Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraaziga 12 miljonit. Johann Gutenberg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Nel...
Paolo Veronese Kunstniku elu ● 1528 Verona – 19. aprill 1588 ● Itaalia kunstnik ● Valis endale ise perekonnanimeks Caliari või Cagliari, aga tuntuks sai ta oma sünnilinna järgi Veronese nime all ● 14-aasta vanuselt läks Veronese õppima kohaliku meistri Antonio Badile juurde ● Kuigi teda õpetati maalima manneristlikus stiilis, kujundas ta varsti välja omaenda säravama stiili. ● 1548 asus Veronese Mantovasse, kus lõi sealse toomkiriku jaoks freskod. ● 1553 asus ta Veneetsiasse ja jäi sinna surmani. Kunstniku looming Perseus and Andromeda, (1576–1578) 03 01 "Kaana pulm" (1562–63)
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid
müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri hakkas ta preestriks kuigi tema ametisse nimetamine oli harva tulus kuna ta kaebles alati raha üle ( ei tahtnud vastu võtta)Peale 1530. aastat töötas ta lauluõpetajana kooripoistele Auchi katedraalis ja laulukirjutajana Agnese katedraali laulukoolile. Selle aja paiku tõmbas ta Jean de Guise tähelepanu, kes oli RotterdamiErasmuse, Clement Maroti ja Rabelaise patrooniks- see sai tema karjääri edu üheks osaks. 1548. aastal koos Charles de Ronsardi abiga sai temast vaimulik Unverris. Sellel ajal elas ta Pariisis. 1550 aastal oli ta kuninga kabelisse kantud kui"tavaline laulja" ja varsti pärast seda kui ,,tavaline helilooja"- enne teda oli sanud selle nimetuse vaid üks helilooja( Sandrin). Tema testamendis 1558. aasta jaanuaris jättis ta oma väikse maavalduse heategevuseks ja peale seda vaevles ta jälle vanuse ja vaesuse käes, et tegeleda oma tööde kallal mis avaldati 1559 aastal postuumselt
Kuningas Henri VIII lasi ta hukata, kuna More jäi katoliku kirikule truuks. Teadus ja tehnika kasvab suur huvi looduse vastu Maa kerakujuline maakera on maailma keskpunkt Mikalaj Kopernik (1473- 1543) poolakas. Tema järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Kahtles avaldamises, teos ,,Taevakehade liikumine" trükiti tema surma- aastal. Kirik keelas selle õpetuse. Giordano Bruno (1548- 1600) itaallane, väitis et Päikesesüsteem pole ainuke. Vaidlustas Jumala olemuse (on looduse osa), hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesus Kristuse jumalikkuse. Mõisteti ketserina surma. Galileo Galilei (1564- 1642) itaallane, kinnitas Koperniku seisukohti enda loodud pikksilmaga, et Jupiteril on kaasalased ja Maa pöörleb ümber oma telje, Päikesel plekid ja Kuul on mäed. ,,Ta liigub siiski". Suri pagenduses. Pannakse alus füüsikale.
rikas maaomanik. Maaelust on pärit ka tema mahlakas keelekasutus ning sõnavara. Hariduse sai ta kloostrikoolides, kus asusid suured raamatukogud. Nii tekkis Francoil huvi kirjanduse vastu. Isa surve tõttu hakkab mees algul mungaks, kuid põgeneb peagi kloostrist ning õpib ülikoolis arstiks. Francois oli üks esimestest, kes lahkas ja uuris laipu. Samuti kirjutas ta naeru tervendavast mõjust. Tema viieköiteline suurteos 'Gargantua ja Pantagruel' (1532, 1534, 1546, 1548, 1564) räägib hiidudest ja vägilastest (Gargantua on Pantagrueli isa). Raamatud ei ole kronoloogilises järjestuses, kolmandast osast alates tuleb sisse naisevõtu sooviga Panurg, kes muutub peategelaseks. Saaga lõpus jõuavad tegelased Püha Pudeli Oraakli juurde.
Kõige vägevam on torupillvile kell Emmanuel, mis asub kiriku lõunatornis ning kaalub üle kolmeteistkümne tonni. Kell heliseb igal täistunnil ning mitmete ürituste ning tseremooniate puhul. Veel on kirikul neli lisakella, mis asuvad põhjatornis. Need kellad helisevad kõik alati üheskoos. Vanasti helistati kelli käsitsi, kuid nüüd helisevad nad elektriliste mootorite abil. Notre Dame on saanud palju kannatada ning on selle tõttu mitmeid kordi restaureeritud. 1548. aastal mässasid hugenotid ja kahjustasid ehitise mitmeid osi. Ka Prantsuse revolutsiooni ajal sai katedraal purustusi ning restaureeriti 19. sajandil Viollet-le-Duc'i poolt. Tema lisas kirikule ka 90 meetrilise nelitistorni. 1991. aastal alustati Notre Dame'is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö. Notre Dame'i kirikust kirjutas Victor Hugo maailmakuulsa romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis"
tasakaalu ja keha reljeefsust; Goujoni töödes seevastu on ülekaalus labiilsus ja rahutu voogavus. Goujoni reljeefe peab vaatlema pikemat aega. Süvenenud vaatlemisel tugevneb nende muusikaline põhitoon ja meile saab arusaadavaks, kui tihedalt on reljeefide vormikäsitlus seotud nende sisuliste otstarbega - kaunistada sädelevaaate veejugadega purskkaevu. Goujonilt pärinevad peale selle ka Louvre`I karüatiidid ja marmorist "Diana", mis kaunistas Anet`I lossi sissekäiku (pärast 1548. A., Louvre). Goujoni Diana kuju, mis oma tolleaegse moesoenguga sarnaneb rohkem XVI sajandi naise kui antiikjumalannaga, jätab väga gratsioosse mulje. Koos hirve mitmeharuliste sarvedega ja vibuga, mida ta käes hoiab, moodustab ta ilusa, natuke keerulise joontepalmiku. Aga prantsuse renessansi ilusaim saavutus on siiski Goujoni nümfid. Goujoni ja Pilon töötasid ka uue hauamonumenditüübi kallal. See erines kõigest sel alal varem loodust
Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli ,,Utoopia". See oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonast. · William Shakespear (1564-1616) oli inglise luuletaja ja näitlekirjanik. Inglisekeelse kirjanduse suurkuju. Kujutas oma teostes inimlike kirgi ja neile kaasnevad tagajärgi. · Miguel de Cervantes (1547-1616) Hispaania aadlik. Pilkas oma romaaniga traditsioonilist rüütliromaani. · Giordano Bruno (1548-1600) oli Itaalia filosoof ja preester. Sai tuntuks heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. · Galileo Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Pani aluse teduslikule eksperimenteerimisele.
Tuntud teesi ,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel. Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku. · Mujal maades alles hakati unistama: Thomas More (1478-1535) ,,Utoopia" õiglane kodanikeühiskond. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. ! 1600. a märts põletati kristluse juubeli auks Roomas ketser Giordano Bruno (1548-1600). Unistus ühtsest Euroopast. Itaaliast levis humanism Alpidest põhja poole. 1348.a Euroopat tavas katkuepideemia, elanike arvu vähenemine ligi kolm korda. Majanduslik langus. Idas ähvardasid moslemite vallutussõjad. ,,...uue Euroopa rajajoonteks tuleb pidada nende kahe suure kompleksi tugevnemist: Põhi ja Lõuna, Madalmaad ja Itaalia, Põhjameri koos Balti merega ja kogu Vahemere-äärne piirkond." 1453. a Konstantinoopoli langemine. Osmanite impeeriumi laienemise oht. * 15
Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. · Hukati kuna jäi katoliku kirikule truuks ning sattus vastuollu kuningaga. o Shakespeare (1564-1616) · Kujutas inimlikke kirgi nende sageli traagiliste tagajärgedega. o Kopernik (1473-1543) · Järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. · Heliotsentriline maailmapilt. o Bruno (1548-1600) · Väitis, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmadest. · Leidis, et Jumal ei asu loodusest välaspool. · Vaidlustas hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse. · Põletati kui ketser. o Galilei (1564-1642) · Avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas, et Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese.
Ivan IV (Julm) Venemaa valitseja alates 1533 kuni 1584; alustas Liivi sõja Gotthard Kettler Liivi ordumeister 1559-1561 ja Kuramaa hertsog 1561- 1587 Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 1570-1577 Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline; moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest linna kaitseks väesalga; ,,Eestimaa hannibal" Sigismund II August Poola kuningas (1548-1572); sõlmis Poola ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu Stefan Batory Poola kuningas (1576-1586); sundis venelased Liivimaalt taanduma; sai kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa Jam Zapolski vaherahuga 3. Liivi sõja puhkemise põhjused, osalejad, tulemused Põhjused : Tartu maksu maksmata jätmine; Venemaa välispoliitika allutada Läänemere idarannik; Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus; Rootsi püüd
2 Augustinus Aurelius (354-430) ....................................................................... 8 2.3 Thomas Aquinost (1225–1274)....................................................................... 8 3 RENESSANSS .................................................................................................... 10 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) ................................................................ 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) ..................................................................... 10 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533)................................................................ 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) .........................
Kummitaja. Henry VIII arvas, et ta on neitsi. Tegelikult ei, pettis. Mehed (2) otsiti üles ja tapeti. Thomas Howard on Catherine Howardi onu. Norfolki hertsog. 28. jaanuaril 1547 pidi toimuma hukkamine. Aga Henry VIII suri ära kaks tundi varem ja jäi hukkamata. 1571 soovis Thomas Howard saada Inglismaa kuningaks. (abielluda Maria Stewartiga). Intrigeeris Elizabeth I vastu. 6. Catherine Parr 1512 sündis, 1543 abiellus, 1547 suri Henry VIII, 1548 suri Catherine Parr. 31. aastaselt oli ta 2x lesk. Ta lepitas ära 2 tütart isaga. Enne olid bastardid. Elizabeth I Oli protestant. Anne Boleyni tütar. 1533 sündis, 1558 sai valitsema, 1603 suri. Maria Stuart ähvardab Elizabethi. 1571 tahab abielluda Thomas Howardiga, et saada valitsejaks. Oli paremat kuninglikku päritolu kui Elizabeth I. Oli katoliiklane. Felipe II (1527 1598). On katoliiklane. Tahab abielluda Elizabeth I. Elizabeth ei abiellu, saab populaarseks, sest on
tamm 2 35 124 4340 haab 5 34 48 1632 vaher 4 17 97 1649 kask 3 3 75 225 lepp 1 8 78 624 mänd 3 10 80 800 saar 1 11 101 1111 kuusk 3 18 86 1548 tamm 5 16 105 1680 haab 2 35 57 1995 vaher 1 1 113 113 mänd 3 27 80 2160 kask 4 20 71 1420 Risttabel 1: Kogus ja maksumus kuupäevade lõikes Data Kuupäev Sum - Kogus Sum - Maksumus
408 34.26 290.2664 1361.066 Töötaja10 2315 200 37.04 46.3 406.332 1825.328 Töötaja11 650 200 10.4 13 85.32 541.28 Töötaja12 2046 200 32.736 40.92 354.4688 1617.875 Töötaja13 1145 0 18.32 22.9 220.756 883.024 Töötaja14 1284 0 20.544 25.68 247.5552 990.2208 Töötaja15 1154 200 18.464 23.08 182.4912 929.9648 Töötaja16 1548 200 24.768 30.96 258.4544 1233.818 Töötaja17 1449 200 23.184 28.98 239.3672 1157.469 Töötaja18 2450 200 39.2 49 432.36 1929.44 Töötaja19 1578 500 25.248 31.56 204.2384 1316.954 Töötaja20 1252 500 20.032 25.04 141.3856 1065.542 Töötaja21 1536 200 24.576 30.72 256.1408 1224.563 Töötaja22 2450 500 39.2 49 372.36 1989.44
Maria Stuart Stefan Zweig Sotimaa 1542 1548 Maria Stuart sündis 9. detsembril, 1542. aastal. Ta isa on kurb, et tema ainus pärija pole mitte poeg, vaid tütar. Ta näeb selles vaid õnnetust ja ütleb oma viimased sõnad: "Ühe naise kaudu on kroon meile tulnud, ühe naisega kaob ta taas." Masendunud ja valitsemisest väsinud James V sureb mõni päev hiljem. Maria Stuart, olles vaevalt kuue aastane, pärib Sotimaa kuningriigi. Sotimaa lordid ja parunid polnud ustavad oma valitsejale
Nicolaus Cusanus (1401 – 1464) Juan Luis Vives (1492–1540) Lorenzo Valla (1405–1457) William Tyndale (1494 – 1536) Marsilio Ficino (1433–1499) Franciscus Patricius (1529–1597) Pietro Pomponazzi (1462–1525) Michel de Montaigne (1533–1592) Pico della Mirandola (1463–1494) Giordano Bruno (1548–1600) Erasmus Rotterdamist (1466– Francisco Suárez (1548–1617) 1536) Francis Bacon (1561–1626) Niccolò Machiavelli (1469–1527) Galileo Galilei (1564–1642) Mikołaj Kopernik (1473–1543) Tommaso Campanella (1568– Thomas More (1478–1535) 1639) Francisco de Vitoria (c
sisaldada midagi kirglikku ega ebapuhast. Rooma koolkond tähtsaim esindaja Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594) Sündinud Rooma lähedal, kapellmeister, õpetas muusikat jesuiitide seminaris. Vokaaltehnika ja kontrapunktiõpetuse eeskuju. Peaaegu kogu looming on vaimulik, missatsüklid, motettid, hümnid. Tal on ka umbes 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madrigali. Palestrina õpilastest oli kõige väljapaistvam Tomas Luis de Victoria (1548-1611) Tekst selgelt välja tuua Ei tohi olla liiga tundeline Ilmalik stiil vaimulikust välja jätta. Veeneetsia koolkond San Marco kirik, alatari kohal kaks vastakuti orelit, külg rõdud, koori ja pillikoosseisudest sai alguse mitmekoorimuusika. Üha olulisemaks muutus häälte kooskõla, orkestri muusika laialdane levik. Alguse saab kontsertlik kirikumuusika. Aluse panija Adrian Willaerti, tema õpilane Andrea Gabrieli.
Euroopa rahvad ei saanud enam lähtuda ühtsest kirikuõigusest ja paavsti otsustusõigusest ning uut ühtsust tuli otsida ilmalikust õigusest ja õiguse ilmalikustamisest. Usuküsimused olid muutunud kokkuleppeliseks ning üksnes maine eesmärk praktilisest rahukindlustamisest võis leida veel eurooplaste üksmeelse heakskiidu. Kirikuõiguslased tegid esimese sammu ilmaliku rahvusvahelise õiguse suunas maailma valitseval Ibeeria poolsaarel. Jesuiit Franciscus Suarez (1548-1617) võttis oma loengus „Seadustest (De legibus)“ juristide ja teoloogide ees kokku oma aja õigusteooria. Rahvusvahelist õigust tuli eristada tsiviilõigusest. Rahvusvahelise õiguse allikateks pidid olema rahvaste tavad ja nende lepingud. Usk ei olnud enam õigusprobleem kui rääkida rahust rahvaste vahel. Rahvaste vahelise õigusliku suhtlemise ainus mõõdupuu oli praktiline eesmärk. Samal aastakümnel tõusis päevakorda rahvusvahelise õiguse esimene suur teema,
aasta vahel ( esialgne Cavaillé-Colli konsool asendati uue Anglo-Ameerika stiiliga). Peale Cochereau äkilist surma 1984.aastal, määrati 1985.aastal ametisse neli uut organisti: Jean Pierre Leguay, Olivier Latry, Yves Devernay(kes suri 1990) ja Philippe Lefévre. See meenutas 18.sajandi praktikat, kui katedraalil oli neli organisti, kellest igaüks mängis kolm kuud aastas. 1989.aastast alates viidi läbi veel üks ennistus, mis lõpetati 1992.aastal. Muutused, vandalism ja restaureerimine 1548.aastal kahjustasid märatsevad hugenotid Trenti nõukogu järgselt katedraali iseloomulikke tunnused.17.sajandil Louis XIV ja Louis XV valitsemise ajal viidi katedraalis läbi suuri muutusi, mis oli osa püüdlusest moderniseerida katedraale kogu Euroopas. Hauad ja vitraazid hävitati. Põhja ja lõuna roosaknad õnneks säästeti. 1793.aastal Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti katedraal "Mõistuse templiks" ja paljud tema aaretest hävitati või varastati
tsaar alates 1547 kuni surmani. Kõige verisem valitseja kuni 20. Sajandini. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi Venemaal pärisorjuse. Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva keskvõimule mittealluvates piirkondades äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis (Novgorodi veresaun) · Sigismund II August - Ta oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 · Gustav II Adolf - Karl IX poeg oli Rootsi kuningas 1611 1632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas. Rajas Tartu Ülikooli · Friederik II - oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1559 1588. Et kindlustada Läänemerel Taani ülemvõimu, sekkus ta Liivi sõtta ja alustas Rootsi-vastast Põhjamaade seitsmeaastast sõda. · Käsu Hans - oli eesti luuletaja ja kooliõpetaja. · Anton Thor Helle - saksa päritoluga vaimulik, keele- ja
soomekeelseid palveid ka. Peetakse Soome ilusaimaks raamatuks. Soome kirjakeelele ja kirjandusele pani reformatsiooni ajal aluse Mikael Agricola. Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui ka kaupmehed, seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit. Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa
Kuna Kirjastajate ja Raamatukauplejate ühing saatis kirja Hariduse Rahvakomissarjaadile, soovides nimestikke antud otsuse juurde, moodustatigi 10 liikmeline komisjon : A. Alle, A. Jakobson, M. Jürna, H.Piilmann, P. Rummo, R. Sirge, A. Sibul, E. Tehve, K. Taevi, N. Puusepp. Koostati viis nimestikku. Neli neist olid avalikkusele kättesaadavad, viienda avaldamise keelas ära Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus. Kokku sisaldasid nimestikud 1548 nimetust: 900 eesti-, 507 vene-, 141 võõrkeelset raamatut. Lisaks veel 20 autori kõik teosed. Kõige enam keelati usulist kirjandust ning ajalugu ja memuaarid. Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus loodi 1940. aasta oktoobris ja tema ülessandeks sai jooksev tsensuur ja keelatud raamatute nimekirjade koostamine ja kogude puhastamise kontroll. suuniseid ja juhtnööre tegutsemiseks jagas tsensuurile NLKP Keskkomitee. Alates 1940. aasta 20
tõestisündinud lugudega õukonnaelust, mid M on kas ise pealt näinud või kelleltki kuulnud. Ülevaade 16.sajandi salongielust. Francois Rabelais (1494-1553) arst ja teadlane 1532 "Väga kuulsa Pantagrueli, dipsoodide kuninga ja suure hiiglase Gargantua ppoja hirmsad ning kohutavad teod ja vägitükid"; 1534 "Suure Gargantua, Pantagueli isa hindamatult väärikas elu"; 1546 "Kolmas raamat õilsa Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest"; 1548 "Neljas raamat hea Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest", 1562 "Helisev saar". Allikateks itaalia luule, prantsuse rahvaluule ja rahvaraamat hiiglasest Pantagruelist. Keel on omapärane: kordused, idiomaatilised väljendid, kõnekäänud jne Narrirüü võimaldas avaldada vägagi julgeid mõtteid. Esile kerkib kolm tegelaste tüüpi: I Grandgousier, Gargantua, Pantagruel hea ja targa valitseja ideaal,
soomekeelseid palveid ka. Peetakse Soome ilusaimaks raamatuks. Soome kirjakeelele ja kirjandusele pani reformatsiooni ajal aluse Mikael Agricola. Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui ka kaupmehed, seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit. Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa
1470 2,1 1472 2,03 1474 1,95 1476 1,89 1478 1,81 1480 1,74 1482 1,68 1484 1,61 1486 1,54 1488 1,47 1490 1,41 1492 1,34 1494 1,27 1496 1,2 1498 1,14 1500 1,07 1502 1 1504 0,94 1506 0,88 1508 0,81 1510 0,74 1512 0,67 1514 0,6 1516 0,54 1518 0,48 1520 0,41 1522 0,34 1524 0,28 1526 0,21 1528 0,15 1530 0,09 1532 0,02 1534 -0,05 1536 -0,11 1538 -0,17 1540 -0,24 1542 -0,29 1544 -0,36 1546 -0,42 1548 -0,49 1550 -0,55 1552 -0,61 1554 -0,67 1556 -0,73 1558 -0,79 1560 -0,86 1562 -0,92 1564 -0,98 1566 -1,04 1568 -1,1 1570 -1,15 1572 -1,21 1574 -1,28 1576 -1,34 1578 -1,39 1580 -1,45 1582 -1,51 1584 -1,57 1586 -1,63 1588 -1,69 1590 -1,74 1592 -1,8 1594 -1,85 1596 -1,91 1598 -1,96 1600 -2,02 1602 -2,08 1604 -2,14 1606 -2,19 1608 -2,25 1610 -2,3 1612 -2,35 1614 -2,4 1616 -2,45 1618 -2,49 1620 -2,55 1622 -2,6
iseloomu: väline vorm ja sisemine, vaimne arm. Mõlema reaalsuse tunnustamisega kasutatakse anglikaani lahendust eukaristi küsimustes via media'na. (http://www.geistigenahrung.org/ftopic9698-10.html) Armulaua jagamise kujust Kui anglikaani kirikus võeti vastu otsus jagada armulauda mõlemal kujul juba Edward VI (15371553) valitsemisajal (ettepanek pidi läbima parlamendi. Otsus armulaua jagamise kohta kahel kujul võeti vastu juba aastal 1547. 1548. aasta märtsis ilmus The Order of the Communion, milles Ladina missa armulaualiturgiale liidetakse koguduse armulaud emakeeles ja mõlemal kujul) (Bieritz 2004: 498; http://justus.anglican.org/resources/bcp/Communion_1548.htm), siis katoliku kirikus langetati see otsus alles Vatikani II kirikukogul (toimumisaastad 19621965). Põhjus, mis katoliku kirikus jagati armulauda ainult leiva kujul, seisnes aukartuses püha
Moskva suurvürst Vassili III saatis paavst Clementius VII juurde oma saadiku Dmitri Gerassimovi koos rikkalike kingitustega. Paavsti käsul oli keegi Paolo Giovio olnud Gerassimovi saatjaks ja uurinud vene saadikult tema maa ja riigi kohta. Gerassimovi sõnade kohaselt koostas Giovio kaardi. Batista Anjeze lisas eelnimetatud kaardi oma käsikirjas koostatud atlase mõnele eksemplarile, mis nägi ilmavalgust Ptolemaiose ,,Geograafia" trükiversioonis, mille väljaandjateks olid Gastaldi (1548), Rushelli (1561) ja Magnini (1598). 1516.aastal ehk veel enne seda, kui eelpool mainitud visiit toimus, viibis Moskvas imperaator Maximilian I saadikuna Sigismund von Herberstein, kes püüdis riigi kohta võimalikult palju andmeid koguda ning seetõttu palus bojaar Ivan Ljatskit, kes oli silma paistnud leedu kampaania käigus, koostada tema jaoks Moskva tsaaririigi skemaatiline kaart. Nähtavasti mingi kaart isegi koostati, võimalik, et see juhtus Moskva teistkordse külastamise ajal 1525.a
a. töötajatele makstav palk arvutatakse väga täpselt välja üleüldise efektiivsuse teooria alusel b. * töötajatele makstakse kõrgemat palka kui konkurentide juures c. töötajate palka korrigeeritakse hinnaindeksiga d. töötajad maksavad vähem tulumaksu Question 74 (1 point) Aastane inflatsioon oli 4,8 %. Kui suur peaks olema järgmisel aastal makstav indekseeritud pension, kui jooksval aastal oli see1500 krooni? a. 1431 krooni b. 1548 krooni c. * 1572 krooni d. 1612 krooni Question 75 (1 point) Millised on kapitalikonto allkontod? *ei tea a. otseinvesteeringud, kaudsed investeeringud ja kavandatavad investeeringud b. otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud ja muud investeeringud c. piirefektiivsed investeeringud, kasulikud investeeringud ja ülejäänud investeeringud d. seisevkonto, hoiukonto ja reservkonto. Question 76 (1 point) Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. ainult kõikvõimalikud annetused b
traditsioonilist rüütliromaani. Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Varauusaegsed maadeavastused kinnitasid seda. Kaasnes veendumus, et maakera on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad ja tähtede sfäär. Poola õpetlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Itaalia õpetlane Giordano Bruno(1548-1600) uskus, et Kopernikul oli õigus, teisalt väitis, et päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED
piiblitõlge 1546 - surn. Eislebenis Reformatsiooni põhiseisukoht: Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust. Emakeelset piiblit. Lugemisoskust. Piiblitõlked: M. Lutheri piiblitõlked saksa keelde: 1522 Uus Testament 1534 kogu Piibel Muud piiblitõlked: 1466 saksa keelde 1477 prantsuse keelde 1525 inglise keelde 1541 rootsi keelde 1548 soome keelde 1739 eesti keelde Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega
FALKEN HS414 88Q 950 FALKEN EP-01 86Q 1060 FALKEN HS435 86T 950 FALKEN HS414 86Q 1050 FALKEN EP-01 88Q 1030 FALKEN HS414 88Q 1000 FALKEN EP-01 91Q 1050 FALKEN EP-01 94Q 1124 GOODYEAR UG500 82T 1464 GOODYEAR UG500 84T 1423 GOODYEAR UG500 86T 1548 GOODYEAR UG500 88T 1589 GOODYEAR UG6 1200 KLEBER KAPNOR4 1143 MICHELIN IVALO I2 82Q 1145 MICHELIN MAXI-ICE 1408 MICHELIN IVALO I2 84Q 1101 MICHELIN IVALO I2 86Q 1174 MICHELIN MAXI-ICE 1455 DUNLOP SP ARCTIC M4 88T 1474 DUNLOP SP ARCTIC M4 91T 1561 DUNLOP WINT. SPORT M2 1500 DUNLOP WINT. SPORT M3 1900
38 45,8022446548 15,4989384289 1,02 1328 39 30,097713567 8,0888183981 1,02 1006 43 35,9753496089 8,7336244541 1,02 1150 38 26,4238277319 2,4650780608 1,02 983 45 56,5251469628 4,7020439497 1,02 1373 39 43,0985915493 14,2131979695 1,02 1223 46 42,8376878846 2,9933718195 1,02 1295 37 32,1895585488 16,4728682171 1,02 1026 42 37,3446594305 6,399646916 1,17 1548 33 7,7771329077 0 1,17 1239 42 44,4115470022 2,6711185309 1,17 1271 47 42,2066057625 12,4664365171 1,17 1864 50 42,8933006407 25,6793654921 1,17 2065 38 39,625461579 8,8055130168 1,17 1717 46 46,6016827416 6,888950124 1,17 1692 38 49,2384632871 11,9639527657 1,17 1441 39 34,4734913267 18,6110417187 1,17 1367 43 41,2033650329 20,5716080402 1,17 1516
Mary pooldajad soovisid, et just tema saaks valitsejaks, kuid nende vandenöu nähti läbi ja Mary Stuart hukati 1587 tapalaval. Teisalt lubas aga Elizabeth trooni pärandada Mary pojale James VI. § 34 USUSÖJAD PRANTSUSMAAL 16. ja 17. saj olid Prantsusmaal kodusöjad, mis on ajalukku läinud ususödadena vöi hugenoti södadena., tegelikult oli dede pöhjusteks kuningavöimu töus ning refermatsioon. Prantsusmaal tugevnes monarhia Francois I valitsusajal (1515-1548). Enam ei kutsutud kokku seisuste esindust generaalstaate, nende asemel käis vajaduse järgi koos kuningate määratud isikute kitsas ring Notaablite Kogu. Mönevörra piirasid kuningavöimu ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Varem ei pidanud nad köik registreerida, kuid nüüd pidid, kuigi kuningas oli ise kohal. Olid ka röövsöjad, nt Itaaliasse, mis löppesid 1559. aastal. KUNINGAS JA KIRIK
1510 -4,2 1511 -4,21 1512 -4,24 1513 -4,25 1514 -4,28 1515 -4,29 1516 -4,32 1517 -4,33 1518 -4,35 1519 -4,36 1520 -4,39 1521 -4,4 1522 -4,43 1523 -4,44 1524 -4,47 1525 -4,49 1526 -4,51 1527 -4,53 1528 -4,55 1529 -4,57 1530 -4,58 1531 -4,61 1532 -4,62 1533 -4,64 1534 -4,66 1535 -4,68 1536 -4,69 1537 -4,71 1538 -4,73 1539 -4,76 1540 -4,77 1541 -4,79 1542 -4,82 1543 -4,83 1544 -4,86 1545 -4,87 1546 -4,89 1547 -4,91 1548 -4,93 1549 -4,94 1550 -4,96 1551 -4,98 1552 -5 1553 -5,02 1554 -5,04 1555 -5,07 1556 -5,08 1557 -5,1 1558 -5,11 1559 -5,13 1560 -5,15 1561 -5,17 1562 -5,18 1563 -5,2 1564 -5,22 1565 -5,24 1566 -5,26 1567 -5,28 1568 -5,3 1569 -5,31 1570 -5,33 1571 -5,35 1572 -5,37 1573 -5,39 1574 -5,41 1575 -5,42 1576 -5,45 1577 -5,46 1578 -5,48 1579 -5,5 1580 -5,52 1581 -5,54 1582 -5,55 1583 -5,57 1584 -5,59 1585 -5,6
printsiipidele, mille eest v�idetavalt lahingusse mindi, kui ka s�ja hukutavale m�ttetusele, mida kannavad nende stseenide tagamaad. Beerstrateni merelahing on k�ll idealiseeriv, kujutades t�ispurjedes v�imsaid lahinglaevu otsekui paraadportreed, kuid seda enam v�imendub siin kogu s�ndmuse inimlik alatoon, mis meenutab ka selles lahingus hukkunuid. ****** Flaami kunstiajaloolase Karel van Manderi (1548 � 1606) andmetel s�ndis Jan Cornelisz Vermeyen 1500. aastal Beverwijkis. Teda teatakse ka nimedega Jan Mayo ja Barbalonga, millest viimane viitab tema pikale habemele. Vermeyen oli maalikunstnik ja gobel��nidisainer, t�en�oliselt Jan Gossaerti �pilane. 1525. aasta paiku sai temast Austria Margareti �uekunstnik, kes oli Madalmaade valitseja ja Mechelenis asuva P�ha Rooma keisri Charles V �de. 1535. aasta Tuneesia vallutamisel liitus Vermeyen keiser Charles V-ga
lihtsa range elu, kuid rikastusid, kuna kloostrile pärandati maavaldusi( sealhulgas viinamarjakasvatusi). 12. sajandi lõpuks kuulus kirikule Vougeot külas palju maad. Kloostri külastajad maitsesid veine ja munkade kuulsus levis, ergutades nõudlust nende toodangule. Nende mõju kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini aastal 1789. Uus ajastu veini arengus järgnes Kolumbuse merereisile Ameerikasse 1492. aastal. 1521. aasta lõpuks olid Mehhikos viinamarjaistandused, aastal 1548 leidus neid Tsiilis ja 1769 Californias. Hollandlased tegid 1659. aastal vaini Hea Lootuse neemel ja sealt viisid esimesed eurooplastest asunikud viinapuu pookeoksi Austraaliasse ning Uus- Meremaale. 1.3 Teadusrevolutsioon 17. ja 18. sajandil toimus revolutsioon niihästi taduse kui ka tööstuse arengus. Sellel perioodil õpiti Champagne´is empiiriliste kogemuste põhjal valmistama maailma parimat vahuveini, mis veinikaubandust omakorda hoogustas. Tõusev keskklass hakkas endast
Jane Seymour 1509-1537 1536-1537 suri pärast poja sünnitamist Cleve`i Ann 1515-1557 1540 loomulik surm Catherine 1518/1524-1542 1540-1541 hukatud Howard Catherine Parr 1512-1548 1543-1547 loomulik surm Ülesanne: vastake õpiku (lk 204-206) abiga järgmistele küsimustele reformatsiooni kohta: · Milline sündmus sai reformatsiooni ajendiks Inglismaal? ....................................................................................................................... ............... .......................................................
Cleve`i Ann 1515-1557 1540 loomulik surm Catherine 1518/1524- 1540-1541 hukatud Howard 1542 Catherine Parr 1512-1548 1543-1547 loomulik surm Ülesanne: vastake õpiku_II (vanem) (lk 204-206) abiga järgmistele küsimustele reformatsiooni kohta: 1) Milline sündmus sai reformatsiooni ajendiks Inglismaal? .......................................................................................................................................................................................................
· Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus J riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Varauusaegsed traditsioonid: neoskolastikud: · Hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures: dominiiklane Francisco de Vitoria (1492-1546), jesuiit Francisco Suárez (1548-1617). Ka protestandid · Toetusid Augustinusele ja Aq. Thomasele ("Summa" kommenteerimine) · Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? · Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid: humanism: · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism
aastal. Ta väitis, et Maa ei saa olla Universumi kese, vaid ainult Kuu orbiidi keskpunkt - teised planeedid tiirlevad ümber Päikese, mille juures asub tõenäoliselt ka maailma keskpunkt. Kopernik säilitas aga muistsete filosoofide ettekujutuse planeetide ühtlasest liikumisest pikki ringjooni. Ka maailm tervikuna jäi tema silmis lõplikuks - piiratuks tähtede sfääriga. Olles Koperniku süsteemi propageerija, ei suutnud Giordano Bruno (1548-1600) leppida tema maailma piiratusega. Bruno väitis, et ka Päike ei saa olla Universumi keskpunkt, sest Universumil ei ole üldse keskust; et Päike on vaid üks lõpmatu paljudest tähtedest lõpmatus Universumis ja ümber lõpmatu paljude selliste päikeste võivad tiirelda planeedid, milliste hulgas võib leiduda ka teisi, kus on elu. Ta oli kindel, et kõik tähed liiguvad üksteise suhtes ning paistavad meile paigal püsivate ja väikestena vaid tänu oma tohututele kaugustele
Kirik taaselustas inkvisitsioonikohtud ja hakkas võitlema ketserlusega. Nii hävitati katoliku kiriku vastased. Koostati ka keelatud raamatute nimekiri. Jesuiitide ordut juhtis kindral. Põhimõtteks oli-,,eesmärk pühitseb abinõu". Eesmärk saavutati iga hinna eest. Jesuiidid olid haritud ja olid jutlustajad. Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud. Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma
-Kirjutab ühe hüljatud naise mina-vormis =Palju hingepiinu Boccaccio lahkus Firenzest, läks tagasi Napolisse =Kohtus Petracaga, oli tema suur austaja =Kirjutasid kaksikteose -Petrarca kirjutas ,,Kuulsatele meestele" -Boccaccio kirjutas ,,Kuulsatele naistele" -Eevast Mariani Kirjutas ka ladina keeles Maailmakuulsus tuli ,,Dekameronist" =1352 1354 =Raamatjutsutus =1548 jõudis katk Firenzesse =3 noormeest ja 7 neidu lahkuvad linnast maamõisa =Hakkavad jutustama lugusid =10 päeva, iga päev 10 novelli =Eeskujuks ,,1001 ööd" ja keskaegsed legendid =On kui ülistuslaul inimese kirele =Boccaccio oli kirjutamise ajal naistest heal arvamusel =100 novelli jagunevad tüüpideks -Novellid on teravmeelsetest ütlustest ja mõtetest,mis aitavad täbarast olukorrast
Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha. Tagasi tulles hakkas Turu toomkooli rektor ja hiljem sai Turu piiskopiks. Kuna piibli tõlkimine ja kirjutamine oli raske, siis alustas ta hoopis aabitsast ,,Abckiria" u 1542. Kahjuks pole sellest eriti palju säilinud, u 12 lk. Teise trüki kaanel on pöördumine ,,M. A. tervitab kristlasi/Kristjani (oma pega)". 1544 avaldas ta palveraamatu ,,Rukouskirja Bibliasta". Seal olid kirjas ka mitmed nõuanded. 1548 ilmus Uus Testament. Töö oli palju mahukam, kui ta arvas. Seega avaldas ta vaid osa piiblist. Selle lasi ta Stockholmis trükkida, sest Soomes veel ei olnud ühtegi kirjastust. Säilinud on 70 eksemplari 500st. Sel ajal oli 125 kirikut Soomes. U 100 aastat hiljem avaldati kogu piibel. 1551 ilmus ,,Psaltari"- seal olid kirjas esimesed 12 Ida- ja 12 Lääne-Soome jumalat kirjas. Kokku ilmus tal u 10 raamatut. Ta kasutas 6000-8000 sõna oma trükistes. Neist umbes 61% on jäänud
Noor-Eesti 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Isikud Gotthard Kettler oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, Sigismund II August 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 hertsog Magnus Taani kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577, Magnus oli Taani kuninga Christian III poeg ja kuningas Frederik II vend Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik, "Liivimaa kroonika", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561
Inglismaale. · Elizabeth nägi Marys ohtu troonile ja võttis ta aastateks järelevalve alla. Inglise katoliiklased püüdsid Maryt vabastada vandenõu avastati Mary anti erikohtu alla ning 1587. aastal mõisteti tapalavale. Elizabeth lubas trooni pärandada Mary pojale Jamesile. 34. USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · 16.saj. Prantsusmaa kodusõjad. · Monarhia tugevnes Francois Esimese valitsusajal(1515-1548). · Ei kutsutud kokku generaalstaade; nende asemel oli kuninga määratud isikute kitsas ring Notaablite Kogu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. · Tähtis Pariisi parlament pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Kehtis kõikide aktide registreerimise kohustus, kui parlamendi istungil viibis kuningas isiklikult. · Märgatavalt suurendasid maksukoormust kuninga ettevõetud röövsõjad 16. sajandil Itaalia vallutamiskatsed.
Konverents). Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng kuni 1648 (Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583-1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini ,,rahvusvaheline õigus" kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: o rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, o normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides
Füüsikud ja matemaatikud kompisid rohkelt kommenteeritud tõlgete kaudu Ar-chimedese mõttetöö sügavusi. Itaalia matemaatikas valitses hiilgeaeg, uut jõudu kogus bioloogiateadus. Ent see oli ühtlasi ka võitluse aeg kiriku autoriteedi vastu, mis läks ajalukku restauratsiooni nime all. Koperniku õpetus pööras uutele radadele kogu teadusliku mõtte, muutus filosoofia ilme, Aristotelese esimese sitke vastase Bernardino Telesio (1509-1588) ja teaduse esimese ohvri Giordano Bruno (1548-- 1600) esilekerkimise sajand. Tulirelvade ilmumine oli dünaamika ette seadnud täiesti uued probleemid. Tartaglia alustas nende läbitöötamist traktaadis "La nova scientia" ("Uus teadus", 1537). Raamatus "Quesiti et inventioni di-verse" ("Küsimused ja mitmesugused leiutised", 1546) jutustab ta, kuidas keegi lähedane sõber temalt pärinud, millise nurga all peab asuma suurtükitoru, et kuul võimalikult kaugele lendaks
Reforatsioon politiseerub (Saksamaa talurahvasõjad). Luther toetas kohalikke vürste talurahva vastu. Kohalik valitseja kehtestab ise usu (kuidas valitseja nõnda alamad). Kiriku varade natsionaliserimine, Saksamaa lõplik killustatus. Õpetuse võtsid aktiivsemalt omaks linnakodanikud, kohalik aadel. Lutheri õpetuse võtavad vastu Saksamaa, Põhjamaad, Liivimaa, Ungari. Algab Saksamaa usuline lõhenemine. Algab ususõdade periood (1548 1648). Tähtsaim dokument oli Augsburgi usutunnistus (1530), mille autoriks oli Philipp Melanchthon. Ulrich Zwingli ei suuda rajada oma kirikut. Zwingli algatab reformatsiooni Sveitsis. Zwingli jagas Lutheri arvamust "Piibli" suhtes. Zwingli rõhutas kasinust ja kõlbelisust. Zwingli oli radikaal ning tema tõekspidamised demokraatlikumad. Reformatsiooniga kaasneb pildirüüste. Toimub usulõhenemine ka Sveitsi aladel.
annaabi.ee 
