Bioloogia - Organismide keemiline koostis (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Organismide keemiline koostis
Elemendiline koostis:

Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata.
Hapnik 65-67%
Süsinik 15-18%
Vesinik 8-10%
Lämmastik 1,5-3%
Fosfor 0,2-1%
Väävel 0,15-0,2%
Need on makroelemendid
Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium , naatrium , magneesium , raud, tsink , vesi, jood , fluor , kaalium .

Ühendiline koostis:

Anorgaanilised ühendid:

Vesi 80%

Muud ühendid(soolad) 1,5%

Orgaanilised ühendid:

Valgud e. proteiinid 14%

Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad , õlid, vaha, steroidid) 2%

Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1%

Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7%

Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4%
Anorgaanilised ühendid:

Positiivselt laetud ioonid :

Kaalium- ja naartiumioonid osalevad närvisüsteemi impulsi moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsüktoplasmas.

Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, seetõttu on Ca ühendeid palju luukoe koostises.

Magneesiumi aatoimid on rakkudes seotud DNA ja RNA-ga, taimedes kuulub magneesium rohelise pigmendiga klorofülli koostisesse.

Raua aatomid esinevad punalibledes e. erütrosüütide valgu hemoglobiini koositses, raual on oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel.

Negatiivselt laetud ioonid:

Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja mille tulemusel tekib karbonaatioonid( HCO3 ja CO3). Sealt edasi kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku, kust edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2 vabaneb.Erütrotsõõdid on eelkõige olulised O2 sidumisel.

Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad.

Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesimiseks
Hapnik O
70kg kohta ubes 43kg – toiduga ja hingamisel
Peamiselt vee koostises , samuti , biomolekulide koostises , kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise.
Süsinik C
70kg kohta umbes 16kg – toiduga
Kuulub biomolekulide koostisesse , moodustab keemilisi sidemeid , CO2 on fotosünteesi lähtaine ,hingamise ja käärimise lõpp- produkt .
Vesinik H
70gk kohta umbes 7kg – jogiveega
Biomolekulide koostises , vee kooseisus , vajalik vesiniksidemete moodustamisel
Lämmastik N
70kg kohta umbes 1.8kg
Aminohapete ja nukleiinhapete koostises
Fosfor P
70kg umbes 780kg . Kala , piim , juust , tatar
Rakumembraani ehituses , nukleiinhapete koostises , energiarikaste ühendite nt ATP koostises .
Väävel S
Maks uba ja vili
Naatrium Na
70kg kohta umbes 100g . Till , küüslauk , leib , sool
Kaalium K
70kg kohta umbes 140g . tomat , kala , banaan
Kaalium paemiselt rakusisene ja naatruim rahuväline element . Osalevad närvi süsteemis kuskil .
Kaltisium Ka
1kg - Luude ja kõhrede koostis, vere hüübimine, lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Piim, kala, kapsas , aga kohvi, šokolaad ei oll kasulikud.
Magneesium Mg
19g –Klorofülli, luude rakukesta koostis, närvisüsteemi talitus. Mg tähtis südametegevusele, insuldidja infarktid. Kana , austrid, kala ja piim.
Kloor Cl
95g- Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappesuse reguleerimine
Jood I
Vajalik kilpnäärme hormoonide nt troksiini sünteesiks. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärmehaigus struuma .
Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste oma küünet ja naha seisundid, kaitseb ka radioaktiivsuse vastu.
Lestakala, õunad,
Raud Fe
Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse.
Maasikad , punane vein, kuivatatud puuviljad , kala ja punane liha.
Keha koosneb 70% veest
Veel on suur soojusmahtuvus(Hoiab keha püsivat temperatuuri).
Hoiab ära keha ülekuumenemise(loomad higistavad taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu.
Positiivselt laetud ioonid
Negatiivselt laetud ioonid
Vesinik H+ -
Hüdroksüül OH- -
NH4+ - Loomorganismides toimub nende ainevahetuse jääkproduktide väljastamine erituselundkonna kaudu.
Karbonaat HCO3- ja CO32- - Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid (HCO3 ja CO3). Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevatesse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism vabaneb Co2-st
K+ - Osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas.
Fosfaat H2PO4 - ja HPO42- - Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse.
Na+ - Osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas.
Kloriid Cl-
Ca2+ - Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises.
Jodiidioonid I- - Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks.
Mg2+ - Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub Magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisse.
Fe2+ ja Fe3+ - Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Seega on raual oluline roll selgroogsete loodame hingamiseks vajaliku O2 sidumisel.
Organismis on u. 90% kaaliumist ladudes , ehk luukoe depoodes. Tarbides kaaliumivaest toitu võtab organism seda ladudest ja kasutab luu- ja lihasrakkude normaalseks talituseks. Selline olukord organismis võib põhjustada haigust nimega osteoporoos. Haiguse vältimiseks tuks jälgidas piimatoodete (kapsas, kala) tarbimist ja kuna meie kliimavöötmes on vähe päikselisi päevi, et toota piisavas koguses D-vitamiini, tuleks seda ka tablettidena lisaks manustada. Aitab ju D- vitamiin kaasa normaalsele luude arengule.
Lämmastik
Üldine kasv ja valkude ehitus
Kaalium
Aktiviseerib sünteese rakkudes, soodustab ainete liikumist
Fosfor
Osaleb hingamisprotsessides, lipiidide moodustamine
Magneesium
Klorofülli koostisosa
Väävel
Aminohapete koostisosas
Kaltsium
Neutraliseerib kahjulikke ainevahetussaadusi
Funktsioon: Suhkrud on esmased energiaallikad.
Energiat saab 17,6Kj 1g suhkru lagundamisel
Ehituslik funktsioon, kitiinist saame putuka, tselluloosist ehitatakse taimeraku kest.
Lipiidid

Lipiidid on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiidid on vees lahustumatud . Lipiidide hulka kuuluvad: lihtlipiidid (e. tahked rasvad nt. seapekk), õlid(rasvad enamasti taimsed), vahad(nt. mesilasvaha ), steroidid.
Lipiidide tähtsus:

Energia saamine 2*17,2Kj aga nende imendumine algab alles siis kui kõik sahhariidid on otsas

Ehituslik ülesanne, ehitab üles organismi.
LIHTSHKRUD
SAHHAROOS
GLÜKOGEEN
GALAKTOOS
LIITSUHKRUD
OLIGOSAHHARIIDID
TÄRKLIS
POLÜSAHHARIIDID
MATLOOS
LAKTOOS
RIBOOS
DESOKSÜRIBOOS
FRUKTOOS
GLÜKOOS
HEKSOOS
PENTOOS

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 60 allalaadimist

Bioloogia - Organismide keemiline koostis #1

Bioloogia - Organismide keemiline koostis #2

Bioloogia - Organismide keemiline koostis #3

Bioloogia - Organismide keemiline koostis #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mikuuuu Õppematerjali autor

Bioloogia - Organismide keemiline koostis

Sarnased õppematerjalid

odt

Bioloogia KT

Too nt. -molekulaarne tasand -rakuline tasand -kude -elund ehk organ -elundkond ehk organsüsteem -organismi tasand -populatsiooni tasand -liigi tasand -ökosüsteemi tasand -biosfääri tasand 3. Mida uurivad järgmised teadusharud: molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarsel tasemel tsütoloogia- uurib rakkude ehitust ja talitlust anatoomia- ehk organismide ehituse uurimine etoloogi- teadusharu, mis uurib loomade käitumist. 4. Mis on makroelemendid, nende tähtsus organismis ja tooge näiteid. Organismi elementidest 98-99% C;H;O;N;P;S Süsinik Keskne eluelement . kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) Koostisesse. CO2- fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõppprodukt. Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises

Bioloogia

doc

Organismide koostis, üldine keemiline koostis

1. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1 Üldine keemiline koostis Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku(6575 %), süsinikku (1518 %) ja vesinikku (810%). Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosvorit ja väävlit. Need sinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Neid keemilisi elemente nimetatakse makroelementideks. Vähesemal määral leidub rakkudes K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt

Bioloogia

docx

Bioloogia II ORGANISMIDE KOOSTIS

2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises.

Bioloogia

docx

Vee omadused, CHNOPS, katioonid, anioonid, sahhariidid

koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese

Bioloogia

docx

Organismide koostis - konspekt

väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne

Bioloogia

rtf

Anorgaanilised ained

madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained peamiselt toiduga. Kokkuvõte

Bioloogia

doc

Organismide koostis

· Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub. · Aine- ja energiavahetus on elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. - Valgud, lipiidid, sahhariidid tuleb organismidel ise sünteesida. - Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. - Ainevahetuse kaudu on organism seotud ümbritseva kk-ga. - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. 1. Rohelised taimed kasutavad valgusenergiat. 2. Energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. 3. Loomad saavad energia nende ainete hilisemal oksüdatsioonil. - Organismid võtavad kk-st energiat vastu ja väljutavad seda (soojusenergia). · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. - Ainevahetuslike protsesside regulatsioonil tagatakse organismide püsiv keemiline

Bioloogia

doc

Bioloogia – Organismide koostis

Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid