Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika I kursuse tasemetöö kokkuvõte (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suure jõuga rõhub sel ajal kosmonaut kabiini põrandale kui tema mass on 70kg?
  • Kui suure jõuga rõhub auto sillale selle keskosas?
Tasemetöös pead oskama leida:
1)Auto: *Raskusjõudu;
*Veojõudu;
*Höördejõudu;
*Resultantjõudu;
*Kiirendust;
*Lõppkiirust;
*Läbitud teepikkust;
* Kineetilist energiat.
2)Liikumine kurvis – kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal .
3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist.
4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi;
*Gravitatsiooni seadust;
*Impulsi jäävuse seadust.
Vastused:
*1)Auto raskusjõud:
Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass).
Näide:
Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiirendusega 40m/s2, kui suure jõuga rõhub sel ajal kosmonaut kabiini põrandale kui tema mass on 70kg?
Antud: a=40m/s2, m=70kg, g=10m/s2.
Leida: P=?
Lahendus:
P=m(g+a)
P= 70(10+40)= 70 * 50 = 3500N
*2)Auto veojõud:
Jõud, millega liigutatakse autot. F = ma + Fh ( F = ma + [müü(m)] mg ) .
Näide:
Toyota Corolla mass on 1,3 tonni ja ta saavutab kiiruse 100km /h paigalseisust 12,3 sekundiga . Leida veojõud, kui auto sõidab kruusateel kus hõõrdetegur on 0.03 .
Antud: m=1,3t = 1300kg, V=100km/h = 27,7 m/s (100*1000/3600), t= 12,3s, [müü(m)] = 0.03 .
Leida: F=?
Lahendus:
F=ma+Fh
F=ma+[müü]mg
F=m(a+[müü]g)
a= V/t = 27,7/12,3 = 2,2m/s2
F= 1300(2,2+0.03*10)= 3250N
*3)Auto hõõrdejõud:
Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuute pinda liikumisele vastupidises suunas. Fh=[müü]mg
Näide: Tekst kahjuks puudub..
Antud: [müü]= 0.2, m= 10kg
Leida: Fh=?
Lahendus:
Fh=[müü]mg
Fh=0,2*10*10=20N
*4)Auto resultantjõud:
Fr = F – Fh (Fh=[müü]mg)
Näide: Tekst kahjuks puudub..
Antud: F=40N, [müü]=0,2, m=10kg, t=3s
Leida: Fr=?
Lahendus:
Fr=F-Fh
Fh=0,2*10*10=20N
Fr=40-20=20N
*5)Auto kiirendus:
Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus. a = V-Vo / t . Ühikuks on m/s2.
Näide: Tekst kahjuks puudub..
Antud: V=12m/s, Vo=0m/s, t=3s
Leida: a=?
Lahendus:
a=V-Vo / t
a=12-0 / 3 =4m/s2
*6)Auto lõppkiirus:
Ühtlase liikumise korral: V=S/t, ühikuks on m/s
Mitteühtlane siis saab leida ainult keskmise kiiruse, Vk=Skogu / t kogu
Näide(mitte ühtlane): Tekst kahjuks puudub..
Antud: a=90m/s2, Vo=0m/s, S=2km=2000m, t=600
Leida S=?
Lahendus:
V=Vo+at
V=0+90*600=54000m/s
Näide(ühtlane): Auto läbib 5sekundiga 20meetrit. Leia auto kiirus.
Antud: t=5s, S=20m
Leida: V=?
Lahendus:
V=S/t
V=20/5=4m/s
*7)Auto läbitud teepikkus :
S= Vot+ at2 / 2, S=Vt
Näide(ühtlane liikumine): Tekst kahjuks puudub..
Antud: V=12m/s, a=0, t=3s, Vo=12m/s, V=12m/s
Leida: S=?
Lahendus:
S=Vt
S=12*3=36m
Näide(kiirenev liikumine): Tekst kahjuks puudub..
Antud: Vo=0m/s, V=12m/s, t=3s, g=10m/s
Leida: a, S
Lahendus:
S= Vot+ at2 / 2
a=V-Vo / t
a= 12-0 / 2=4m/s2
S=at2 / 2
S= 4*9 / 2=18m
*8)Auto kineetiline energia:
Liikuvate kehade energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks, see sõltub keha liikumise kiirusest Ek=mV2 / 2, ühikuks džaul J
2)Liikumine kurvis – kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal.
Ringliikumisel tekib kesktõmbejõud, mis on samuti suunatud pöörlemise keskpunkti. F=mV2 / r
Liikumine kumeral sillal:
Auto massiga 2t liigub üle kumera silla, mille kõverusraadius on 40m kiirusega 36km/h. Kui suure jõuga rõhub auto sillale selle keskosas?
Antud: m=2t=2000kg, r=40m, V=36km/h=10m/s(36*1000/3600)
Leida: F=?
Lahendus:
F=mg – mV2 / r
F=m(g - V2 /r)
F=2000(10-2,5)=15000N=15KN
Liikumine nõgusal sillal:
Auto massiga 2t liigub üle nõgusa silla, mille kõverusraadius on 40m kiirusega 36km/h. Kui suure jõuga rõhub auto sillale selle keskosas?
Antud: m=2t=2000kg, r=40m, V=36km/h=10m/s(36*1000/3600)
Leida: F=?
Lahendus:
F=mg + mV2 / r
F=m(g + V2 /r)
F=2000(10+2,5)=25000N=25KN
3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist.
Temperatuur-20kraadi C, rõhk autorehvis 34,3*104 Pa. Leida rõhk kummis kui seda muutumatul ruumalal soojendati 20kraadini C?
Antud: t1=-20c T1=273+(-20c)=253K, t2=20c T2=273+20=293K, p1=34,3*104
Leida: p2=?
Lahendus:
p1/T1 = p2/T2
p1*T2 = T1*p2
p2= p1*T2 /T1
p2=34,3*104 * 293 /253 = 39,72Pa
*1 Newtoni seadused:
Newtoni I seaduse järgi keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resutant võrdub nulliga.
Newtoni II seaduse järgi kiirendus millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m, F=ma
Newtoni III seaduse järgi 2 keha mõjutavad teineteist suuruselt võrtsete 1 sirgel mõjuvate vastasuunaliste jõududega
Ülesanne II seaduse kohta:
Kui suure kiirendusega saab traktor järelvankrit vedada kui liikumistakistus on 1,5 KN, järelvankri mass on 0,5t ja veojõud 1,6KN
Antud: F1=1,5KN=1500N, m=0,5t=500kg, F=1,6KN=1600N
Leida a=?
Lahendus:
a= Fr/m
Fr=F-F1
a= F-F1 /m
a=1600-1500 /500= 0,2m/s2
*2 Gravitatsiooni seadus:
Gravitatsiooni seadus ütleb, et 2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade kauguse ruuduga . F=G * Mm /r2
*3 Impulsi jäävuse seadus:
Impulsi jäävuse seaduse järgi on suletud süsteemis(kus ei mõju välisjõud) impulsside summa kehade vastastikusel mõjutamisel on jääv.
SI süsteemi ühikud:
Teepikkus(S) m
Mass(m) kg
Aeg(t) s
Kiirus(V) m/s
Kiirendus(a) m/s2
Jõud(F) N
Algkiirus (Vo) m/s
Lõppkiirus (V) m/s
Kõrgus(h) m
Vabalangemise kiirendus (g) m/s2
Kehade vaheline kaugus (r) m
Gravitatsiooni konstant (G)
Hõõrdejõud (Fh) N
Hõõrdetegur [müü] N
Elastsusjõud (Fe) N
Valemeid:
Ühtlane liikumineV=S/t
Km/h => m/s – x * 1000 /3600
Mitte ühtlane liikumineVk= Skogu / tkogu
Ühtlane liikumine S=V*t
Ütlaselt muutuv liikumine a= V-Vo /t
Kiirenev liikumine V=a *t
V= Vo – at
Teepikkus kiireneval liikumiselS= Vot + at2 /2
Ühtlane liikuminet=S/V
Newtoni II seadus a=F/m, F=ma
Raskusjõu valem F=mg, kiirendusega üles P=m(g+a), kiirendusega langemine P=m(g-a)
Gravitatsiooni seaduse valem F=G* m1+m2 /r2
Kaal P=mg
Kõrgus h= at2 /2
Valemite avaldamine:
1)a= v-Vo /t
V=Vo+at
T=V-Vo /a
2)S=at2 /2
a= 2S /t2
3)V2-Vo2=2aS
a= V2-Vo2 /2S
S= V2-Vo2 /2a
4)F-F1=ma
F1=F-ma
a= F-F1 /m
5)F=G* m1*m2 /r2
r2=Gm1m2 /F
Jarmo Pohla 13AT 2009
Füüsika I kursuse tasemetöö kokkuvõte #1 Füüsika I kursuse tasemetöö kokkuvõte #2 Füüsika I kursuse tasemetöö kokkuvõte #3 Füüsika I kursuse tasemetöö kokkuvõte #4 Füüsika I kursuse tasemetöö kokkuvõte #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jarmo Pohla Õppematerjali autor
Sisaldab:
1)Auto:
*Raskusjõudu;
*Veojõudu;
*Höördejõudu;
*Resultantjõudu;
*Kiirendust;
*Lõppkiirust;
*Läbitud teepikkust;
*Kineetilist energiat.
2)Liikumine kurvis – kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal.
3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist.
4)Teadma seadusi:
*Newtoni seadusi;
*Gravitatsiooni seadust;
*Impulsi jäävuse seadust.
5)SI süsteemi ühikud
6)Valemeid
7)Valemite avaldamine

Iga teema juures ka üks näidis ülesanne!

Sarnased õppematerjalid

Mehaanika
27
doc

Mehaanika

trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada. Keha nihe ja selleks kulunud aeg. t: 0 s 1s 2s 3s s= 5m 5m 5m Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. Füüsika toimitakse tihti niiviisi, et kujutatakse ette mõni ideaalsete omadustega nähtus või keha, mille kohta käivad seadused on võimalikult lihtsad. Seejuures ei arvestata paljusi pisiasju, mis antud olukorras tulemusi oluliselt ei mõjuta. Näiteks pole ju tarvis arvestada maapinna kumerust sõidul Tartust Elva. Taolist idealiseeritud keha või nähtust nimetatakse füüsikaliseks mudeliks. Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise

Füüsika
DÜNAAMIKA
37
pdf

DÜNAAMIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale

Füüsika
DYNAAMIKA
37
pdf

DYNAAMIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale

Kategoriseerimata
Füüsika valemid
2
doc

Füüsika valemid

MEHAANIKA Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=s/t vk=s1+s2/t1+t2 Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: a=v-vo/t (a)=m/s2 s=vot+at2/2 s=v2-vo2/2a v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine v pidurdav liikumine v=vo, siis a=o => ühtlane liikumine Kiirusevõrrand: Liikumisvõrrand: v=at+ vo x=xo+vt Vabalangemine: |g|=9,81 m/s2 ehk PÕHIMÕTTELISELT 10 m/s2 g= v-vo/t h=vot+gt2/2 h=v2-vo2/2g Ringjooneline liikumine: Joonkiirus: Pöörlemisperiood: v=l/t T=1/f ja T=2/ Nurkkiirus: Pöörlemissagedus: =/t =s-1 f=1/T ja =2f (f= /2) Kesktõmbekiirendus: Seosed: a= v2/R ja ( a= 2 R) v= R v=2R/T Võnkliikumine: Võnkumise võrrand: T=2l/g T=2m/k x =Acost DÜNAAMIKA Newtoni II seadus: A=F/m => F=ma Raskusjõud:

Füüsika
Füüsika 1-17-probleemküsimused
3
odt

Füüsika 1-17 (probleemküsimused)

1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1. Kui seina külge panna vedru, mille teine ots ühendada mänguautoga, seejärel autot seinast ee

Füüsika
Mehaanika kordamine
26
docx

Mehaanika kordamine

Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on  Ühtlane sirgjooneline liikumine  Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine  Ühtlane ringliikumine  Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuseks. Nihkeks nimetata

Füüsika
Mehaanika
11
doc

Mehaanika

Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s, - nurkkiirus (1rad/s), ­ nurga suurus( 1 rad), t- aeg(1s) Kesktõmbekiirendus- ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nim. seda kesktõmbekiirenduseks. Tähis ak, ühik 1m/s2. Saab näidata ak=v2/r, kus v on joonkiirus ja r ringi raadius. Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 4) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 5) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 6) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.

Füüsika
Füüsika ülesanded lahendustega
4
pdf

Füüsika ülesanded lahendustega

LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 0.0570kg

Füüsika




Kommentaarid (2)

krsty603 profiilipilt
krsty603: sobis küll
10:47 22-10-2011
kriffu profiilipilt
kriffu: (Y)
00:10 09-06-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun