakaalustatus tähendab toitainete õiget suhet iga päeva menüüs. Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistliku tarbimist Vastavus vajadustele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku
Siit ka üks põhjus miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul; · 500 kCal (2100kJ) raske töö puhul. Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend;
>20mm paksu betoonplaadistusega. 49 Katusekatte kaitsekiht Sobiv terasuurus on 8…20 mm, tuulistes piirkondades 16…32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovitav. Kaitsekihi paksus peab olema : (vähemalt 65kg/m2) fraktsioonil 8/20 mm >20 mm (vä (vähemalt 70kg/m2). fraktsioonil 16/40 mm >50 mm (vä Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase teralise koostisega ja ilmastikule vastupidavast killustikust või kruusast. 50 25 Soojustatud katused, katuslaed Soojustatud katused jaotuvad vastavalt nende
lihtlipiidid liitlipiidid rasvad glütserool fosfolipiidid õlid vahad gl ei ole! Steroidid kolesterool hormoonid Lipiidid on vees mittelahustuvad! Koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Ülesanded: I Õlid, rasvad · Energiaallikaks annavad 2x rohkem energiat kui sahhariidid, kuna neis leidub ohtralt H selle energeetiline väärtus suur. 70kg inimesel 10-12 kg lipiide, mida saab kasutada energeetiliselt. 1kg annab ~9000kcal. · Kaitsefunktsioon: a) veelindudel rasvakiht aitab vältida liigset jahtumist. b) rasvkude toimib mehhaanilise amortisaatorina (silmamuna, neerude ümber) · Lahusti funktsioon: a) rasvlahustuvate vitamiinide omastamine (A, D, E, K, Q) b) rasvkoes talletuvad kehavõõrad mürgised ühendid. N: õlireostus meres
arhailistest esinvanematest paralleelselt euroopas, aasias ja aafrikas või ikkagi ühel kontinendil ja pärast on homo sapiens liikunud teistele kontinentidele - Tänepäevased neli inimpopulatsiooni e rassi evolutsioneerusid ühistest heleda nahaväevusega eellastest. 19.Sugu ja ristpärandumine Inimene - 20 000 struktuurigeeni - 50 triljonit rakku – 70kg - 10 astmes 14 bakterirakku – 500-1000 liiki, sool, nahk - 7-8% kehakaalust veri - Vesi – laps 78%,mees 60% naine 55% - 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke Tunnuste pärandumine – kromosoomide tüübid Ristpärandumine – pojad saavad ainsa X kromosoomi emalt ja Y kromosoomi isalt, järglase sugu sõltub isast. 20.Rakutsükkel – mitoos ja meioos Rakkude sünd põlvnemine ja surm:
· Keskmise intensiivsusega alad (8 12cal/min) o Sulgpall (võistlussport), korvpall, hoki, kõnd 7-9km/t, käsipall, jõutreening, jooks 8-10km/t, ujumine 35-50m/min, suusatamine 6- 10km/t, tennis, võrkpall · Maksimaalse intensiivsusega alad (üle 13cal/min) o Jooks 11-15km/t, jalgrattasõit 30-50km/t, ujumine 50-70m/min, suusatamine 11-15km/t jne. Energiakulu tunnis (70kg) · Käsipall 880 · Kaljuronimine 810 · Aeroobika (step) 740 · Rinnuliujumine 740 · Jooks 8,5km 670 · Mäestikuratas 630 · Suusatamine 600 · Korvpall 600 · Jalgratas 20km 590 · Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed
annaabi.ee 
