Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Herakles (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Herakles
    Herakles   oli   maailma   tugevaim   inimene.   Ühtlasi   oli   tal   suur 
iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil 
tingimusel   võita,   ja   faktid   kinnitasid   seda.   Alati,   kui   ta   võitlema 
hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi 
jagu.
  
   Heraklest tabasid korduvalt äkkvihapursked, mille käigus ta inimesi 
tappis. Aga kui  raev   kadus , kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes 
karistusega.   Ilma   tema   nõusolekuta   poleks   keegi   teda    karistada  
saanudki.   Keegi   poleks   ka   suutnud   nii   paljusid   karistusi   taluda. 
Enamik   tema   elust   kulus   kuritegude   lunastamisele.   Herakles   ei 
protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, 
kui teised olid nõus talle andestama.
    Zeus   võttis   endale   Amphitryoni   kuju   ja    magas    tolle   abikaasa 
Alkmenega.   Pärast   Zeusi    lahkumist    magas   Alkmenega   ka   tõeline 
Amphitryon.    Alkmene    hakkas   kandma   kaksikpoegi,    kusjuures  
kummalgi pojal oli erinev isa. Selleks päevaks, mil Alkmenel pidi aeg 
täis saama,  laskis  Zeus ennustada, et sel päeval sünnib suur kuningas, 
aga  armukade   Hera  takistas Heraklese sündi ja kiirendas tema vanaisa 
vennapoja  Eurystheuse  sündi, nii et ennustatud päeval sündis hoopis 
Eurystheus. Herakles ja tema poolvend Iphikles sündisid hiljem.
   Oma esimese kangelasteo  sooritas  Herakles siis, kui ta veel  hällis 
lamas. Hera saatis kaks  madu  teda tapma .
Lk 1
  Kui   need   hälli   servale   ronisid,   siis   hakkas   Iphikles    karjuma ,   aga 
Herakles haaras  kummagi  käega  erinevast  maost ja kägistas mõlemad 
ära. Kui isa ja ema lastele appi jooksid, ulatas Herakles  isale  kaks 
surnud madu. 
Hera   saatis   Heraklesele   hulluse,   mille   tulemusena   too   tappis   oma 
lapsed   ja   ka   abikaasa,   kui   see   püüdis   lapsi   kaitsta.   Seejärel   sai 
Herakles mõistuse tagasi, aga hullusehoost ei mäletanud ta midagi. Isa 
ütles talle, mida ta oli teinud, ja Herakles tahtis ennast  häbi  pärast 
tappa. 
Kuid Theseus suutis Heraklese ümber veenda. Ta viis Heraklese Delfi 
oraakli  juurde. Preestrinna ei tahtnud Heraklesele ennustada.  Seepeale  
võttis Herakles preestrinnalt tema  kolmjala  ära ja ähvardas asutada 
konkureeriva oraakli, kui vastust ei saa.   Apollon   ähvardas Heraklest 
jõuga, aga Herakles oli valmis Apollonigagi jõudu katsuma. Zeus ei 
saanud seda lubada,  ta segas vahele ja Apollon  käskis preestrinnal 
Heraklesele vastus anda. 
Preestrinna   käskis   Heraklesel   teha   kümme  Mükeene  kuninga 
Eurystheuse valitud vägitegu ilma kõrvalist abi kasutamata ja mingit 
tasu saamata. Selle eest pidi ta saama oma kuritöö andeks ja lisaks 
veel surematuse. 
Lk 2
Herakles #1 Herakles #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerlikagistaja Õppematerjali autor
Ajalugu 7. klassile.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Heraklese

Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita

Kirjandus
thumbnail
16
doc

HERAKLES

Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstanteeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid.

Kultuurilood
thumbnail
8
odt

Heraklese kakstteist vägitegu

Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga ­ mõõga andis talle Hermes, vibu ja nooled kinkis talle Apollon ja tema kullast rinnaplaat oli Hephaistose kätetöö. 1) Nemea lõvi Esimese Eurystheuse poolt määratud ülesandena pidi Herakles tapma Nemea lõvi. Nemea oli org Kagu-Peloponnesosel. Nemea lõvi puhul oli tegemist koer Orthose ja koletis Echidna elajasliku järeltulijaga, kelle Hera üles kasvatas ja ümberkaudseid põllumaid korralikult rüüstama õpetas. Järeldades lõvi sugulussidemetest (tema vendadeks olid veel Sfinks ja Kerberos), võime öelda, et tegemist ei olnud mitte täitsa tavalise elukaga. Herakles leidis lõvi koopa küll hõlpsasti ülesse, kuid tema tapmine polnud suguni nii kerge. Lõvi

Kirjandus
thumbnail
16
rtf

Herakles ja tema 12 vägitegu

Heraklese vägiteod 1.Nemea lõvi-Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks.Herakles pidi sooritama Eurystheuse antud 12 vägitööd ja esimeseks käskis Eurystheus just Nemea lõvi hävitada.Nemea lõvi elas kahe väljapääsuga koopas. Ühe ette veeretas Herakles kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub. Algul katsus Herakles lõvi hävitada vibu ja noolte, siis oma oliivipuust nuiaga, ent kõik need osutusid kasututeks. Lõpuks kägistas Herakles lõvi ära. Mõne versiooni järgi surus Herakles oma käsivarre lõvile nii sügavale kurku, et see lämbus. Pärast püüdis ta tundide viisi edutult lõvilt nahka maha võtta, aga lõvi oli ju haavamatu. Kui Herakles oli juba meeleheitel, tuli tema juurde Athena, kes õpetas,

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Herakles- huvitav kangelane

Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstateeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis? Üks asi on kindel ­ Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Kuid Heraklese päritolu peaks siiski teada olema ­ isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju

Kunstiajalugu
thumbnail
3
docx

Herakles

Kohila Gümnaasium HERAKLES Referaat kirjanduses Koostas: Alo Juhtma Kohila 2011 Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Heraklese isaks oli peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja

Kirjandus
thumbnail
20
doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Zeusi lapsed

oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ning Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Väga tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi nii surematud kui ka surelikud armukesed. Ta lähenes neile mitmel väga erineval moel nt. härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja mõnikord isegi kuldse vihmana. Zeusi abikaasa Hera veetis suurema osa ajast oma mehe armukesi ja nende järglasi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Kõige tuntum on vist Zeusi armulugu titaanide tütre Letoga. Armukade Hera jälitas teda andmata talle kuskil rahu. Müüdi kohaselt keeldusid kõik kohad talle varjupaika andmast v.a

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun