Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "19. sajandi alguse eesti valgustuskirjandus. Juturaamatud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juturaamat, valgustus, juttu, willmann, pastor, juttud, juturaamatud, friedrich, holtz, jutus, kreutzwald, haridus, valgustuskirjandus, astusid, publitsist, trükk, reinhold, jutte, juttude, luce, sare, viina, jannsen, juhendaja, poliitikud, valgustusajastu, rõhutasid, suundumused, tõstma, ringkonnad, christoph, petri, garlieb, merkel, rahvahariduse1780 (täiend trk 1818) ,,Eesti keele õpetus mõlema peamurde jaoks" (A. W. Hupel) nii põhja- (lähtub A. Thor Hellest ja Vestringist) kui lõunaeesti keele ( Otepää pastori J. Chr. Claire käsikirjalisest lõunaeesti keele grammatikast) grammatika § esmane murdejaotus, § eesti ja soome keele seose väljatoomine § 19. saj lõpuni suurim eesti keele sõnavara kogu. Ilukirjanduse algus o Jutukirjanikud (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holz, Johann Wilhelm Ludwig vo Luce) jätkasid 18. sajandi algul välja kujunenud raamatukeele kasutamist, o sai alguse ilukirjanduse keel. o Õpetliku sisuga tõlkemuganduslikud teosed said kalendri kõrval eestlasele oluliseks lugemisvaraks, o poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730-1740 meeleparanduslik vaim, vagatsev ja noomiv hoiak (Vierorth ,,Wiis head jotto..." 1740) o 18. saj lõpus aga juba mahukad õpetliku sisuga teosed, o
a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest, kuhu kuulus gümnaasiumiprofessoreid, pastoreid jt. Seltsi liikmed tutvusid Opitzi seisukohtadega ja arvestasid neid oma värsistustes. Juhuluuletustest mainekamad pulmalaulud. Kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Reiner Brockmann, kes kirjutas esimese eestikeelse luuletuse " Carmen Alexandrinum Esthonicum". Lamburringi kuulus ka pastor Georg Salemann, kes oma pulmalaulus "Laddina- ninck Saxa-Keelet..." ülistab eesti keelt ja leiab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Kirjanduslikult tagasihoidlikumad on juhuluule hulka kuuluvad vähesed matuse-, leina- ja pühendusluuletused. Esimene eesti soost luuletaja oli Puhja köster Käsu Hans, kelle lõunaeestikeelne kaebelaul "Oh! ma waene Tardo liin" jutustab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatusloo. 5.Bengt Gottfried Forselius (1660? 1688)
Seetõttu püüdsid nad koostada ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. Just Helle eestvedamisel seati 1732. aastaks kokku saksakeelne lühiülevaade eesti kirjakeelest, pealkirja all: „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache". Ehkki Helle enda panus selle sisusse oli küllaltki väike ja töö oli kollektiivne, ilmus see eestkätt tema organiseerimisel, grammatika normeerimisega oli pastor vaeva näinud juba 1713. aastast peale, mil ta Jüri kirikuõpetajaks sai. Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus.
vaene Tarto liin". 7. Valgustusaja alguses 18. s Tartu ülikool ei töötanud ning õpetlasedki olid Eestist lahkunud. Alles 1802. a kutsutakse uued õppejõud (enamasti Euroopast) ning eesrindlikud ideed jõuavad jälle otse siia, ilma saksa emamaa vahenduseta. Seepärast on 18.s üsna kirjandusvaene, kirjutavad endiselt mõisahärrad: Roth, Tiesenhausen, silmapaistvaim luuletajaist on Põlva pastor Oldekop, kelle erinevatel teemadel kirjutatud laulutekstidest osa on ilmalikke. 8. 1766-67 andsid Põltsamaa pastor A. W. Hupel ja arst P. E. Wilde välja 41 vihikut ajakirja ,,Lühhike öppetus...", mis ongi eestikeelse ajakirjanduse algus. 9. Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I ja II on lastelugemik, mis sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja
vaimulike tekstide hankimise ja paljunduse. Katoliiklaste tõenäoline esimene eestikeelne tekstikogu oli Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli katekismus (1517), kuid säilinud seda pole. Katoliku ajastu vanim säilinud käsikiri on Kullamaa käsikiri ajast 1524-1530, sisaldab kolme palve (Pater noster, Ave Maria, Credo) tõlkeid, üksikuid eestikeelseid sõnu. Need on teinud vähese eesti keele oskusega Kullamaa pastor Johannes Lelow . Võib oletada, et 16. sajandi alguses oli käibel mingi algeline kiriku kirjakeel eestikeelse esinemise tarbeks, kuid pole säilinud trükiseid ega käsikirju. Väga mahukas religioosse sisuga käsikiri pärineb alles 17.sajandi algusest - Georg Mülleri jutustused kui reformatsioonikiriku esinduslikum tekstikogum, sisaldab 39 eestikeelset jutlust Kahe kiriku vastuseisuperioodil pääses domineerima luterlik rahvakeelne jumalateenistus. Sellega
Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas aga peeglite ja portselani tootmise. 27. ptk Valgustussajand (18.saj) Valgustus (lk 144) Euroopa ajalukku on läinud 18.saj valgustussajandina. See saj andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni". Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Kerkisid esile: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt. Need mehed uskusid,et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Toetasid rahvahariduse edendamist (nt osales Hupel Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike öppetus..." väljaandmisel). Valgustusajastu avaldus oli ka üleeuroopalise kuulsuse saavutanud näitekirjaniku August von Kotzebue
hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Valgustuslik kirjandus a) Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? b) Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? c) Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. (Paljud neist on olnud kohustuslik lugemisvara kursuse kohustusliku kirjandusena.) d) Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne.
oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Valgustuskirjandus Eestis Valgustusajad pidasid inimese põhiolemuseks mõistust ja uskusid, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta ning selle koraldust parandada. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvala hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli näiteks Saksamaa talurahval. Esialgu oli ilmalikke juturaamatuid vähe, nende hulk hakkas kasvama 1830. aastatel. Didaktilise kirjanduse kõrvale sugenes ka põneva süzeega meelelahutuslikke raamatuid. Olulised estofiilid, nende panus Otto Wilhelm Masing- tahtis anda talupoegadele uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama
teaduse väljendite poolest on eesti k vaene: põhiteene on sõnavara talletamine ja varasema materjali üldistamine. Hupel kirjutas ka arstialaseid teoseid, nt "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi inimeste kui ka veiste haigusse ning wiggaduste wasto" ilmus 41 numbrit ja raamat "Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärra-arwada ning parrandada". Piibli ja Hupeli keeletarvitust jätkasid Arvelius, Willmann, Holtz, Luce. Kirjutas peamiselt saksa k. tema teosed on tähtsad andmeallikad eesti rahvuskultuuri uurijatele. Hupel järgib piiblikeele traditsiooni. Friedrich Wilhelm von Willmann jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. Uus etapp eesti proosa arengus algas ~1775, mil ilmus mahukaid juturaamatuid. Autoritest tõuseb esile Willmann, kes raamatuga "Juttud ja teggud" tõi eesti
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena.
näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga. Küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevat ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jms. Pea iga jutu lõpus on õpetus, mis toob välja selle loo moraali.. Nt jutus 'Koer lihha tükkiga' on juttu sellest, kuidas koer näeb vees liha peegeldust ja pillab liha vette, püüdes suuremana näivat liha peegeldust püüda. Õpetus manitseb rahul olema olemasolevaga, mitte lollakaid varjusid taga ajama. Paljudes lugudes inimeste asemel loomad, kellele omistatud arhetüüpsed tegelaskujud kannavad loos vastavat rolli. 'Konnad' manitseb oma mõisaisandaga rahul olema. Jumalakartlikkus samamoodi. Kattuvad lood Manteuffeliga: 'Koer ja lihatükk', 'Rebane ja kaaren'.
vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus
See sisaldas rohkelt õpetusi igapäevaeluga toimetulekuks. Et aga maarahvas pühapäeviti oma aega mõistlikumalt kasutaks, kirjutas ta ka teose ,,Pühhapäwa Wahhe-lugemissed", mis kirjeldab elu-olu välismaailmas. ,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest teos sisaldas endas palju huvitavaid andmeid. Kuid Masing tõi uut ka kalendrikirjandusse tema ,,Marahwa Kalender" on varasematega võrreldes palju sisukam ja laiahaardelisem. Pastor Masing oli lisaks kõigele ka hea keeletundja, ta valdas saksa, eesti, prantsuse, ladina, kreeka ja itaalia keelt ning mõistis veel umbes 4-5 keelt. Tema huvi eesti keele vastu väljendus aga võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ning püüdluses täiustada vana kirjaviisi. Just tema tõi eesti tähestikku Õ-tähe. 5. Vanim eestikeelne raamat Vanim eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, kuid ei ole kahjuks säilinud, kuna põletati.
3 värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise- avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus
ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering.Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas ta välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi.Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liiked.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. 19. Vaimuelu Vene aja alguses Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel.
Teisalt olid paljud kodu- ja kirikuõpetajad saanud hariduse Saksamaa ülikoolides, kus valitsesid ratsionalismi- ja muud valgustuslikud vaated, muuhulgas veendumus, et rahva harimine on ühiskonna edenemise tagatiseks. Nii näiteks oli August Wilhelm Hupel (17371819), kes propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles, õppinud Jena Ülikoolis, rahvale eesti keeles õpetlikke jutte kirjutanud Friedrich Wilhelm Willmann Göttingeni (17461819) ja Königsbergi ülikoolides, didaktilisi rahvaraamatuid kirjutanud Friedrich Gustav Arvelius (17531806) Leipzigi ülikoolis. Valgustatud baltisakslased propageerisid oma tegevuse läbi igal juhul haridust ja rahvavalgustust, seda sõltumata nende usulistest vaadetest või seisukohtadest pärisorjuse suhtes. Rahva lugemisoskust ja eneseharimistraditsioone silmas pidades võib arvata, et seeme
Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks. 3 alusteksti eesti kirjanduses: Piibel, katekismus, lauluraamat Tuglas 1912 ,,Kirjanduslik stiil" 7. Köide 1996. Toomas Liiv ,,Lauluraamatu tradistioon on aluseks laulupeo tekkele" lauluraamat
Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus). Sellega oli võimalik uurida sündimist, suremust ja abiellumust. Rahvastiku loomulik liikumine. Esimesed kirikumeetrikad pärinevad 17. saj teisest poolest. Kirikumeetrikates on palju lünki, põhjasõja tõttu ja kui paavst suri otsiti asendust ning sel ajal ei pandud kirja talitlusi. Sündi ja surma aegades on kõikumised. Personaalraamatud - Koguduse liikmete nimekirjad
Isiklike õiguste piiramine – sunnismaisus. 18. Saj I poolel oli talupoegade pagemine oluline küsimus seoses talude tühjaks jäämisega. Kubermangu sisesele pagemisele mindi Soome, Venemaale. Küsimusega tegeleti ning karistused läksid järjest karmimaks. Talupoegade abiellumine: tavaliselt läks tüdruk elama siis oma mehe juurde ning kui mees elas teises mõisas siis jäigi üks mõis ühe elaniku võrra vaesemaks. Mõisnik ei tohtinud abielu takistada, kuid seda siiski tehti. Pastor ei tohtinud ilma mõisniku loata laulatada – mõisnik pidi nõustuma, kuid tuli ette, et ei nõustunud. Esimesed suuremad muudatused: 1765.a. positiivsed määrused Liivimaa kubermangus. Torma pastor Johann Georg Eisen oli keisrinna Katariina II tuttav/mõttekaaslane. Nad mõtlesid teha näitemõisad – kuidas peaks sealne elu korraldatud olema. Tahtsid tuua vabasid talupoegi Saksamaalt, kuid selleni siiski ei jõutud.
Kõik need pidid olema jumalavallatu elu märgid. Muinasusundi reeglite järgimine kõiki vaimseid ja religioosseid vajadusi ilmselt enam ei rahuldanud ning eestlaste ees seisis intellektuaalse mandumise oht. Vennastekoguduse liikumise üheks põhjuseks võib niisiis pidada alateadlikku vastuhakku sellisele väljavaatele (Vahtre, 2000). Eestikeelse Piibli väljaandmine Põhjasõda ei peatanud Piibli tõlkimist. 1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" ja 1739. aastal ilmus lõpuks täielik ,,Piibli-Ramat". (Lisa 4) See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil. Juhtivaks tõlkijaks oli tallinlane Anton Thor Helle (1686- 1748), kes oli kaua Jüri pastoriks ja tundis põhjalikult Tallinna ümbruse eesti keelt. Seda tõendab muu hulgas ka tema 1732. aastal ilmunud eesti keele õpik (Vahtre, 2000).
Mitmes paigas aga väljus liikumine usulistest raamidest ja jõudis äärmusteni, kui keelati nt seksuaalsuhted, sest kõik pidi elama kui õed ja vennad. 1743 see keelustati, kui see ei pidurdanud eriti tegevust. 18 sajandi teisel poolel tekkis uus usuvool- ratsionalism, mille eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. Ratsionalistid nägid ka ühiskonnahädades süüdi pärisorjust. Kaasajast andis kirjeldusi oma teostes meile Põltsamaa pastor Hupel. Rahvahariduse edendamiseks võeti vastu 1765 koolikohustus, mis täit rakendust ei leidnud, sest mõisnikud leidsid et põllutöö tegemiseks pole vaja haridust. Koole ei pidanud rajama vaid kihelkonda vaid ka suurematesse mõisatesse. Kesinate kooliolude tõttu loeti kodus. Lugemismaterjal koosnes peamiselt lauluraamatutest ja palveraamatutest, ka piibel. 1731 ilmus esimene maarahva kalender. Populaarsed olid ka Willmanni juturaamatud.
B.R."Kroonika" tähtsus. Esmalt muidugi sündmuste kajastamise mõttes. Kirjutatud väljapaistvalt heas stiilis. See põhjus, miks ta Saksamaal ilmumise järel populaarsuse saavutas. Lisaks ka kirjanduslik tähtsus - võime lugeda eesti kirjanduse hulka kuuluvaks teoses. Kirjutatud küll alamsaksa keeles, aga autor eesti soost tüüp. Christian Kelch ,,Liivimaa kroonika" elas: 1657-1710 Avaldas trükis ,,Liivimaa ajaloo" - Liivimaa sõja ja rahu ajalugu. Oli Järva- Jaani ja Viru-Jaagupi pastor. Õppis kiiresti eesti keele, rajas Järva Jaanis talurahva kooli. Kroonika seepärast tähtis, et kirjeldab eesti olusid Põhjasõja eelõhtul. Lisaks see, et Kelch kirjutas kroonikale hiljem jätku, mis käsitleb pärast sõda sündmusi 1707. 1710 suri katku. 2. Barokkajastu iseloomustus. Juhuluule Eestis 17. Sajandil. Reiner Brockmann ja teised tuntumad juhuluuletajad! 17. sajandi juhuluule Eestis. Reiner Brockmann eesti keelne pulmalaul. Ilmus 1637. Juhuluule taust. 17
1796.aastal keisriks saanud Paul I otsustas, et riigipiirid tuleb kindlalt sulgeda. Seetõttu keelati kodanikel Lääneriikides õppiminegi ning nad pidid naasma kodumaale, kuid kuna paljude õpingud sellega katkesid ja inimesed ei saanud ilma kõrghariduseta jääda, otsustati rajada Venemaal uusi ülikoole. Seetõttu otsustati Tartu Ülikool taasavada 1802.aastal. Tartu Ülikoolis oli sel ajal neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Ülikooli esimene rektor, Georg Friedrich Parrot, oli lähedane sõber keisrile ning see tagas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Lühikese aja jooksul hakati ülikooli tarvis ehitama hooneid, mille projekteerijaks sai Eesti kõige silmapaistvaim arhitekt Johann Krause. Ta projekteeris: Tartu Ülikooli peahoone (Maarja kiriku hoonele), anatoomikumi (vana), rahvaste monumendi, raamatukogu Toomkiriku varemetesse, observatooriumi ehk tähetorni (ehitati piiskopilinnuse varemetele).
• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni
Põhiliselt 19.sajandi esimese veerandi kohta. käsikirjas Riia ajalooarhiivis olemas. Andmed ka kiriklikust statistikast. Iga khk kohta on kaart ja väljavõte, kus on peal khk piirid, mõisad. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund: Johann Gottfried Herder. Rahvaluule looming. Volkslieder – rahvalaulud, 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu. Valgustuse ja romanitsmivaheline lüli. On baltlaste jaoks „vapiloom“. Riias oli eraülikool, Herder Institut. Carl Friedrich parun Schoultz von Ascheraden. Ainus aadli esindaja Balti valgustajate seltskonnas. Oli üks liberaalseimaid aadleid, kes on läinud ajalukku talurahvareformi pooldajana. Andis oma talupoegadele eraseaduse, et ei tuleks ette arusaamatusi. Viis selleni, et hiljem sündisid ülekubermangulised talurahvaseadused. Ajaloo poole pöördus selleks, et kaitsa Liivimaa aadli üldisi privileege. Võttis vaatluse alla Liivimaa ajaloo. 1773 „Liivimaa ajaloo katse“ – lähtub riigi õiguse
Toonane barokkluule armastas häälikute ja sõnadega mängida, kombineerida erikujulisi tekste, nt Brocmann on tõlkinud pruudi isa saksakeelse nime eesti keelde – Terav. Luuletuse lõpus seotakse teksti jumalaõnnistuse motiiv: ükski kristlane ei saa elus hakkama ilma jumalausu ja temale lootmiseta. Pulmalaulude lõpus esineb ka peolõppu rõhutav motiiv, nt puudutatakse magamaminekut. Brocmanni luuletuses on juttu seksuaalsusest, pruudi-peigmehe mesinädalatest – see ilmalik motiiv hakkab üle minema frivoolsele keelatud ainesele. Pulmalauludes käsitletakse tihtipeale armastust kui haigust ja peigmehe haigust ravitakse pulmavoodis – viitab keskaegsele rüütli- ja trubaduuride luulele. Mõrsja kohta kasutatakse metafoore magus koor, linnupoig jne, mis pole rüütlikirjandusest, vaid seltskonnaluulest. Pulmalaulude eesmärk on pakkuda meelelahutust
tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 -1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (1749 -1832), Friedrich Schiller (1759 -1805), Bertolt Brecht (1898 -1956), prantslane Victor Hugo (1802 -1885). Eesti kirjanduse väljapaistvam tragöödia on August Kitzbergi (1855 -1927) "Libahunt". Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Uudises on sündmused esitatud tähtsuse järjekorras, ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst. Uudis koosneb kolmest osast. See algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab
Koidula. 1870. pani Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850. aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja Faehlmannist algab eesti rahvusliku mõtte ning "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" kirjanduse arengujoon. Faehlmannist sai esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli kaugelenägelik algataja, rahvusliku ärkamise suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Kuigi vaimuelu mõjustaja. Friedrich Robert Faehlmann Jannsen armastas kirjutada ka loodusest ja oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu ülikooli armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" rahvaluulest ja kirjandusest. 1825 hakkas ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
toimus Liivimaa Poolale kuuluvatel aladel ka vastureformatsioon. Selle kõige olulisemad sündmused leidsid aset siiski umbkaudu ajavahemikus 15221525, mil katoliiklusest selgelt erinev uus konfessioon Liivimaa linnades küllaltki tugevad positsioonid sai. ·David Dubberch (ametis 1586-1603)- 1583. a piiskopiks määratud Christian Agricola konsistooriumi asutamise katsed jäid tulemusteta Eestimaa maakirikuid määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis
Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Taevaskäijad Põhja-Eestis ja Viljandimaal levis aastail 1813-17 nn. taevaskäijate liikumine. Erinevate prohvetite kuulamised, mille vastu võitlesid ratsionalistlikud pastorid nagu O.W.Masing ja J.H.Rosenplänter. ,,Beiträge" - Aastail 1813-32 Pärnus omaenese kulul pastor J.H. Rosenplänteri poolt välja antud keeleteaduslik ja kirjanduslik väljaanne. Ajakirja ümber koondus tähelepandav estofiilide rühm (Masing, Frey, Peterson, Holter). Väljaande tähtsus oli eeskätt keeleteaduslik, sest kahekümnes köites avaldati arvukalt eesti keele alaseid artikleid. Selles lehes sai alguse eesti kirjanduskriitika ja teooria. Siit kasvas välja meie pseudomütoloogia, mida täiendasid Faehlmann ja Kreutzwald.
testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. 3. 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender – loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu. 4. 1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel – tõlke viis lõpule Anton Thor Helle, Kesk-Põhja-Eesti murdes 5. 1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Öppetus...” – pastor August Wilhelm Hupel ja arst Peter Wilde. (kokku ilmus 41 numbrit). 6. 1806. esimene Eesti ajaleht- Tarto maa rahva Näddali-Leht https://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com %2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid%3D1547905942091451%26time %3D1413202019%26metadata&access_token=100001310815512%3AAVKCrsbANrYw8rki5Sc0P nxOv6zae8zVs305nLH-Pk6MRw&title=7.+ajaloo+teema.docx
ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Tänu Euroopas omandatud mitmekülgsele haridusele pühendus ta pastoriameti kõrvalt ka kultuuritööle. Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis, saavutades väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823).
kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) eesti juurtega, ema sakslanna, ise pidas end sakslaseks
annaabi.ee 
