Tuuleenergia üldiselt ja tuuleenergia Eestis. (0)

Tuuleenergia
Koostas:
Klass:
Juhendas:
Pärnu 2012
Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis.
Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud , ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Viimasel ajal on paljud firmad ja eraisikud hakanud uusi disaine katsetama. Üks Itaalia firma valmistab praegu maailma esimest vertikaalset tuuleturbiini.
Väikesed turbiinid
Väikeseid tuuleturbiine võib paigutada nii kodudesse, kontoritesse kui ka eriotstarbeliste masinate käitamiseks (nt. linnades wifi saatjate energia tootjatena). Väikesel turbiinil on suure ees ka oma eelised: tuule suuna muutumisel viib turbiin ennast saba abil ise kõige sobivamasse asendisse tuule suhtes. Väikesed turbiinid ei tooda ka mürareostust.
Tuuleenergia maailmas
2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus 1%. Riikide arvestuses on kõige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat. Teisel kohal on Hispaania (10,027 MW), kelle kannul tuleb väga väikese vahega USA (9,149 MW) ning seejärel India (4,430 MW). Eesti tootis mullu 30 MW tuuleenergiat.
Tuul
Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada.
Keskkond ja ökoloogia
Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade (korstnad, generaatorid jne) transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks.
Kuigi tuuleparkide ohvriks langeb iga aasta tuhandeid linde, ei ole need numbrid erilise tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud lindude arvuga. Üks uuring väidab, et migreeruvad linnud kohanevad muutustega ning hoiduvad seega tuuleparkidesse lendamast. Nahkhiirtele on tuulepargid eriti ohtlikud - 2004 aastal läbi viidud uurimuse kohaselt hukkus 2200 nahkhiirt kõigest kuue nädala jooksul kahes pargis , kus oli kokku kõigest 63 turbiini .
Tuulenergia Eestis
Eesti Energia peamine huvi on kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Eraldi väärib arutlust muidugi teema kas riigimonopol üldse peaks oma rahvast koorides mingit kasumit teenima .
Eesti Energia pärsib selgelt tuuleenergia arengut ning osadel puhkudel ei ole tootjale nõus isegi elektri eest täishinda maksma , tuues aluseks, et Eesti Energia ostab taastuvelektrit vaid võrgukadude ulatuses. Sinna juurde on väga imelik lugeda uudist, nagu planeeritaks Narva elektrijaamade tuhaväljadele Eesti suurimat , 50 MW võimsusega, tuuleparki ehitada. Ruhnu tuulepargi projekt võib isegi läbi minna, sest nemad ei osta oma elektrit põhivõrgust, vaid toodavad ise diiselgeneraatoriga. Viimasena tahaks ära mainida 200 MW projekti hispaanlaste poolt, eks näis kas nad suudavad Eesti Energia ümber veenda või mitte.
Kasutatud materjal
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power
2. http://www.wwindea.org/
3. "The Skeptical Environmentalist" Bjørn Lomborg
4. http://72.36.212.11/prod/180-1.pdf
5. "The Skeptical Environmentalist" Bjørn Lomborg
6. http://www.newscientist.com/channel/life/mg18625045.500
7. http://www.iberica2000.org/Es/Articulo.asp?Id=1228
8. http://batcon.org/wind/BWEC2004finalreport.pdf
9. tsitaat EPL artiklist http://www.epl.ee/artikkel/362051
10. http://url.uploadr.com/10bf
11. http://www.epl.ee/artikkel/360329