Kloor (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

pptx

Kloor- Cl

Kloor - Cl Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012  Paiknemine perioodilisustabelis: · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta asub kolmandas perioodis. · Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453. · Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla ­I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7)  Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - ·

Keemia

11

pptx

Kloor - esitlus

KLOOR  LIHTAINETE OMADUSED  VIIA rühma mittemetall  Järjekorranumber on 17  Aatommass on 35,453  Halogeen  Rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas  Chloros- kahvaturoheline  Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega  Enamlevinud ühendiks on keedusool  2,5 korda raskem kui õhk  Sulamistemperatuur on -100,98 °C  Keemistemperatuur -34,6 °C  Kloor lahustub vees halvasti Cl2 + H2O  HCl + HOCl  Ei reageeri ainult väärisgaasidega  KLOORI AVASTAMINE  1648. aastal sai J. Glauber niiske keedusoola kuumutamisel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas “soolapiirituseks”  J. Priestley nimetas selle soolhappeks  1774. aastal leidis Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi – kloori.  1811

Keemiline Element

9

pptx

Kloor - Cl

Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. 2) Vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape: (H2 + Cl2 2HCl). 3) Metalliga reageerimisel saadakse sool: (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja: (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2)  LEIDUMINE · Levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloor. Tekib haruldates tingimustes (nt. veealuste merevulkaanide pursete puhul) väga vähesel hulgal. · Kõige enamlevinud ühendiks on keedusool (NaCl), mida leidub Maal palju. Seda on lahustunud olekus merede ja ookeanide vetes · Mereäärses õhus esineb kloori üliväikeste soolakristallidena, mis on moodustunud mereveepiiskade aurustumisel · Lahustunud olekus on kloori sisaladavaid soolasid mineraaljärvedes, soolaallikates ja ­jõgedes.  KLOORI SAAMINE

Elementide keemia

9

doc

Kloor

......................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................................................8 Kasutatud allikad..............................................................................................................9 Sissejuhatus Mina teen oma referaadi kloorist ning kuna see on üks aktiivsemaid keemilisi elemente, siis on kindlasti huvitav ja kasulik tema kohta rohkem uurida. Kloor on VIIA rühma 3. perioodi mittemetall. Kloori tähis on Cl ning ta kuulub halogeenide hulka. Kloor on rohekaskollase värvusega gaas. Töö käigus sooviksin kloorist rohkem teada saada. Kavatsen uurida tema kasutusaladest, lihtaine omadustest ning kindlasti oleks huvitav rohkem teada tema funktsioonidest inimorganismis. Samuti tahaksin rohkem teada kloori ühenditest. 2 Kloori avastamine Sõna "kloor" tuleb kreekakeelsest

Keemia

8

pdf

Kloor

Jõhvi Gümnaasium Kloor Kerdu-Katty Pärss 11.c 2017 Kloori leidumine looduses Kloori aktiivsuse tõttu seda vabas looduses lihtainena väga ei leidugi. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes, näiteks veealuste merevulkaanide pursetes, siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. Küll aga on kloori ühendid looduses väga levinud. Kloori puhtal kujul toodetakse siiski kunstlikul teel. Peamiselt saadakse kloori sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsi teel ning ka laboratooriumites peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel. Kloori kui lihtainet kasutatakse

Keemia

5

odt

Halogeenid

Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu

Keemia

31

pptx

Halogeenid

Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886

Keemia

7

doc

Keemia Halogeenühendid

Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)