Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902)...
meeldinud see, et Venemaa toetas Serbiat. Saksamaa – Jaapan: Jaapan tahtis võtta üle Saksamaa kolooniaid Aasias. Venemaa – Türgi: Venemaa soovis vallutada Konstantinoopolit. Austria-Ungari – Serbia: Serbia ohustas Austria-Ungari koosseisu (aidata sealsetel rahvastel eralduda ja siis nad liita enda külge). 3. Teada 1. Maailmasõja ajendit (ettekäänet alustada tegevust): Sarajevo atentaat 28.06.1914. Kus + millal toimus + osapooled + tagajärjed. Miks A-U tegi sõjakuulutuse Serbiale? Milline oli Serbia roll? Ajendiks oli Austria-Ungari Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) ühe serbia kodaniku poolt, 28.06.1914. Põhjuseks oli Serbia leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes A-Uga ja soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 4
1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas. Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ja Luxenburgi, välksõda Prantsusmaale, seejärel Venemaa purustamine.
olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks? See oli väga konfliktne piirkond. Väiksest asjast võis seal tekkida suur sõda. Ka I maailmasõda sai alguse Balkanilt.- Balkanil soovis luua Serbia suurt slaavi riiki,riigi üheks osaks pidi saama ka Bosnia mis kuulus Austria-UngarilePeale Sarajevo atentaati soovis A-U viia oma julgeoleku töötajad Serbiasse uurima/leidma kes oli süüdi. Serbia keeldus ja sellepeale kuulutas A-U sõja Serbiale. 5. Millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Bosnia Herzegovina annekteerimine viimase poolt 1912 Itaalia okupeeris Liibüa (Kürenaika) 1912-1913 2 Balkani sõda (I Türgi vastu) tugevdasid Kreekat ja Serbiat 6
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. 1960- Squaw Valley
Ajaloo KT Millised olid maailma arengu üldised tunnusjooned 20. sajandi algul? Maailma domineeris Euroopa, sest omas väga palju asumaid ja peale Euroopa oli vaid kaks iseseisvat riiki, kes polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad...
Rahvuvahelised suhted maailmasõja eel Inglise-Prantsuse lähenemine Saksamaa hakkas nüüd aktiivsemalt liitlasi otsima. Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusv...
Hungarian Empire. He was married to Sophie, the Duchess of Hohenberg. In the southern portion of Austria-Hungary was a region called Bosnia. Many of the Bosnians wanted to have their own country and not be under the rule of Austria-Hungary. The country of Serbia, just south of the Austria-Hungary border also wanted the freedom of the Bosnians. Serbia was an ally with the powerful Russian Empire and Austria-Hungary was allied with Germany. When Archduke Ferdinand announced his trip to Sarajevo, Bosnian nationalists saw their opportunity to strike at the Austrian Empire. With help from the neighboring country of Serbia, assassins were recruited and trained to kill the Archduke as he traveled through the streets of Sarajevo. These assassins were members of a terrorist group called the Black Hand. On June 28, 1914 Franz Ferdinand and his wife were in the third car of a motorcade traveling through Sarajevo to the Town Hall. The Black Hand had several assassins positioned along the route
Aastal 1989. võitis Eirik Kvalfoss Maailmakarika võistluse, olles esimene mitte- saksakeelt kõnelev võitja. Kvalfoss sai kokku 11 individuaalolümpia-ja maailmameistrivõistluste medalit aastatel 1982-1991, lisaks viis teatesõidu medalit. Ta on oma hariduse saanud Norra sporditeaduste koolist. Ta oli Norra lipukandja olümpiamängudel 1992. aastal Albertvilles. 3 1 Saavutused Olümpiamängud Kuld 1984 Sarajevo 10 km Hõbe 1984 Sarajevo 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1984 Sarajevo 20 km Maailmameistrivõistlused Kuld 1982 Minsk 10 km sprint Kuld 1983 Antholz 10 km sprint Kuld 1989 Feistritz 20 km normaalne Hõbe 1982 Minsk 20 km normaalne Hõbe 1982 Minsk 4 x 7,5 km teatesõit Hõbe 1985 Ruhpolding 10 km sprint Hõbe 1989 Feistritz 10 km sprint Hõbe 1990 Oslo 10 km sprint Pronks 1983 Antholz 4 x 7,5 km teatesõit
o Reguleerida toornafta hinda maailmaturul ÜRO o Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (Eesti 1991) NATO o Põhja-Atlandi lepingu Organisatsioon (Eesti 2004) RIIGID JA PEALINNAD Austria- Viin Afganistan- Kabul Belgia- Brüssel Albaania- Tirana Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Alžeeria- Alžiir Brasiilia- Brasilia Ameerika Ühendriigid- Washington Bulgaaria- Sofia (Sofija) Andorra- Andorra la Vella Costa Rica- San Jose Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Egiptus- Kairo Argentiina- Buenos Aires Filipiinid- Manila Armeenia- Jerevan Fääri saared (Taani)- Torshavn Aserbaidžaan- Bakuu Gruusia (Georgia)- Thbilisi
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded
Sõja algus ja käik Maris Susi 8.klass Sisukord Sarajevo atentaat ja sõja algus Sõjaplaanid Positsioonisõda läänerindel Idarinna(19141917) Teised sõjatandrid Sõda merel ja kolooniates Sarajevo atentaat ja sõja algus 28. juunil 1914. aastal tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan Prantsusmaa sõjaplaan Venemaa sõjaplaan Suurbritannia sõjaplaan Positsiooni sõda läänerindel Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toiminud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni ...
ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa idatraakiast. II Balkani sõdavallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat AustriaUngari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja.Vallandus I maailmasõda. Balkani "püssirohukelder" ultimaatum Schliefeni plaan Plaan oli olemuselt välksõda, tuli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see purustada ning siis tungida Venemaale. välksõja plaan saksa sõjaplaan, nad tahtsid kiirelt tungida prantsusmaale, see purustada ja rünnata venemaad
Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb Ungari – Budabest Sloveenia – Ljubljana Rumeenia – Bukarest Austria – Viin Moldova – Chisinau Lichtenstein – Vaduz Ukraina – Kiiev Šveits – Bern Taani - Kopenhaagen
PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAATIA ZAGRED BOSNIA & HERSEGOVINA SARAJEVO SERBIA BELIGRAD MONTENEGRO PODGORICA KOSOVA PRISTINA ALBAANIA TIRANA MAKEDOONIA SKOPJE KREEKA ATEENA BULGAARIA SOFIA RUMEENIA PUKAREST MOLDOVA CHISINAU UKRAINIA KIIEV VALGEVENE MINSK VENEMAA MOSKVA TÜRGI ANKARA KÜPRUS NIKOSA MALTA VALETTA IIRIMAA DUBLIN
RIIK PEALINN Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva Eesti Tallinn Läti Riia
Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana Horvaatia- Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Serbia- Belgrad Montenegro- Podgorica Albaania- Tirana Makedoonia- Skopie Kreeka- Ateena Türgi- Ankara Bulgaaria- Sofia Küpros- Nikosia Holland- Amsterdam Andorra- Andorra la Vella Belgia- Brüssel Liechtenstein- Vaduz Moldova- Chidinau
9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11. Albaania Tiraana 34. Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsogoviina 40. Sarajevo 41. Ungari Budapest 18. Horvaatia Zagreb 42. Rumeenia Bukarest 19. Sloveenia Ljubljana 43. Moldova 20. Austria Viin 44. Ukraina Kiiev 21. Liechtenstein Vaduz 22. Sveits Bern 23. Saksamaa Berliin ©Kati Rohtla
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40....
1. Portugal - Lissabon 2. Hispaania - Madrid 3. Andorra - Andorra la Vella 4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39. Tšehhi - Praha 40
Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik Tallinn
(R. Västrik. Kõige tähtsam on peatada vägivald. Postimees 23. november 1995, lk. 9.) "Serblased alustasid oma sõjakäiku 1992. aasta aprilli esimestel päevadel Põhja-Bosnias. 1993. aastaks olid nad enda kätte haaranud umbes 65% Bosnia-Hertsegoviina territooriumist, ehkki enne sõda oli nende osakaal elanikkonnast 31%. [---] Vallutatud aladel aeti moslemitest elanikud koonduslaagritesse. Loodi Bosnia-Hertsegoviina Serbia Vabariik, mille pealinnaks nimetati Sarajevo lähedal asuv Pale linn. Uue riigi esimeseks presidendiks sai endine psühhiaater Radovan Karadzic. [---] Serblaste eesmärk oli luua võimalikult lai koridor läbi Ida- ja Põhja-Bosnia, mille ühes otsas oleks Belgrad ja teises Krajina. [---] Soovitud koridori on serblased 1993. aasta keskel peaaegu loonud. Püüdu ühendada Knini ja Banja Luka serblasi ülejäänud Jugoslaaviaga (Serbia ja Montenegro) on põhjendatud ohuga, et moslemid ja horvaadid võivad neid represseerida. Et
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27
Albaania Pealinn: Tirana Andorra Vürstiriik Pealinn: Andorra la Vella Austria Pealinn: Viin Belgia Pealinn: Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38
Andorra- Andorra la Vella 20. Sveits- Bern 21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertsogoviina- Sarajevo 39. Serbia-Belgrad 40. Montenegro- Podgorica 41. Albaania- Tirana 42. Makedoonia- Skopje 43. Kosova- Pristina 44. Kreeka- Ateena 45. Türgi- Ankara 46. Küpros- Nikosia 47. Malta- Valetta 48. Kasahstan- Astana 49. Gruusia- Thbilisi 50. Aserbaidzaan Bakuu 51. Armeenia- Jerevan
· Island, Reykjavik · Suurbritannia, London · Iirimaa, Dublin · Portugal, Lissabon · Hispaania, Madrid · Prantsusmaa, Pariis · Belgia, Brüssel · Holland, Amsterdam · Saksamaa, Berliin · Sveits, Bern · Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen
Andorra Andorra la Vella Vürstiriik Armeenia Jerevan Vabariik Aserbaidzaan Bakuu Vabariik Austria Viin (Föderaalne) Vabariik Belgia Brüssel Kuningriik (konstitut. monarhia) Bosnia Hertsegoviina Sarajevo (Liit)Vabariik Bulgaaria Sofia Vabariik Eesti Tallinn Vabariik Gruusia Thbilisi Vabariik Hispaania Madrid Kuningriik (konstitut. monarhia) Holland Amsterdam Kuningriik (konstitut
a. Ülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa vs Saksamaa b. Balkanil ristusid Venemaa ja Austria-Ungari taotlused b) Alahinnati ohtu- ei usutud suure sõja võimalikkusesse c) Sõda romantiseeriti ja peeti seda ülevaks ning hiilgavaks d) Puudus kriisi lahendamise rahvusvaheline keskus e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28.juunil Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti Serbia terroristi poolt. b) Sõda algas 28.juulil kui Austria-Ungari kuulutas Saksamaa õhutusel Serbiale sõja c) Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale (ajendiks mobilisatsioonikäsu mittetühistamine) ning kallaletung Belgiale d) Belgia neutraliteedi rikkumine ajendas Inglismaal sõda kuulutama Saksamaale Sõjaplaanid a) Saksamaa nn Schlieffeni välkplaan a
Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajendiks sai Sarajevo mõrva ettevalmistamine. Selles maailmasõjas olid kõikidel suurriikidel oma sõjaplaanid. Sõjaplaaniks oli enamasti sõja abil oma positsioonide kindlustamine ning püüe leida endale kohta nö "päikese alla". Maailmasõda ehk teisisõnu ilmasõda, algas 28.juulil 1914. aastal. Sündmusteks olid: Saksamaa ultimaatum Belgiale, Saksamaa kuulutas Venemaale sõja jne. Sõda toimus Austria- Ungari ja Serbia vahel. Mõned riigid pidid sõdima kahel rindel.Maailmasõja rindeid
1.Missugused rahv konf 20.saj algul näitavad suure sõja ohtu? 1) Maroko kriis, 2 kriisi võitlus koloniaal alade suurendamise nimel 2)Serbia ja Bulgaaria sõda Türgi vastu , hilisem sõda võitjariikide vahel territooriumite jagamise suhtes.2.Missugused olid sõjaplaanid 1 MS?Inglismaa- ei tahtnud sekkuda vaid soovid rahaliselt liitlasi toetada. Kui keegi okupeerib nt Belgia Luksenburg siis astub sõtta. Saksamaa- Schlieffenei plaan vastane hävitada nii kiiresti kui võimalik.3.Kuidas oli Sarajevo antentaat seotud I MS algusega? 1 )Liitlaslepingute olemas olu , Saksamaa astus kaitseks välja , Venemaa Serbia ja sõjategevus algas.2)Suur sõjakartus4.Millal toimus... Tannenbergi lahing- 1914 a Venemaa sai Serbia vägede käest lüüa. Somme'i lahing- 1916 Inglased-Prantsalsed alustasid pealetungi et tunigda läbi saksa rinde ,kus hukkus ligi 1 mil sõdurit. Ypresi lahing- 1915 a. Sakslaste pealetung mis lõppes edutult.5.Nimeta kolm riiki ,kes sõ...
Tema treeneriteks on olnud Eduard Pliner ja Stanislav Žuk. Anna saavutused: Saavutused: NSVL meister — 1984, 1985, 1986, 1987, 1988 Euroopa MV — 3. koht 1984, 1986, 1987, 1988 Maailma MV — 2. koht 1984; 4. koht 1986 Olümpiamängud: Sarajevo 1984 — 5. koht Calgary 1988 — 8. koht Proffide MM: 1994 — 1. koht 1995 — 3. koht Anna Kondrašova võitis 18-aastasena 1983. aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlused ja kuulus hiljem Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus.
Tsilivisatsioonide kokkupõrge · Kristliku ja islami tsilivisatsiooni vahel on konflikt kestnud juba 1300 a · Islami põhjapiiril on üha sagedamini tekkinud konflikte õigeusklike ja muhameedlike rahvaste vahel. Siia kuuluvad Bosnia ja Sarajevo tapatalgud, serblaste ja albaanlaste vimmakiskumine,armeenlaste ja aserite lakkamatu verevalamine jne · Ka Indias on moslemite ja hindude ajalooline vastuolu, samuti Hiina ja Tiibeti vahel ning ka Jaapani ja USA suhted on muutunud keeruliseks · Sugulasmaa sündroom kui ühte tsivilisatsiooni kuuluvad rühmitused või riigid astuvad sõtta teise tsivilisatsiooni esindajatega, püüavad nad leida toetust teistelt oma tsivilisatsiooni esindajatelt
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
El Salvador- San Salvador Türgi- Ankara Guatemala- Guatemala Ukraina- Kiiev Honduras- Tegucigalpa Ungari- Budapest Valgevene- Minsk Vatikan- Vatican EUROOPA Venemaa- Moskva Albaania- Tirana Andorra- Andorra la Vella Armeenia- Jerevan Aserbaidzaan- Bakuu Austria- Viin Belgia- Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Bulgaaria- Sofia AASIA Eesti- Tallinn Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Gruusia- Thbilisi Armeenia- Jerevan Hispaania- Madrid Gruusia- Thbilisi Holland- Amsterdam Jeemen- San 'a' Horvaatia- Zagreb Katar- Ad- Dawhah Iirimaa- Dublin Saudi Araabia- Ar- Riyad Island- Reykjavik Süüria- Damaskus
25. Slovakkia V Bratislava Gotland 26. Ungari V Budapest Öland 27. Rumeenia V Bukarest Suurbritannia Iirimaa 28. Bulgaaria V Sofia Korsika 29. Sloveenia V Ljubljana Sardiinia 30. Horvaatia V Zagreb Sitsiilia 31. Bosnia ja Hertsegoviina V Sarajevo Kreeta 32. Serbia V Belgrad Küpros 33. Montenegro V - Podgorica Baleaarid (Mallorca) 34. Makedoonia V - Skopje 35. Albaania V Tirana Mäestikud Skandinaavia 36. Kosovo V - Pristina Alpi Lõuna- Euroopa Karpaadid 37
Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi In...
NR RIIK PEALINN NR RIIK PEALINN 1. Norra Oslo 32. Kreeka Ateena 2. Soome Helsingi 33. Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo 3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis vi...
riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu ·Saksa- Briti majanduslik rivaliteet ·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28. juuni 1914- Sarajevo atentaatSõdivad riigid jagunesid Euroopas ja kogu maailmas kolmeks omavahel võitlevaks jõuks: ?Sõdivad riigid jagunesid kahte koalitsiooni: Keskriigid ( Saksamaa, Austria_Ungari, Itaalia) Antant (Suurbritannia, Venemaa, Pransusmaa)Tagajärjed: ·Suur osa maailmast oli varemeis ja palju inimesi oli kodutuid. ·Sõja kaotasid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan ·võitjaks ligeraal-demakraatlik süsteem võitjate hulka kuulus ka totalitaarne riik NSVL Tagajärjed:
Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (, , ja ). Nendes riikides valitsenud (vastavalt , , ja ) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks , seda eelkõige . Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda , toimus esimene massiivne pommitamine ning toimusid esimesed tsiviilisikute massimõrvad. ATENTAAT SARAJEVO 2 Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km ) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75 % tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus , , võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud ja kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli
Imperialism- ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. positsioonisõda- rinne püsis paigal, sõjategevust oli vähe, kumbki pool oli äraootaval seisukohal. manööversõda- püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi. okupatsioon- riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt. separatism- eraldumispüüe. keiser Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 18941917. keiser Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises. keiser Franz Joseph- oli Austria keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867. Aastast. ertsher...
Esimese maailmasõja põhjused ja algus Lähiajalugu I § 5 vt kaarte atlases lk 74-75 NB! Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 I Sõja põhjus Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj. algul oli Saksamaa Inglismaa vastuolu. Järelikult kõik suurriigid kippusid sõtta, olid valmistunud sõjaks! Sõdivad pooled: Keskriigid Antant · Saksamaa · Inglismaa · Austria-Ungari keisririik · Prantsusmaa · Türgi ...
Küprose Vabariik Nikosia Malaisia Kuala Lumpur Albaania Vabariik Tirana Brunei Darussalami Riik Bandar Seri Begawan Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta Serbia Vabariik Belgrad Filipiini Vabariik Manila Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo Hiina Rahvavabariik Peking Sloveenia Vabariik Ljubljana Mongoolia Ulaanbaatar Ungari Vabariik Budapest Korea Rahvademokraatlik Vabariik e. Põhja Korea Austria Vabariik Viin P'yõngyang Sveitsi Konföderatsioon Bern Korea Vabariik e. Lõuna-Korea Seoul
näokatet ei kanna naised vaid selle pärast, et nad on islamistid, vaid pigem just seetõttu, et rõhutada oma rahvuslikku kuuluvust Sarajevos. Mesarici ja Seljamaa tekstid ei ole esmapilgul minu jaoks absoluutselt sarnased, kuid taipasin, et mõlemad tekstid kujutavad endast rahvusliku kuuluvuse rõhutamist võõras kultuurikontekstis. Seljamaa artiklis kirjeldatakse, kuidas venelased tähistavad Eestis võinädalat ning Mesarici artiklis, miks kannavad Sarajevo moslemid näokatet. Põhjus on sama. Mesarici artiklis oli kirjas ka selline huvitav punkt, mis kirjeldab, et moslemiks ei saada vaid seetõttu, et inimene on sündinud moslemite perre ning seal üles kasvatatud, vaid tegelikult läbi teadliku otsuse saada uskujaks. See oli minu jaoks midagi uut, sest olen pigem arvanud, et just sündides moslemite perre, oledki usklikuks tembeldatud. Näo katmise kombe levik ja populaarsus moslemite hulgas on kõikuv, kuid nägu katvad
I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid.
2010. aasta taliolümpiamängud on XXI taliolümpiamängud, mis toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROKi poolt 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (LõunaKorea) 53 häält. Teised kandideerinud linnad olid Andorra la Vella (Andorra), Bern (Sveits), Harbin (Hiina), Salzburg (Austria), Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina). Taliolümpiamängud Esimesed taliolümpiamängud 1924 Chamonixis Prantsusmaal Sel aastal toimuvad taliolümpiamängud 21st korda. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Sumi on loomade vaim, kes elab Briti Columbia mägedes. Quatchi on noor lumeinimene, kes pärineb müstilistest Kanada metsadest. Miga on noor merikaru, kelle lemmiktegevusteks on
Prantsusmaa ja Inglismaa ning teiselpool seisis Saksamaa. · Alahinnati sõja ohtu. · Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid: · Saksamaa tahtis teha nn välksõja, et purustada kiirelt Prantsusmaa ja peale seda rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud ja Prantsusmaa vallutamiseks oli sellest planeeritud 39 päeva. Saksamaa plaani nimetati Schliffeni plaaniks. · Prantslaste plaani nimetati ,,Plaan 17" mis nägi ette piiri pealsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
