segada mikseris. Aurutatud või vees keedetud köögiviljad. Rohelised köögiviljad (salat eskariol, spinat, peakapsas) seeduvad 40 minutiga. Kabatsokk, brokkoli, lillkapsas, türgi uba (aeduba), õliga küpsetatud mais seeduvad 45 minutit. Selliste juurviljade seedimiseks, nagu redis, porgand, peet ja pastinaak, kulub organismil mitte vähem kui 50 minutit. Märkus: omavahel võib kokku segada kaks-kolm sellist liiki juurvilja (igaüht 120g; üldkoguses mitte enam kui 240g). Alustuseks sööge rohelised köögiviljad, seejärel juurikad. 7 Tärklisesisaldusega köögi- ja juurviljad. Sellise toidu seedimiseks nagu maapirn, tammetõrud, kõrvitsad, magus ja tavaline kartul, jamss ja kastanid, kulub umbes tund aega. Ükskõik millised kaks ülalloetletud toiduainetest võivad moodustada peamise eine teie toidulaual. Tärkliseline toit
Kilodzaulide vajadus Säästumarket Toiduaine Toidu nimi 1Kg hind Kogus Summa Liha Sea aba liha 42.90kr 100g 4.29kr Kala Rookimatta 25.22kr 120g 3.02kr räim Piim 2.5% Tere piim 6.90kr 0.5l 3.45kr Juust Hollandi juust 93.20kr 30g 2.79kr Õli Rapsiõli 18.90kr 20g 0.37kr Virtuosso Või Saaremaa või 96.57kr 20g 1.93kr Kartul Vanaema oma - 25g - Sai Kirde sai 17
4. Sahtli esi- ja tagaosa 6 346 120 0,25 50g 5. Sahtli küljed 6 375 120 0,27 54g 6. Sahtlit kattev esitükk 3 390 170 0,20 40g 7. Kapi pealmine plaat 1 830 435 0,361 72,2g 8. Kapi alumine plaat 1 760 400 0,304 60,8g 9. Kapi küljed 2 730 400 0,6 120g 10. Vahesein 1 730 395 0,3 60g 11. Riiulid 3 370 395 0,438 87,6g Kokku 2,95 590g
Sheet1 Tartu Kutseharidusekeskus Koka eriala praktikaline tund . Roa nimetus: Kartuli vorm singi ja tomatiga Kuupäev: Portsjonite arv: 2 Tooraine Neto g Bruto g Tehnoloogia: Suuremad värsked kartulid 120g 1.Pese kartulid ja lõika noaga hästi õhukesteks Küüslauguküünt 10g viiludeks. Kuivatatud tomat 30g Keedusink 100g 2.Haki küüslauk ja kuvatatud tomat peeneks ja s Piim 200g seda. Muna 2tk Sool 3.Klopi munad piimaga ja maitsesta soola ja musta pipraga. Pipar
See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Leidumine Kagu-Aasias Lõuna-Ameerikas Isopreen on loodusliku kautsuki lahteaine. Saamine Igal hommikul tehakse kautsuki puude tüvedele 3 korda kolm sisselõiget. Siis kogutakse umbes 120g lateksit, milles on 35% isopreeni. Nii tehakse 25 aastat järjest Kasutamine Lõuna-Ameerika põliselanikud: määrisid paate immutasid jalanõusid Toorkautsuk kustutab suurepäraselt pliiatsiga kirjutatu Indian rubber Õlis lahustatuna sobib kautsuk impregeeritud vihmakeepide valmistamiseks Autokummides ja muudes kummist valmistatud asjades Ch. Goodyear Tegi avastuse:
.............................................6 Laupäev, 27.02.2016.............................................................................................. 6 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kohvikoor 10g, suitsuvorst 42g, pagari-rööst (Eesti Pagar) 52g, juust (Eesti Juust) 32g, muna praetud õliga 40g........................6 Vahepala: õun 237g, juust (Eesti Juust) 16g...........................................................6 Lõunasöök: tatrapuder rasvata veega 120g, hakklihakaste segahakklihast õliga 40g, keefir R 2,5% 180g......................................................................................... 6 Vahepala: keefir R 2,5% 180g................................................................................. 6 Õhtusöök: peedisupp 300g, hapukoor R 10% 3g....................................................6 Muu toidukord: mandlid kooritud 10g, maitsevesi (Aura Fruit) 200g, beebi porgand 47g...................................................
Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L S alla 53 grammi Muna keemiline koostis: kuivaine 25%, proteiin 12,5%, rasv 10,5% M 53-63 grammi Söödaväärindus = Aastas sööta/munade kogumassiga L 63-73 grammi Aastas muneb 365*85%/100% = 310 muna, 155 M ja 155 L suurusega. Munade kogumass 155*63 + 155*73 = 9765 + 11315 = 21080g = 21,08 kg. XL üle 73 grammi Päevas sööb 120g. Aastas: 365*120g = 43,8kg. 1kg sööta maksab 0,5. Aastane kulu: 43,8*0,5 = 21,9 kulub söödale. Söödaväärindus: 43,8kg / 21,08 = 2,07 kg/kg 3. Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? 6kg/2kg = 3 kg/kg
Viljad koonilise kujuga, kollased, mahlakad. 2. Paprika 'Paradise F1` Viljad suured, lihavad, suurepärase maitsega. Kasvatamiseks kasvuhoones. Istutada peale 3. Paprika 'Oda` öökülmade möödumist.Kasvuhoonesse külvata III-IV. Reavahe 60x40 cm. Vilja Taime Kasvuaeg suurus kõrgus Allikas Keskmise 100-120g Seemnemaailm kasvuga Keskvarajane 220g Seemnemaailm Hortes Varajane 100-120g 40cm Seemnemaailm VÄIKESEVILJALINE PAPRIKA Jknr Nimi Kirjeldus Maitsev ja mahe. Erepunased ja ilusad viljad. Lõhn värske 1
· munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta. 8. Põllumajanduslindude sööda- ja veetarve. Joogiveeta ja söödata suudab leghorni tõugu kana elada keskmiselt 6 päeva, joogiveeta ja söödaga 10 päeva, ainult joogiveega kuni 38 päeva. 80% elutegevuseks vajalikust veest peab lind saama joogiveega, ülejäänu moodustab söödas hangitud vesi ja nn ainevahetusvesi. 10. Kanamunade tootmise omahinna kalkulatsioon. Pean teadma: munakana sööb 120g, söödaosa kogukulust 70% lähteandmed: munevus 85% söödaahend 450 eurot/t Aastas mune: 365 *0,85= 310muna aastas sööta: 365* 120= 43,8= 19,71 Kogukulud: 19,71 *0,7= 28,6 Muna omahind: 28,6 /310= 0,09 /tk 11. Söödaväärinduse arvestus kanamunade tootmisel. Pean teadma: munakana sööb 120g Lähteandmed: munevus 85% 60gmunad Aastas mune: 365* 0,85= 310muna aastas munamassi: 310* 60= 18,6 kg aastas sööta: 365*120= 43,8 kg söödaväärindus: 43,8/18,6= 2,35 Ülessanne: 100 kanaboilerit
Kiiresti riknev pooltoode, säilitatakse: Lühema aja vältel kuni 6 tundi temp. +2.....+4*C Pikema aja vältel -18*C juures Naturaalne hakkmass Lisatakse: · jahedat vett (200 g /1 kg liha kohta) osade kaupa · Maitseained · Naturaalsest hakklihast valmistatakse: · Hakkbiifsteek - ümara kujuga tooted massiga 140g · Hakkliharull suurus 8*6 cm, massiga 100g , täidisega või ilma, paneeritud · Hakksnitsel ovaalne toode, paneeritud , massiga 120g Lihthakkmass Lisatakse: Vett (200 g/1 kg lihale) Maitseained Piimas või vees leotatud saia läbi hakkmasina aetud saia (200 g leotatud saia /1 kg liha kohta) Muna lisatakse rasvasemale lihale: 2 muna /1 kg liha kohta Hakkmassile võib lisada: Juurvilju, köögivilju, juustu, seeni, õunu, ploome, ananassi, putrusid, riivsaia lihthakklihamassist valmistatakse: Hakk-kotlet ovaalse kujuga, paneeritud toode massiga 60g
pistokste abil- võetakse 18-24 cm pikkused oksad, mida hoitakse paar päeva üleni vees, seejärel pikeeritakse mulda. 2. Haljaspistikute abil- okste pikkus on 10-12 cm , enne pikeerimist hoitakse 14-16 tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20- 25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi.Pealtväetistena peaks kasutama kaaliumkloriidi 40g/m² ja superfosfaati 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust. Saakide põhjal võib öelda, et astelpaju kannab rikkalikult ka väetamata. Aia viimane katseistandik on rajatud kergele liivsavi mullale. 1997.a. rajatud istandik sai kompost mulda ainult istutusaukudesse.taimekaitset on tehtud paaril viimasel aastal lehetäide vastu.Kahjureid pole esinenud ja taimede lehestik on terve. Haigustest Närbumistõbi Põhjustajaks on seen Verticillium dahliae
mitme lihaliigi Ovaalne, 8cm pikk lisandid segu Täidetud(sink, ploom, seen jne) Hakkšnitsel Veise-, veise- ja Lihthakkmass, Praadimine 1 portsjonis sea-, vasika-, ovaalne 1-1,5cm Hakkliharoogade linnu-, uluki-, paksune, 120g lisandid sealiha paneeritud Hakk-kotlet Veise-, sea-, Lihthakkmass, Praadimine 2-3 portsjonis uluki-, vasikaliha, ovaalse kujuga 150g Hakkliharoogade lihade segud kokku, paneeritud lisandid Bitkiid Veise-, seal-, Knellmass Praadimine Hakkliharoogade
· Vutt hakkab munema 45 päevaselt; haudumise aeg 17 päeva; generatsiooniintervall 62 päeva; · Kalkun hakkab munema 240 päevaselt; 240 + 28 päeva haudub = 268 päeva gen.intervall; 3. Hea sööda vääringus · sööda kulu toodangu kohta; · kanal söödavääringus 2; · kana kaalub 2kg, munamass 60g, sööb 120g; · sööda mass / toodangu mass = sööda vääringus; · munade tootmisel sööda vääringus >2; liha tootmisel <2; · üle 40 kg lähe kanale aastas sööta; · mune toodab peaaegu 19 kg aastas; · vutt sööb päevas 30g, aastas 10,9 kg sööta; 13-14g kaalub muna; 14g*300=4,2 kg mune aastas; sööda vääringus= 10,9 / 4,2 = 2,6 ;
sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003)
harilikult loote hävimist, kuid neil võib olla loote arengule negatiivne mõju. Vanus: 16 nädalat Moodustub luustik; nahk Keha hakkab kasvama kiiremini kui Pikkus: 14 cm muutub jäigemaks; keha katavad pea, seega ei ole proportsioonid Kaal: 120g looteudemed ja lootevõie, mis ei tasakaalus. lase amnionivedelikul lootesse imenduda. Moodustuvad aju ja seljakeelik; Loode kuuleb helisid, näolihased Vanus: 20 nädalat kulmud on selgelt hakkavad liikuma, reageerib Pikkus: 25 cm väljakujunenud; ilmub tundlikult ema meeloludele, tekivad
kindlasti 5-7 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on umbes 1 klaasitäis (umbes 220 milliliitrit) lehtvilja või pool klaasitäit mittelehtvilja või värsket köögiviljamahla. Eelistada tuleks rohelisi lehtvilju ja madala glükeemilise koormusega köögivilju. Tärkliselisi ja kõrge glükeemilise koormusega köögivilju tuleks tarbida mõõdukalt. Puuvilju peaks tarbima 3-4 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on 1 keskmine puuvili või pool klaasitäit tükeldatud puuvilja, 120g 100-protsendilist värskelt pressitud mahla või ¼ klaasitäit kuivatatud puuvilja. Täisteravilja on soovitatav tarbida 3-5 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on umbes 1 viil leiba, ½ klaasitäit keedetud täisteravilja või täisteraviljast pastatooteid. Täisteravilja on oluline tarbida iga päev. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust (v.a. täisteranisujahust) küpsetistel ja
JOOGID Kohv ja kohvijoogid. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g. Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C. Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka mõõdetakse vastava jahvatusastmega kohv, lasta korra keema tõusta, aga mitte keeta
singi, ploomide, seente v köögiviljadega, sõmera riisiga Hakksnitsel Nat hakkmass Ovaalne, 1-1,5 Praetakse Hakkliharoogad cm paksune, väheses rasvas v e lisandid massiga 120g, küpsetatakse portsjonis 1, ahjus 250oC paneeritud juures 10 min Hakk-kotletid Lihthakkmass Ovaalsed, 2-3 tk Praetakse Hakkliharoogad portsjonis, väheses rasvas, e lisandid massiga kokku keedetakse v 150 g hautatakse v
25% x 0,201 Koefitse nt 84% 0,604 (6 prt.) 1prt.=15 0g ÕUNA- JA PORGANDISUPP PÄHKLIRULLIGA Valmistusained 100g õunu 30-50g porgandit 200g vett 20g suhkrut 4g tärklist sidrunimahla või sidrunihappet Pähklirull 100-120g nisujahu 50g hapukoort 50g võid soola Pähklirulli täidis 50g võid 40g suhkrut 1spl mett kaneeli 30g võid määrimiseks munakollast Valmistusviis Pese ja koori porgandid ning tükelda ratasteks või ribadeks. Keeda porgandid suhkruvees peaaegu valmis, lisa puhastatud ja tükeldatud õunad. Keeda, maitsesta sidrunimahlaga ja lisa kulma veega segatdu tärklis. Lase keema, jahuta. Pähklirulli taigna valmistamiseks vahusta või, lisa hapukoor ning sega hulka jahu ja pisut soola.
tervislikkust. Kui köögivilju keeta, siis võimalikult vähest aega Kuumtöötlemisel on parim köögiviljade valmistamise viis kerge hautamine, ahjus küpsetamine või pannil kiirelt ja kergelt praadimine. Köögiviljad on suurepärased ja asendamatud kaalu alandava dieedi juures, kuna nad on toitaineterikkad ning madala kalorsusega. Puuvilju on soovitav tarbida iga päev 3-4 portsjonit, kusjuures 1portsjon = 1keskmine puuvili või 1/2 klaasitäit tükeldatud puuvilja, 120g 100%-list värskelt pressitud mahla või 1/4 klaasitäit kuivatatud puuvilja. Regulaarne ja piisav puuviljade tarbimine annab kaitse paljude haiguste vastu.Puuviljad on suurepärased vahepalad kuna sisadavad puuviljasuhkrut fruktoosi, mis imendub väga aeglaselt vereringesse ning organismil läheb kauem aega selle kasutamiseks. Samuti on puuviljad head vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete allikaks.
TOIDU NIMETUS: Gaavilõhe värskel salatil krõbedate krutoonidega portsjoni kaal 120g//100/20 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto 45 Lõhefilee, nahaga kg 0,030 0,017 0,060 0,033 10 Jääsalat kg 0,035 0,032 0,070 0,063
42. Kui suur on turgor-rõhk taimerakus, mis asetseb 10m kõrgusel maapinnast ja milles on 0.3M osmootselt aktiivsete ainete lahus? Seesama rõhk kui rakk oleks maapinnal? 0.3M lahus põhjustab toatemperatuuril osmootse rõhu 0.3*24 = 8atm. Turgorrõhk oleks niisama suur kui rakk oleks maapinnal. Kui see on 10m kõrgusel, väheneb turgorrõhk vee üles-surumiseks vajaliku võrra, mis on umbes 1atm. Seega, 10m kõrgusel on turgor-rõhk 7atm. 43. Kevadel voolab kasemahl, milles on lahustunud 120g sahharoosi liitri kohta. Kui kõrgele tõuseb mahl kui eeldada, et juurte pinnal on ideaalsed pool-läbilaskvad membraanid ja maapinnas on vett vabalt saada. Mahlasammas tõuseks nii kõrgele, et selle vasturõhk tasakaalustaks osmootse rõhu. Sahharoosi molaarmass on 12*30=360. 120g sahharoosi liitris on 0.3M lahus, mille osmootne rõhk on 8atm. Veesamba rõhk on umbes 10m atmosfääri kohta, seega vesi tõuseks kuni 80m kõrgusele. 44. Külmumisel jää ruumala suureneb 9% võrra
salati läbi. Kastme jaoks pesen peterselli ning tükeldan. Kastme jaoks koorin ning purustan küüslaugu. 2.3. Eelroa valmistamine Herneste sulatamiseks panen soolaga maitsestatud vee keema ning jahutan külma vee all. Koorin kurgi ning lõikan kuubikuteks. Segan omavahel krevetid, kurgitükid ning herned. Valmistan hapukoore-majoneesi kastme. 2.4. Pearoa valmistamine Kaalun kolm 120g kanafileed. Maitsestan soolaga. Riivin parmesani, mille segan riivsaiaga. 11 Klopin muna lahti. Paneerin kanafileed jahus ja munas ning riivsaia-parmesanisegus. Kuumutan pannil õli ja praen kanafileetükke mõlemalt poolt. Kastme jaoks sulatan pannil või, lisan purustatud küüslaugu ning hakitud peterselli. 3. Toitude serveerimine. Viin lauda veekannu.
Keevasse vedelikku puisatakse sõelutud jahu ja keedetakse edasi massi paksendamiseni ( kuni 5 min) pidevalt segades. Siis jahutatakse taigen 60-70C ja hakatakse järk järgult lisama lahtiklopitud muna 47. Kirjelda kuumade jookide valmistamist. Iseloomusta erinevaid kohvijooke Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1L vee kohta 1) Einekohvil 30-50 g 2) Keskmise kangusega kohvile 60-80g 3) Kangele kohvile 100-120g Veetemperatuur 92-97C Presskannukohvi,espresso(serveeritakse klaasi veega), cappucino(kasutatakse espresso kohvi), Cafe Latte(1 osa espressot, 2 osa piima) 48. Kirjelda erinevate köögiviljalisandite valmistamist. Nimeta vähemalt viis rooga. 49. Iseloomusta põhitoitaineid(leidumine, vajalikkus) Rasvad- või, õli, seemned Süsivesikud- teraviljad(on energia jaoks vaj) Valgud- toitudest, lihaste arenguks on vaja 50. Kirjelda vormiroogade valmistamist. Nimeta 5 rooga 51
Jäävesi *** Punases veinis marineeritud pirni viilud fetakreemi ja mesiste kreekapähklitega Jäävesi 5 2. KALKULATSIOONIKAARDID JA TÖÖKÄIGUD 2.1 Eelroa kalkulatsioonikaart ja töökäik TOIDU NIMETUS: Tervise salat Portsijoni kaal: 120g:95/25 Valmistatavaid portsjoneid kokku: 2 Valmistamise Retsepti kaal Hind 20%-ta kaal Kao Ühiku Retsept Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto
Liitekohale vormitakse märgade kätega ,,õmblus". Pannile asetatakse hakkrulaad ,,õmblusega" allpool, vormitakse märgade kätega ja torgatakse sisse mõned lohud. Hakkbiifsteek naturaalsest veise-hakkmassist seapekikuubikutega. Ümmarguse kujuga, 1,5-2cm paksune toode massiga 140g. Hakkliharullid naturaalsest hakkmassist tooted suurusega 8x6cm, masiga 100g, täidisega või ilma Hakksnitsel - naturaalsest hakkmassist, ovaalne toode, paneeritud, massiga 120g Hakk-kotlet lihthakkmassist ovaalse kujuga paneeritud tooted massiga 60g Bitkiid knellmassist 1,5cm paksused ümmargused paneeritud tooted Lihapallid lihthakkmassist või knellmassist 5-6cm läbimõõduga pallid, paneeritud või paneerimata Frikadellid knellmassist 2-3cm läbimõõduga pallid massiga 15g Lihast pooltooteid säilitatakse temperatuuril 6C KEEDETUD LIHATOIDUD Keetmiseks sobivad veiseliha, sealiha, lambaliha, kanaliha. Liha keedetakse suure tükina (1,5- 2kg).
Fosfor, mg 184 26,3 Raud, mg 3 20 Tsink, mg 1,9 21,2 Vask, µg 95,5 10,6 Jood, µg 24 16 Seleen, µg 8,2 20,5 Pühapäev Hommikusöök: 250g mineraalvett Lõuna eel: 140g viinamarju, 100g mineraalvett Lõunasöök: puudub Õhtu eel: 120g juustuburgerit, 250g Fantat Õhtusöök: puudub Toitaine Kogus % Soovitusest Energia (sh kiudained), kcal 509 19 Valgud, g 16,6 - Rasvad, g 12,2 - Süsivesikud (sh. kiudained), g 81,9 - 10 Alkohol, g 0 - Valgud, %E 13,2 100
*lihtsad võileivad, * einevõileivad, * suured einevõileivad, * rullvõileivad, * väikesed võileivad, *kokteilivõileivad, * võileiva tordid, * kihilised võileivad, *torn ehk püramiidvõileivad. 44. salatid, liigitus- liigitatakse: temp. Järgi (külmad, soojad). Tehnoloogia järgi( toor, sega, kokteilisalatid). Serveerimisviisi järgi(segatud ,segamata salatid, kastmega ülevalatud salatid). 45. kohvi, kohvijoogid- 1l vee kohta 30-50g einekohvi, keskmise kangusega 60-80g, kange 100-120g. Vee temp 92-97. 46. tee, teejoogid- 1l vee kohta 10g puru. Roheline tee 80 kraadi. 47. kakao, sokolaadijoogid- piimast, koorest, veest ja kakaopulbrist. Vedelik kuumut keemiseni, segades juurde suhkur ja vähese kuuma vedelikuga segatud kakao, kuumut keemiseni, ja siis tsipa soola. Serv kohe. 48. külmad joogid-mahlast morss segatakse suhkrusiirupiga ja keedetud veega ja maitsestatakse. Siirupist segada keedetud veega. Värsked marjad pressida mahl. Seemned ja kestad eraldada
ning tööoode 7 päeva. Vee kulunorm on 200-400 l/ha Umbrohtude harilik Logran 20 495 Pritsida kui Laia toimespektriga tõrje hiirekõrv, WG kr/120g umbrohud on valiva toimega vesihein, 20g/ha 2-4 lehe või herbitsiid põld- 1 ha roseti faasis kaheiduleheliste kapsarohi, maksumus umbrohtude põldrõigas, on 82,5 kr tärkamisjärgseks põldsinep, tõrjeks teraviljadel
massiosas (100g) lahuses. W(%)= m¹ (lahustunud aine)/ m¹ (lahustunud aine) + m² (lahusti) · 100% = m¹(lahustunud aine) / m (lahus) · 100% W(%) lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses m¹ - lahustunud aine mass grammides m² - lahusti mass grammides m = m¹ + m² = lahuse mass grammides Näited: 1) 120 g lahustati 30g suhkrut. Leida, mitme protsendiline on saadud lahus. Lahendus. Lahuse mass on 30g + 120g = 150g Arvutan, mitu % moodustab 30g suhkrut kogu suhkrulahuse massist (150g). 30g / 150g · 100= 20% Vastus: Suhkru lahuse protsendilisus on kahekümne protsendiline. 2) On antud 10g suhkrut. Kui palju tuleb lisada sellele vett, et saada suhkru 5%- line lahus? Lahendus. Et 10g suhkrut moodustab lahusest 5%, 1% on 10/5 ja lahuse kogumass on : 10·100/5 = 200g Sellest vee mass on 200g 10g = 190g
Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60 -ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80 -ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Esinemine Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiini vajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus on peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Biokeemia
kuumtöötlus kao% 10=5%keemine+5%püreerimine 1,406 100% x 10% x=1,463*10%/100%= 0,141 1,463-0,146= 1,27 valmis supi kogus VI portsjoni arvu leidmine 125g 1,27/0,125= 10,12 portsjonit 110g 11,50 portsjonit 120g 10,54 portsjonit 100g 12,65 portsjonit LAUGU PÜREESUPP, röstitud metsapähklid Retsepti Retsepti kaal Valmistamise kaal hind 20%-ta kogus neto VIII x bruto I x neto III Ühiku hind X Retsepti hind XI
Grillviiner juustuga 500g, Sardell juustuga 500g, Lihakas sardell 500g, Paneeritud pihvid 420g, Ürdi-toorjuustu lihapallid 360g, Hakklihatasku sulajuustu täidisega 350g, Rakvere pihvid 390g, Rakvere pihvid juustuga, Toorjuustu seguga lihapallid, Perepihvid, Einepeekon 130g, Rakvere suitsusingike 130g, Suitsurulaad 130g, Suitsupeekon 130g, Suitsutatud seavälisfilee 130g, Rakvere Rakvere Toorsuitsuvorst 210g, Rohelise pipraga Täissuitsuvorst 180g, Kabanossi snäkk 120g, Rakvere Õllesigar 120g, Mõisa Poolsuitsuvorst 360g, Keedusalaami 350g, Rakvere poolsuitsuvorst 360g, Suitsutatud veisesink 130g, Suitsutatud veisevälisfilee 130g, Kerge sink 150g, Viru sink 150g, Lihakas lastevorst 360g, Doktorivorst 190g, Lastevorst 190g, Lihakas Lastevorst 190g, Mõisa poolsuitsuvorst 190g, Doktorivorst 300g, Lastevorst 300g, Juustuvorst 300g, Lastevorst 600g, Kodune soolapeekon (viilutatud) 250g, Kodune soolapeekon (kg), Pühade verivorst peekoniga seasooles 500g, Rakvere pelmeenid 900g,
· Tekkiv hüpoglükeemia mõjub negatiivselt nii kehalisele kui vaimsele töövõimele (kontsentratsiooni ja koordinatsiooni häirumine). Energiaallikate võrdlus · MITTESPORTLANE o Lihasglükogeen 250g o Maksaglükogeen 80g o Glükoos kehavedelikus 15g o Rasvadepoo 15kg · VASTUPIDAVUS- ALA SPORTLANE o Lihasglükogeen 400g o Maksaglükogeen 120g o Glükoos kehavedelikus 18g o Rasvadepoo 8kg Süsivesikurikkaid toiduaineid · Täisteraleib · Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid · Õunad · Kiivid · Mesi · Kuivatatud puuvili · Puuviljamahl · Puuviljasiirup · Spordijoogid · Teraviljatooted Kiudainete tähtsus
sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003)
Pärast väljatöötamist satub kreatiin verre, kust transporditakse edasi lihastesse, kus ta konventeeritakse ümber kreatiinfosfaadiks või fosfokreatiiniks. Taoline reaktsioon saab toimuda tänu fermendile kinaas, mis aitab kreatiinil ühineda fosfaatgrupiga, mis omab suurt energiat. Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on 9 kreatiinivajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis.
süsivesikud kehale annavad. GK võtab arvesse glükeemilist indeksit, kuid on parem näitaja kui GI üksi. Madala GK-ga toidud on tavaliselt ka madala GI-ga, kõrge GK-ga toidud võivad aga olla ka madala GI-ga! GK = GI jagatud sajaga ja korrutatud ühest toiduportsjonist saadava süsivesikute hulgaga (süsivesikud miinus kiudained) grammides. Näiteks arbuusi GI on kõrge, aga GK on väga madal. Arbuusi GI on 72, aga GK on vaid 4! Tavaline ports on 120g ja selles on ainult 6 g süsivesikuid. GK= 72 / 100 x 6 = 4,32. Ka peet on kõrge GI-ga, kuid madala glükeemilise koormusega (5). Kuigi sööd kõrge GI-ga toitu, jääb veresuhkru tase aktsepteeritavaks. Toidud, mis koosnevad peamiselt veest (näit. õun ja arbuus), kiudainetest (peet ja porgand) või õhust (popkorn), ei põhjusta mõõdukate portsjonite puhul järsku veresuhkru tõusu, kuigi nende GI on kõrge.
mandlid jahvatatud 350g 35g 5g oad kuivatatud 800g 80g hernes kuivatatud 700g 70g 125ml peen sool 1100g 110g 20g 7g 80ml jäme sool 1300g 130g 25g jahvatatud maitseained 500g 50g 7g 2g purustatud maitseained 650g 65g 10g 3,5g sinep 1100g 110g 16g 5g 90ml tomatipüree 1150g 115g 17g 5g 85ml ketsup 1200g 120g 18g 6g 85ml riivitud juust 350g 35g 5g kakaopulber 450g 45g 7g 2g kohv lahustuv 200g 20g 3g 1g 500ml kohv jahvatatud 400g 40 6g 2g 250ml tee 300g 30g 5g 2g 333ml zelatiin 1050g 105g 13g 4g 120ml aprikoos 600g 60g rosinad 650g 65g 10g vesi 1000g 100g 15g 5g 100ml
piim. Segatakse hästi läbi, keedetakse paksuks, lisatakse vanilliin ja jahutatakse. VÕIROOS toote valmiskaal 50 g. Valmistatakse pärmitaigen, mis kihistatakse 2x3 - eks. Puhanud taigen rullitakse l cm paksuseks ja lõigatakse nelinurksed 60 g tükid. Kõik neli nurka surutakse keskele kokku, kuid mitte üksteise peale. Kergitatakse, määritakse, küpsetatakse. Toote omapäraks on see, et kogu retseptis ettenähtud või kasutatakse kihistamiseks VANALINNASAI toote valmiskaal 120g. Valmistatakse pärmitaigen hapukoorega ja kihistatakse 2 x3 - eks. Puhanud taigen rullitakse lahti ja lõigatakse 133 g ribad. Keeratakse peale keerd ja vormitakse rõngakujulised tooted, kergitatakse, määritakse ja küpsetatakse. Jahtunult kaetakse pumatimustriga. Pumati valmistamiseks lisatakse puudersuhkrule vesi ja konjak. LEHESAI toote valmiskaal 50g Valmistatakse taigen ja kihistatakse 2x3- eks. Puhanud taigen rullitakse 1,5 cm paksuseks ja lõigatakse
piim. Segatakse hästi läbi, keedetakse paksuks, lisatakse vanilliin ja jahutatakse. VÕIROOS toote valmiskaal 50 g. Valmistatakse pärmitaigen, mis kihistatakse 2x3 - eks. Puhanud taigen rullitakse l cm paksuseks ja lõigatakse nelinurksed 60 g tükid. Kõik neli nurka surutakse keskele kokku, kuid mitte üksteise peale. Kergitatakse, määritakse, küpsetatakse. Toote omapäraks on see, et kogu retseptis ettenähtud või kasutatakse kihistamiseks VANALINNASAI toote valmiskaal 120g. Valmistatakse pärmitaigen hapukoorega ja kihistatakse 2 x3 - eks. Puhanud taigen rullitakse lahti ja lõigatakse 133 g ribad. Keeratakse peale keerd ja vormitakse rõngakujulised tooted, kergitatakse, määritakse ja küpsetatakse. Jahtunult kaetakse pumatimustriga. Pumati valmistamiseks lisatakse puudersuhkrule vesi ja konjak. LEHESAI toote valmiskaal 50g Valmistatakse taigen ja kihistatakse 2x3- eks. Puhanud taigen rullitakse 1,5 cm paksuseks ja lõigatakse
Kuumade jookide liigitus · Kohvijoogid · Teejoogid · Kakaojoogid · Sokolaadijoogid · Alkoholiga joogid Kohv ja kohvijoogid · Kohvioad(jahvatatakse vahetult enne) või kohvipulber(erinevad jahvatusseadmed) o Erineva tumdusega röstitud · Puhas värske vesi 92-97 kraadi · Kohvipulbri kogused 1 l o Einekohv 30-50g o Keskmine kangus 60-80g o Kange 100-120g Kohvi valmistusviisid · Kohvimasin filtreerimisega o Paberfilter o Puhas vesi o Puhtad nõud o Segada,seista 2 min,serveerida kohe KOHVI TÜÜBID: · Kannukohv o Vesi keema o Kohvipulber kuuma vette o Korraks keema tõusta o Sadestub 5 min o Eelsoojendatud kannu paksu pealt ära · Presskannukohv
Lehekülg 260-262 Kuumad joogid, teed, kakaod, sokolaadijoogid Kohvi valmistatakse kas kohviubadest või kohvipulbrist, kohvioad jahvatatakse vahetult enne kohvi valmistamist, et säilitada kohvi aroomi. Kohvipulber jahvatusaste vastavalt kasutatavale valmistamise tehnoloogiale. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi valmistamiseks 30- 50g, keskmise kangusega kohvi valmistamiseks 60-80 g, kange kohvi valmistamiseks 100-120g. Kohvi serveerimise temperatuur on 75-80C kraadi. Kohvi võib serveerida lisanditega. Suhkrut ja piima või koort, mett, karamellsiirupit, vahtrasiirupit. Maitse andmiseks sobivad ka alkohoolse joogid (brändi, liköör) Kohvijoogi valmistamiseks kohvimasinas valatakse sellesse soovitud kogus külma puhast vett, mõõdetakse filtrile kohvipulber, Kannukohvi-valmistamiseks mõõdetakse õige kogus vett ja lastakse sellel keema tõusta.
Kohvi valmistatakse kas kohviubadest või kohvipulbrist, kohvioad jahvatatakse vahetult enne kohvi valmistamist, et säilitada kohvi aroomi. Kohvipulber jahvatusaste vastavalt kasutatavale valmistamise tehnoloogiale. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi valmistamiseks 30-50g, keskmise kangusega kohvi valmistamiseks 60-80 g, kange kohvi valmistamiseks 100-120g. Kohvi serveerimise temperatuur on 75-80C kraadi. Kohvi võib serveerida lisanditega. Suhkrut ja piima või koort, mett, karamellsiirupit, vahtrasiirupit. Maitse andmiseks sobivad ka alkohoolse joogid (brändi, liköör) Kohvijoogi valmistamiseks kohvimasinas valatakse sellesse soovitud kogus külma puhast vett, mõõdetakse filtrile kohvipulber, Kannukohvi-valmistamiseks mõõdetakse õige kogus vett ja lastakse sellel keema tõusta
a)ehitus moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. b)ülesanne heitgaaside (O2 ja CO2) transport). unikaalseks omaduseks on pöörduv hapniku sidumine ilma raua- aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. c)konsentratsioon veres- imetajatel enamasti 130-150 g/l ( mehe veres keskmiselt 158g/l, naise veres 140g/l hemoglobiini), lakteerival lehmal 110-120g/l, loomadel 80-150g/l piires, lindudel 65-90g/l. Hemoglobiinisisalduse vähenemist normist madalamale nim.- aneemiaks. d)konsentratsiooni määramine veres määratakse spektrofotomeetriliselt( määratakse monokromaatilise valguse ekstinktsioon) ja kolorimeetriliselt ( määrates hemoglobiini konsentratsioon võrreldes mingi värvistandardiga). 8. Vere valgelibled e. leukotsüüdid (arv inimesel, veisel, hobusel, seal, lambal, kanal; alaliigid, ülesanded organismis alaliikide kaupa)
a)ehitus moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. b)ülesanne heitgaaside (O2 ja CO2) transport). unikaalseks omaduseks on pöörduv hapniku sidumine ilma raua-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. c)konsentratsioon veres- imetajatel enamasti 130-150 g/l ( mehe veres keskmiselt 158g/l, naise veres 140g/l hemoglobiini), lakteerival lehmal 110-120g/l, loomadel 80-150g/l piires, lindudel 65-90g/l. Hemoglobiinisisalduse vähenemist normist madalamale nim.- aneemiaks. d)konsentratsiooni määramine veres määratakse spektrofotomeetriliselt( määratakse monokromaatilise valguse ekstinktsioon) ja kolorimeetriliselt ( määrates hemoglobiini konsentratsioon võrreldes mingi värvistandardiga). Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks.
annaabi.ee 
