Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kautšukipii mahl (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kautsukipuu mahl -
Isopreen
Hevea brasiliensis
Omadused
Tugev ebameeldiv lõhn
Värvuseta
Vedel (polümeerub kiiresti
kummitaoliseks massiks)
Looduslik kautsuk on
pehme ega pole vastupidav
lauhustitele ja temperatuuri
muutustele
Pärit olu ja maailmas levimine
Kautsukipuu mahl polümeerub lausa peopesal
Kautsuk on pärit Lõuna-Ameerikast, kust
eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid.
17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga
saab vooderdada vihmamantleid ning
valmistada vettpidavaid jalanõusid.
Kautsuki kasvatamine

Vasakule Paremale
Kautšukipii mahl #1 Kautšukipii mahl #2 Kautšukipii mahl #3 Kautšukipii mahl #4 Kautšukipii mahl #5 Kautšukipii mahl #6 Kautšukipii mahl #7 Kautšukipii mahl #8 Kautšukipii mahl #9 Kautšukipii mahl #10 Kautšukipii mahl #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tigerplix89 Õppematerjali autor
powerpoint

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
rtf

Kautšuk

MATERJALITEHNOLOOGIA EKA 2009 Marita Lumi ehtekunst Kautsuk Objekt: Moosipurgikaane tihend. Tihendit iseloomustab peamiselt vastupidavus mitmesugustele mõjudele, aga ka paksus, värv jms. Peab loomult olema elastne ja kahe klaasi vahel, neid omavahel takistama hõõrdumast. Kuna pole ühtegi märget peal, millega täpselt tegu, siis mõtlen, et millega tegu, kas tegu on tõenäolisemalt naturaalse kautsukiga või tehislikult toodetud materjaliga. Samas oleks soov seda kasutada ehtematerjalina. Mis on oluline: elastsus termolöögid Võimalikud materjalid: PVC, Pur koos erinäitajatega: Millega tegu: Kautsuk on elastomeer, mis tehislikult saaduna kuulub omakorda termoplastide, termoreaktiivide kõrval ka plastide alla. Elastsus on kautsukil kõige suurem. Päritolu: Lateksi kogumine Sri Lanka naine k

Kunstiajalugu
thumbnail
16
doc

Pentadieen - Referaat

Keemia referaat Pentadieen Liisi Tari 11b klass Valga Gümnaasium 2008 Sisukord Tiitelleht.........................................................................................................................1 Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Alkadieenide jagunemine...............................................................................................4 Alkadieenide saamine.....................................................................................................5 Alkadieenide ehitus........................................................................................................6 Alkadieenide füüsikalised omadused....................

Keemia
thumbnail
1
doc

Keemia mõisted

arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides. Kautsuk - on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Kautsuk tuleneb indiaani keelest ja tähendab pisaraid. Lähteaineks on loodusliku kautsuki saamiseks on kautsukipuu ­ hevea piimjas mahl, nn. Lateks. Asuv hevea koore all kanalikestes, kogumiseks tehakse puukoorde sisselõikeid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Et kautsuki kummiks muuta töödeldakse teda väävliga, seda protsessi nimetatakse vulkaniseerimiseks. Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega

Keemia
thumbnail
23
pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid. ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4

Keemia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun