Eesti Vabariigi põhiseadused 1920-1938 1 Sisukord: Sisukord...2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi RÜHM ÜLEVAADE EESTI VABARIIGIS KEHTINUD PÕHISEADUSTEST Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 4 1.PÕHISEADUSE PREAMBUL.................................................................................................... 5 2.EESTI VABARIIGI 1920. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 6 3.EESTI VABARIIGI 1933. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 8 4.EESTI ...
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond. Demokraatlik Vabariik ülikoolini. Sisepoliitka olulisemad Tartu rahu 2.veb 1920. Narva jõe tagused alad 1920-1934 ...
Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama ag...
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, k...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Õigusteaduskond Majandusõigus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI Kursusetöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................3 1. Põhiseaduse üldiseloomustus ...........................................................................4 1.1. Põhiseaduse mõiste ....................................................................................4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus ..............................................................................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ............................................................................
Eest Põhiseaduse ajaloost Esimene Essti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. Järgmie põhiseadus astus jõusse 1938 aastal, ent 1934. aasta 12. märtsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Kolmanda põhiseadusega 38 aastal seati sisse presidendi ametikoht. Praegu kehtiv Eetsi Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992.
Tallinna Majanduskool OT12 Annika Kallas 1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused Referaat Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ...
· Peaminister: Andrus Ansip (REF) · Põllumajandusm.: Helir-Valdor Seeder (IRL) · Haridus ja teadusminister: Tõnis Lukas (IRL) · Rahandusminister: Jürgen Ligi (REF) · Justiitsminister: Rein Lang (REF) · Regionaalminister: Siim-Valmar Kiisler* (IRL) · Kaitseminister: Jaak Aaviksoo (IRL) · Siseminister: Marko Pomerants (IRL) · Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsus...
AJALOO LEHED 1 ja 2 LEHT,ülesanded 1-13-Eesti iseseisvumine ja vabadussõda 1. Ülesanne-Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloosündmused a)Eesti saavutas autonoomia-1 b)Eesti vabariigi väljakuulutamine-1 c)Vabadussõja algus-3 d)Võnnu lahing-5 e)Asutava Kogu kokkutulek-4 2. Ülesanne-Millega on silma paistnud Eesti iseseisvumise ajaloos järgmised isikud? a)Jaan Poska-Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule b)Konstantin Päts-Korraldas riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra c)Johan Laidoner-Eesti sõjavägede ülemjuhataja.Teostas koos Pätsiga sõjaväelise riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kuberman...
Eesti 1930-ndatel aastatel 1. Ülemaailmnemajanduskriis selle olemus 2. Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses 3. Vabadussõjalaste liikumine, selle eesmärgid 4. Põhiseaduslik kriis. 2 rahva hääletust. 5. Vapside põhiseaduse vastuvõtmine, selle sisu. 6. 1934 aasta 12 märtsi riigipööre, selle olemus 7. Vaikiv olek, selle olemus. 8. 1938 aasta põhiseadus, selle sisu. 9. Konstantin Päts- Eesti esimene president. 10. Majandus 1930-ndatel teisel poolel. 11. Välispoliitika, selle prioriteet. 1. Vili ikandus. New Yorgis alanud majannduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal. 2. Vaata esimsest küsimust. 3. 1929. Moodustati Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil ...
Eesti aastatel 1938 1940 Gerda Nurmeots 1938. aasta Balti riigid kuulutavad end neutraalseks. Eestis hakkab kehtima uus põhiseadus. Parlament on kahekojaline. Uues, valimise teel koostatavas riigivolikogus saab opositsioon 17 kohta 80st. Opositsiooni häälte arv on suhteliselt tunduvalt suurem, kuid see ei pääse killustumise tõttu mõjule. Eesti Vabariigi presidendiks valitakse Konstatin Päts. 1939. aasta Saksa valitsuse kutsel lahkub Eestist üle 12000 baltisakslase, siirdudes "Juhi kutsel" Saksamaale. Ø Eesti ( koos Läti ja Leeduga) sunnitakse 28. ähvarduskirjaga alla kirjutama vastastikule abistamispaktile. Ø Selle järgi asutab N.Liit nende riikide territooriumil sõjalised baasid. 1940. aasta 16.06. esitab N.Liit Eestile ultimaatiumi, süüdistades Eestit "N.Liidule vaenulikus poliitikas " ja nõuab Eesti territooriumi okupeerimist. Ultimaatumit pole riigi sõjal...
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa komm...
Kontrolltöö nr 2 konspekt. Eesti Vabariik Ptk.30 Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Selleks et koostada põhiseadus astus 23.04.1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti vastu 20.06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. ...
Eesti 1920-1934 Demokraatlik periood Carolina Kass, Carmely Reiska, Helena Kerge, Kaur Teras, Juhan Johannes Raudsik, Kenneth Mirgo Gilden Sissejuhatus ★ 1921 - Eestit tunnustati, astus Rahvasteliitu ★ Oli hulgaliselt probleeme ★ Taastus sõjast ★ Elatustase langes järsult ★ Kaotas turud Venemaaga Eesti poliitiline korraldus ★ Põhiseadus - 1920 ★ Demokraatial põhinev ★ Rahva valitud riigikogu ★ Riigivanem ★ Proportsionaalne valimise seadus ★ Erikorra alusel riigi juhtimine Maareform ★ 1919. a. ★ Maa läks rahvale ★ Mõisamajandus asendus talumajandusega ★ Alguses probleemne ★ Poliitiline tugevus ja majanduslik efektiivsus Eesti areng esimesel kümnendil pärast iseseisvumist ★ Esimestel Riigikogu valimistel 1921. aastal said enamuse parempoolsed ★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Kom...
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
Teema 7 Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel. 24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik 02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati 15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati ...
PÄTSI AEG Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstantin Päts, kelle ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõ...
,,Eesti Vabariigi Riigikogu 90" Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta aprillis, kui rahvas valis Asutava Kogu oma seadusandlikuks koguks.Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisv...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
1.Kuidas muutus Eesti riigiõiguslik olukord pärast Veebruari revolutsiooni?Eesti hakkas taotlema autonoomse haldusüksuse loomist ja eestlastega asutatud kahe kubermangu liitmist üheks.Vene Ajutine Valitsus liitiski eestlastega asutatud alad ühtseks Eestimaa kubermanguks.2.Mille poolest oli 1917 aasta novembri Maapäeva otsus oluline?Oli oluline kuna Maapäeva erakorralisel istungil kuulutasid nad ennast ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis kuni Asutava kogu kokkukutsumiseni.Eesti rahval tuleb täita seni ainult Maapäeva õigusakti.3.Millal võeti vastu ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" ja mida sellega otsustati? 24.veebruaril 1918 ja sellega kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.4.Millal ja kelle poolt moodustati Eesti Asutav Kogu? 1919 aasta aprillis eesti rahva poolt.5.Mis eesmärgiga võttis vastu Eesti Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra?Kuna puudus seadus,mis oleks määratlenud Asutava Kogu ...
Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Vastu võetud 28.06.1992 Jõustunud 03.07.1992 Põhiseadus võeti vastu rahvahääletuse alusel. Tänane põhiseadus on kehtestatud 1938. Aasta põhiseaduse preambuli alusel 1938. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgm...
1. Põhiseaduse preambul · Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. · · 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - v...
Kristel Palts 9.a klass Eesti Vabariigi Riigikogu 90 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse ...
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
EESTI VABARIIK 1918-1940 Majandusolud 1920. aastatel Millised muudatused toimusid majanduses pärast iseseisvumist? Vähenes Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, Eesti oli seotud Venemaaga, osaliselt halvenenud sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem. Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne- Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi. Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja ...
NÄIDISARUTLUSED Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920-1940 ? Tallinnas 24. veebruaril 1918 iseseisvaks kuulutatud Eesti Vabariik sai õieti funktsioneerima hakata pärast Vabadussõda (28. nov 1918 2. veebr 1920 Tartu rahu), kui 15. Juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, mis tolleaegses Euroopas paistis silma oma demokraatlikkusega: valitsemisvorm oli parlamentaarne ning kõrgeim suverään oli rahvas. Samas võis esmalt edumeelselt inimesekeskses demokraatias leida ka varjukülgi, nimelt oli rahvaesinduse parlamendi kätte kogunenud suur võim, mis polnud tasakaalus valitsuse omaga, samuti leidsid parlamenti tee suhteliselt paljud erakonnad. See kõik viis vähemusvalitsuste ning valitsuse-parlamendi vaheliste lahkhelide tõttu tihedate valitsuskriisideni (20-ndatel oli valitsuste keskmine eluiga 11 kuud). Teatud mõttes on nende kriiside taga valitsuse ja parlame...
Kool Nimi Klass Vaikiv ajastu Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. ...
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullat...
1930-ndad – agressiooniajastu Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik. Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikear...
TALLINNA MAJANDUSKOOL õigusteenistus Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940 essee Juhendaja: Sander Põllumäe Tallinn 2014 Sissejuhatus Eesti omavalitsussüsteemi võib jagada kolmeks perioodi: 1918-1940, 1940-1990 ja alates 1990. Mina räägin käesolevas essees kohalikust omavalitsusest Eestis aastatel 1918-1940. Võrdlen kohaliku omavalitsuse tegevust enne 1940 aastaid ja peale 1918ndat aastat. Kohalik omavalitus on arenenud palju selle ajavahemiku jooksul. Kui Eesti Vabariigi kuulutati välja 1918. aastal siis hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi m...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
12. klassi II k 1. kontrolltöö 1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte: *Astus välja rahvasteliidus...
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eest...
Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik valitsuse ei suutnud võimul olla kauem kui 9 kuud. Nii noor riik nagu oli Eesti, tegi pidevalt oma põhiseadust ümber ning see näitas sisepoliitika nõrkust. 20ne aasta jooksul muudeti põhiseadust 3 korda ümber. Mil moel mõjutas Eesti majandus...
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa k...
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a. lõ...
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa ri...
1. Eesti Vabariigi põhiseadused (1920, 1934 ja 1938) 1920 · Võeti vastu 15.06.1920 · Riigikord parlamentaarne demokraatia · Kõrgeim võimukandja rahvas · Võim viidi rahva poolt ellu valimiste rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu · Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt...
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks ...
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus........................................
Tallinna 21. Kool Konstantin Päts Referaat Veronica Kaupmees 9B klass Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Elulugu........................................................................................................................................3 Sünd........................................................................................................................................ 3 Haridus....................................................................................................................................3 Tegevus enne presidendiks saamist........................................................................................ 3 Parteiline tegevus......
Eesti Vabariigi sisepoliitika 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, see tähendab, et riigivõim on rahva käes. Üliliberaalse põhiseadusega kehtestatud poliitilist süsteemi iseloomustas seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel. Aktiivset ja passiivset valimisõigust said Eesti Vabariigi kodanikud (nii mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast. Rahvas teostas oma tahet lisaks parlamendi valimise...
Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laev...
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri u...
Kordamiseks Eesti 1920-1939 1. Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus 2.veebruar 1920. Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud...
annaabi.ee 
