Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "2. seminar. Õppimise olemus. Õppimisteooriad.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tahtmatu, tahtlik, motiiv, tahtliku, teadvustamata, operantne, ärritaja, teadmis, upload, biheivioristlikud, seminar, locke, eggen, kognitiivsed, konstruktivistlikud, valt, operantse, tingimise, ajendid, õppimisteooriad, plato, filosoof, krull, hedonistlik, emotsioon, põhimõisted, vabatahtliku, assotsiatiivne, kordu, kohanemise, platon, aristotelesõppimisteooriad Biheiviorism · 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund · Teooriate loomisel puudus piir inimese ja looma käitumise vahel, enamus katseid läbi viidud loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada teadlikult · Tahtmatu ehk kaasnev õppimine - tegemist teadvustamata protsessiga (Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu
Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppimisteooriad .................................................................................................................. 4 1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad ............................................................................... 4 1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad...................................................................................... 4 1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus .......................................... 6 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus ............................................................................... 7 2
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3............................
Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine. J. Dewey õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises).
muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida
1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga.
Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsiaalse lävimise motiiv – avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena. 4. Defineerige, mis on õppimine psühholoogide käsituses.
3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks.
Kohanemine ümbritsevate elutingimustega 7).Isiksusega seotud teooriad Isiksus on omaduste ja kalduvuste stabiilne kogum, mis määrab ära need inimeste sarnasused ja erinevused psühholoogilises funktsioonides, mis on ajaliselt püsivad ja mis ei ole mõistetavad üksnes sotsiaalsete ja bioloogiliste hetkemõjude tulemusena. Isiksuse aluseks on niihästi geneetilised kui ka keskkonnast tulenevad tegurid. Sigmund Freudi psühhoanalüütiline teooria: kõik inimesed kogevad teadvustamata konflikte, mis saavad alguse lapsepõlvest. Eristas 3 alasüsteemi: 1) Id (miski) – inimese kõige primitiivsemad reaktsioonid, mille eesmärgiks on kohene bioloogiliste vajaduste rahuldamine iga hinna eest. 2)Ego (mina) – inimese reaktsioonid, mis püüavad ühendada Idi naudingute janu reaalsuse nõudmistega. 3)Superego (ülimina) – reaktsioonide muster, mis tekib Ego seest ning kujutab endast ühiskonna
struktuuri. Õppe kavandamine. Kontrolltöö 7. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Mida kujutavad endast konstruktivistlikud õppimisteooriad kognitiivsete õppimisteooriate alaliigina? (4.1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8. Kooperatiivse õppimise olemus. Enamlevinud metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1)
Peaget’ veendumuste kohaselt laieneb sedasorti valmisolek ka vaimsele arengule. Laps lihtsalt ei tunne huvi ühe või teise intellektuaalse tegevuse vastu enne, kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. Sellega aga paljud psühholoogid ei nõustu, nagu näiteks Bruner, kes arvab, et kõike saab vastavale eale kohandada. Teadmiste konstruktiivne iseloom. Inimintellekt kujuneb valdavalt indiviidi enda sisemise aktiivsuse tulemusena. Algul avaldub sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakk laps oma sisemiste tundide mõjul sondeerima oma keskkonda. Selle uurimise tulemusena talletuvad kogemused inimese mällu. Need muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad suurema kontrolli ümbritseva üle. Evolutsiooniliselt on selle protsessi olemus seletatav elukeskkonnale kohanemise vajadustega, st konstrueerime ise oma teadmised ümbritsevast, liites olemasolevale üha uusi juurde
Haistmine seerimine Lõplikult Lõplikult Ununenud või pole ununenud ununenud kättesaadav Joonis 9.4. Taju- ja mäluprotsesside kognitiiv-informatsiooniline mudel 2.1 Orienteerumisrefleks Eristatakse tahtmatut (passiivset) ja tahtlikku (aktiivset) tähelepanu. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) välise stiimuli mõjul.8 Krull juhib meie tähelepanu sellele, et orienteerumisreflekside ehk tahtmatu tähelepanu ülesanne on märgata ohtu, koondada tähelepanu ja sellega seoses käivitada informatsiooni töötlemine. Mitte kõik väliskeskonnastiimulid ei kutsu esile orienteerumisrefleksi. Reeglina reageerime kas muutustele väliskeskonna stimulatsioonis või ärritajate ainulaadsetele
A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse
Aistingud Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Antakse edasi välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet (raskus, temperatuur, värv, heledus). Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile - ärritaja (meeleorganile mõjuja), ärritus (mõjuprotsess), erutus (närviprotsess). Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad tundenärvi lõpmed ehk retseptorid kehapinnal või siseorganeis; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud; erutust töötlevad peaaju osad. Analüsaator on reflektoorne ehk igale aistingule järgneb alati vastureaktsioon. Aistingute liigid
tegelikkusest aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine ja keel. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine (valiv iseloom, valime ise bjekti tahtlikult või tahtmatult) ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Eeldab keskendumist, peame teatud asjad kõrvale jätma ja süvenema. On seotud orienteerumisrefleksi Tähelepanu kui seisund Jaguneb: Tahtmatu tähelepanu täelepanu millelegi automaatselt ilma et peaks pingutama; passiivne tähelepanu iseenesest, sõltub ärritajate eripärast, tegevuse eesmärkidest, sõltumatutest sündmustest Objektiivsed: ärritaja suhteline tugevus, erinevas olukorras mõjub iga ärritaja erinevalt, ärritaja suurus on suhteline (ämblike kartmine), uudsus, liikumine Subjektiivsed: sõltuvad inimesest endast vajadused, huvid (rasedus). Inimese vanus ja sugu on ka subjektiivsed tegurid
01.06.2014 Tartu Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Käivitumine Automaatne Tahtlik, vajadusest ja võimalusest sõltuv Fookus Korduval (ülalt-alla) Kordumatul (alt-üles) Töötlus Paralleelne, kiire, mitte-teadlik Järjestikuline, aeglane, teadlik Afektiivsus Kõrge Madal Veenmise kahe protsessi käsitlused Veenmist on kirjeldatud erinevate kahe reziimi abil. Nende mudelite alusel võib veenvat sõnumit
Stiimul - emotsioon: 2-10sekundit Suur ajukoores toimub pikem mõtlemine - pikem tee emotsioonini Lühem tee - ei analüüsita ega mõelda ümbrusele, tunnetele ja juhtuvale Bioloogiline seletus - tingitud annab märku, et varsti tuleb tingimatu stiimul. Kui seos on olemas, siis tekib reaktsioon. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) Sotsiaalse õppimise teooria Operantne teooria Sarrustuse skeemid Inimesed käituvad katse eksituse teel - tõuseb see tegevus, mille ootus/tagasiside on positiivne Me käitume, et opereerida oma tagajärgi Tema meelest ei anna tingitud ja tingimata refleksid piisavalt materjali, et käitumist põhjalikult uurida Inimese olemus on neutraalne ja kogemused on need, mis inimest vormivad Sarrustuse skeemid: OPERANTNE ÕPPIMINE
Isiksusepsühholoogia ühe mainekaima ülevaate koostajajad tunnistavad, et mitte kellegi pole S. Freudi aegadest peale olnud psühhoteraapia ja nõustamise praktikale nõnda suurt mõju kui C. Rogersil. Eneseaktualiseerimine C.Rogers püstitas hüpoteesi, et inimkäitumist stimuleerib ja reguleerib eneseaktualiseerimise püüd, mis kujutab endast igale organismile omast tendentsi arendada oma võimeid enda säilitamiseks ja arendamiseks . ta arva, et iga inimese juhtiv motiiv on maksimaalselt kasutada ja arendada oma loomuse parimaid omadusi. Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga kohanemise oskus on arengule soodsas keskkonnas seega nagunii kindlalt olemas. Eneseteostuse jõud paneb inimese sihipäraselt isiksusliku autonoomia ja loova eneseväljenduse suunas tegutsema. Inimest iseloomustab soov elada mitmekülgset ja rahuldust pakkuvat elu. Elukogemuste väärtustamine
Kriitika: käsitleti vaid käitumise baasil, jäeti kõrvale psüühika talitusprintsiibid, jäeti välja isiksuse kui sisemine püsiv väärtus, mis tingib käitumise. Pidev kontroll väljastpoolt. Keerukamaid käitumisreaktsioone ei määra mitte stiimulid ise, vaid kuidas käituja neid tõlgendab. Klassikaline tingimine – õppimise viis, kus üks algselt neutaalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (Pavlovi refleks) Operantne tingimine – käitumist ei põhjusta tingitud või tingimata stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida tehakse tahtlikult millegi saamiseks – positiivse saamiseks või negatiivse vältimiseks (Thorndike tagajärje ehk efektiseadus) HUMANISM Põhiidee: inimese kontroll oma käitumise suhtes, võimeline tegema valikuid. Inimese soov areneda ja edasi pürgida. Inimest tuleb mõista, mitte aru saada – inimesest lähtuv suund
Kuulmekile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), tigu, basilaarmembraan. Maitsmine. Keelel gustatoorsed rakud; keelel spetsiifilise tundlikkusega tsoonid (4 maitsekvaliteeti mõru, hapu, magus, soolakas) Haistmine. Olfaktoorsed meelerakud paiknevad ninaõõne limaskestal. Taktiilne ehk puutetundlikkus. Ruumiline eristuslävi varieerub Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse
Oli keskkonnateoreetik - Ta arvas et vastavalt stiimulile kujunevad reaktsioonid. Biheiviorism on suunatud enesekehtestamisele. Uuritakse tegelikult käitumise produkti tulemuslikust- puhtalt huvitab käitumise akt, mitte tunded. Hirm on õpitav. B. F. Skinner(1904-1990) Ta pakkus välja sotsiaalse õppimise teooria. Uskus, et käitumine on mõjutatud eelkõige väliste teguritega. Oluline on, milline on käitumise tagajärg (kas kinnitus või karistus). Operantne käitumine on see, et käitumist mõjutab tagajärg. Rääkis sellest, et on olemas skeemid kuidas anda kinnitust ja arvustust. Ajavahe arvustus- antakse iga kindla fikseeritud ajaintervalli tagant. Nt magamaminemisel kiitus (muinasjuttude lugemine..), jõulud, kooli lõpus vahvad üritused, palk... Suhte arvustus- iga mingisuguse konkreetse tegevusega või seosega seotud sarvustus. Nt Thorndike leidis, et rotte on võimalik panna käituma
Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner. Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. 6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Koolkonna tekkimisega seostatakse kõige sagedamini John B. Watson'i töid 1910-ndatel aastatel, mis seostuvad ka õppimise teadusliku uurimise algusega. Üldistavalt võib öelda, et biheivioristide kohaselt on õppimine tingitud. See tähendab, et toimub
- Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. - Vaated peegeldasid optimismi, teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusesse. Küpsemisteooria- juhtiv jõud bioloogia. Enne ei saa õpetada, kui ole küpsemisaeg, mis on oskuse jaoks vajalik, käes. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimis (biheiviorismi) teooria- harjumuse tekitamist (potile võimalikult vara), treenimine, kordamine. B. F. Skinner- 1904-1990- Operantne käitumine e käitumist mõjutab tagajärg. Tingimiste mehhanism (reinforcement), sarvustus- saab eristada erinevaid tingimisi. Kui annan positiivse kinnituse, siis tahetav käitumine peaks suurenema. Kui ma annan negatiivse kinnituse, siis kaa käitumise suurenemine. Kinnitus võib olla positiivne ja negatiivne. Kui on kinnitus, siis käitumise tagajärg suureneb. Midagi halba võetakse ära, et oleks hea. Biheiviorismi kohta: arengupsühholoogia tekkepõhjusteks olid:
arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest) PIKAAJALINE MÄLU jaguneb kaheks: Eksplitsiitne (deklaratiivne) - SEMANTILINE (faktid) EPISOODILINE (sündmused) -Ajukoore oimusagara mediaalne piirkond. Implitsiitne (mittedeklaratiivne) – PRAIMING-Ajukoore mitmed piirkonnad, PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib
informatsiooni sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktrueerimise. Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad.
Psühhoteraapia koolkonnad I Eristuse aluseks teoreetiline orientatsioon ( Orlinsky & Howard) 1. Analüütilis-dünaamilised: klassikaline psühhoanalüüs edasiarendustega; dünaamiliselt orienteeritud teraapiad, lähtuvad interpersonaalsest teooriast, ego psühholoogiast, objekt-suhte teooriast ühisosa: rõhk motivatsioonilistel jõududel, eriti neil, millest inimene ei ole teadlik; jõudude vahelised konfliktid; teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud: A aluseks klassikaline ja operantne tingimine, sotsiaalse õppimise teooria B kognitiivsete ja käitumuslike põhimõtete ühendamine: Beck- kognitiivne teraapia, Ellis- ratsionaal-emotiivne teraapia ühisosa: mitteadaptiivsed harjumused tulenevad kas ekslikust õppimisest või/ja mõtlemisest 3. Kogemuslikud-väljendavad Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls- gestalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik - ühisosa: rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel aspektidel (emotsioon, kehalised tunded,
minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikelastel püsib tähelepanu ~5min. kui on käsil huvitav tegevus, püsib tähelepanu kauem. · ümberlülitatavus me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt/tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. Kui käsilolev tegevus meid väga köidab, on ümber lülituda raskem. Tähelepanu liigid Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja...: · tugevus valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid; · suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng.
objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK 5 KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
39 kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
Selgelt eristuvad ka ajukoore sensoorsed piirkonnad (eelkõige nägemine ja kuulmine). Ajukoore kehatundlikkuse ehk somato-sensoorne piirkond võimaldab konstrueerida somatosensoorse homunkuluse. Motoorsete ja sensoorsete piirkondade ümber paiknevad ajukoore assotsiatiivsed piirkonnad, milles eeldatavasti toimub nii vastu võetud kui ka lihastele suunatava info keerukam süntees ja analüüs. Ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärjed Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või sooritamise fragmentaarsuses (näiteks avab patsient külmkapi ukse, ent sealt toitu võtta ei suuda). Taju ja tähelepanu häireteks on agnoosia ja ignoreerimine. Visuaalse agnoosia puhul inimene näeb objekti (seda tõendab võime kirjeldada selle detaile), kuid ei tunne seda ära. Samuti võib patsient kopeerida objekti detaile, kuid mitte neist tervikut joonistada.
tulemusi intellektuaalsed tpd – mõtlemine 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid AISTING: aisting – objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline reflektoorne protsess psühhofüüsika – uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile vaevumärgatava aistingu nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks (mida madalam väärtuse lävi, seda tundlikum ollakse) ärritaja maksimaalne mõjumäära piir ehk tundlikkuse ülemine absoluutne lävi eristuslävi – tundlikkus erinevuste suhtes adaptsioon – lävede suurenemine ärritajaga mitme kordselt korduval kokkupuutumisel SDT – signal detection theory
annaabi.ee 
