SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG............................
joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla. Füüsiline areng · 1 kuul õpib laps tõstma pead. · 2 kuul hoiab pead ja rindkeret. · 4-5 kuul istub toega. · 6-7 kuul istub toe najal. · 8-9 kuul seisab toe najal ja roomab. Kõne areng · Kõne areng esimesel eluaastal- Vastsündinu on aktiivselt valmis looma seoseid ümbritseva maailmaga. Pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks hakkab laps aru saama temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21
Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida. Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega, kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui midagi välja öelda, on vaja juba planeerida, mida järgmisena öelda ajule antakse vähe aega. Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (aga, seevastu, sarnaselt). Saab kasutada ka käsi, keha keelt , näoilmeid, midagi rõhutada, millelegi osutada. 4) Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse teksti luua. 5) Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on? Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles.
· Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida. · Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui mdiagi välja ütled on vaja juba planeerida, mida järgmisena ütelda.ajlue antaks vähe aega. · Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (nt. aga, seevastu, sarnaselt). Saab kastuada ka käsi kehakeelt, näoilmeid, midagi rõhutada, milelegi osutada. ------------------------------------------------------------ Kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine. Hilisematel etappidel erinevused suurenevad. 4) Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov?
Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks
Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on hääldusvead tingitud (nt hambumusprobleemid, pikk luti imemine, lühike keelekida, sage suu kaudu hingamine vms) ning aitab leida lahendusi, kuidas olukorda parandada. Enne kooli minekut võiks olla kõikide häälikute hääldamine korrektne.
kõnelema õppida. Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Kõnevõime sotsiaalne aspekt seisneb selles, et bioloogilised eeldused realiseeritakse ainult kollektiivis. Lapsele on vajalik kõnekeskkond ja eakohane tegevus, mis aktiviseerib suhtlemist. Kõnevõime realiseerub järgmistel tasanditel: • Retseptiiviie tasand — kõnet ainult (osaliselt) tajutakse. Ilmneb lapsel esimese eluaasta lõpul, hälviklapsel mõnikord mitme aasta vältel. Täiskasvanutel avaldub selline nähtus võõrkeele õppimise algetapil. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. • Reproduktiivne tasand — võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja
Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas. Tema ülesanne on avastada keele sõnavara ja grammatikareeglid, mida räägivad ümbritsevad täiskasvanud või vanemad lapsed. Reeglid ehk grammatika ongi see, mis annab keelele selle ebatavalise jõu, sest võimaldab
eale (Bishop, 2004). Bishop (2004) toob esile, et raskuste ilmnemine SKAP laste sõna- vara omandamisel on seotud nii artikulatsioonipuuete, semantilise analüüsi raskuste kui ka grammatiliste konstruktsioonide mõistmise ja kasutamise raskustega. Grammatika mõistmise probleemidest tulenevalt jääb lastel osa olulisest informatsioonist sõna kohta omandamata ja seetõttu jääb ka sõna tähendus puudulikuks (Bishop, 2004). Võrreldes eakaaslastega ilmuvad esimesed sõnad SKAP laste kõnesse hiljem (Leonard, 1998). Iseloomulik on sõnatähenduse aluseks olevate kujutluste inertsus ja ebatäpsus. SKAP lapse sõnavara piiratus avaldub ebaühtlaselt ja sõltub sõnaliigist. Esmajoones märgitakse omadus-, määr- ja sidesõnade vähesust, mis lubab järeldada, et puudulikuks jääb objekti- de ja tegevuste iseloomustamine, nende tunnuste ja suhete väljendamine kõnes. Tegusõ- nade puhul on levinud üldise tähendusega sõnade kasutamine
· Mõtestatud Keeles olevatel sõnades on tähendus. Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja- kiil- mida lüüakse asjadele vahele. Kassid söövad hiiri- hiired söövad kassi- sõnadel on sama tähendus v mõte erinev aga kättesaadav · Osutav, viitav (referential) Keeles on kasutusel suvalised sündmused mis viitavad teatud objektile. Kokkuleppe alusel on vastu võetud otsus, kus mingi sõna tähendab midagi. 4000-10000 keelt. Nt sõnad lõvi, erinevates keeltes tähendavad sama asja, kuid kirjapilt on erinev, sümbolid erinevad.. Oluline suvaline seos annab võimaluse märkida asju mida vb pole kunagi näinud, kui või mida pole maailmas olemas. Puudub reegel et sümbol peab olema sarnane · Inimestevaheline, suhtlemiseks (interpersonal) Inimestevaheline, mida kasutatakse suhtlemiseks
vahenditest. Keel on kokkuleppelise tähendusega märkide süsteem, mis võimaldab meil edasi anda väga mitmekesiseid teateid ja neist aru saada. Keel on struktureeritud ja loov. Enne kui laps ütleb esimese sõna, oskab ta häälikuid ära tunda ja tema häälitsused muutuvad üha srnasemaks häälikutega, mida ta kuuleb. Ta kasutab suhtlemiseks zeste. Umbes üheaastane ütleb laps esimesi sõnu. Teise eluaasta teisel poolel hakkab ta ütlema kahesõnalisi lausungeid. Hoolimata suurtest erinevustest sõnavara ja grammatika omandamisel on 5-6 aastased lapsed keele suures osas omandanud. Mitmed teooriad on püüdnud seletada keele arengut. Mudeldamist, jäljendamist, harjutamist ja valikulist sarrustamist oluliseks pidavad teooriad ei ole enam eriti populaarsed. Uuemad teooriad rõhutavad suhtlemise ning hoidekeele osatähtsust ja lapse enda aktiivsust keele omandmisel
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika
Imikute taju uuritakse eelistamise, harjutamise ja tingimis tehnika kaudu. Eelistamis tehnika juures näidatakse lapsele kahte stiimulit korraga ja siis vaadatakse, kaua ta ühte või teist pilti vaatab. Harjutamistehnika nõuab aga harjumise tekitamist. Tingimistehnikas õpivad imikud teatud viisil käituma, kui nende käitumist kinnitada. Imikute eelistuse, harjumise ja tingimise tehnikad on kõik omal moel olulised. Eelistused viitavad neile keskkonnateguritele, mida laps antud hetkel kõige stimuleerivamaks peab. Harjumise tekkimine (kohanemine) näitab, et laps mitte ainult ei keskendu ühele stiimulile, vaid kaotab ka ajapikku selle vastu huvi ning otsib seetõttu uusi stiimuleid. Seega julgustab harjumise tekkimine pidevalt uute kogemuste Imikute nägemissüsteem on funktsionaalne ja efektiivne, kuid nende
▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib tik – kontrollimatu motoorne liigutus, häälitsus, viitavad emotsionaalsetele probleemidele varastamine kuni 4-eluaastani tuleneb südametunnistuse puudumisest, arusaamast, et kõik kuulub talle tüdrukutel tavaliselt esineb foobiaid rohkem kui poistel, foobiad olenevad vanusest ja tihti kaovad 20.10 Astra Schults - Sotsialiseerimine õppimine – ◦ Pavlovi koer, condition reflex, koer suudab seostada kella tiksumise toiduga, refleksetoorne
See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis. Ruble ja Brooks-Gunn leidsid 120 esimest menstruatsiooni kogenut tüdrukut käsitlenud uurimuses, et esimene menstruatsioon tekitab mõningast ebamugavust, ambivalentsust ja segadust, kuid üldjuhul ei olnud see traumaatiline kogemus. Negatiivsed tunded olid suuremad tüdrukutel, kellel toimus see varakult ning kes arvasid, et nad olid selleks kehvasti ette valmistatud
Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD · Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida. · Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada. · Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv teise elukuu paiku kiiresti arenema. Imiku nägemisvõime stimuleerimine aitab tekitada visuaalseid seoseid. Väikelapsed ärkavad öö jooksul mitu korda üles. On hea, kui neid ümbritsevad tuttavad esemed, mis aitavad uuesti uinuda. TERE! · Loe lapsele salmi, hoides teda oma näo lähedal: "Tere, tere, kallis laps. Tere, tere, pats-pats. Tere, tere, väike nina. (Puuduta lapse nina.) Tere, tere, musinina." (suudle lapse nina)
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30
1.-2. eluaasta- o amorfsetest tüvedest koosnevate lausete ajajärk o Ütleb ühe-ja kahesõnalauseid, nn. autonoomne kõne o Lapse kõne ei sarnane täiskasvanu omaga- kasutab sõnu, mida täiskasvanu ei kasuta. 2. 2.-3. eluaasta- o hakkab omandama seotud kõnet ja õpib väljendama paljude esemete suhteid o Hakkab kasutama sõnu muutevormides, lõpuks tulevad abisõnad. o 2.eluaasta lõpuks omandab morfoloogia elemendid- ainsus-mitmus. Sõnavara oleneb elutingimustest. Umbes nii: o 1-aastane- 5-10 sõna o 2-aastane- 500 sõna o 3-aastane- 1200-1500 sõna (varem 1000). Ei väsi pärimast. o 1,5-aastaselt esimene 2-sõnaline lause. o 3-aastasel lauses 2-3 sõna. Arusaadavus- o 1,5-aastaselt 25% võõrale arusaadav o 2-aastaselt 66% arusaadav võõrale Lapse kõne arengu käsitlused.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Gestaldiprobleem e tervik.! Ehk lausetähendus on midagi muud, kui üksiksõnade summa. Ei teadvustata küiki tunnuseid alguses (lapsed). Nt kõik õhus olevad asjad pole linnud. Mis piirkond töötab või ei tööta ajus? (eripedaliest tähtis küsimus). Inimesel sõnatähendus muutub, areneb. See tähendus, mille juurde sõna viib, o n väga erimahuline. (uuri kellel eelmisest loengust). Rõhuasetus oli neil assotsiatsioonidel sõnade vahel. Selleks et in saab sõnu öelda, peab lauset tajuma. Hiljem on teistmoodi arvatud. Rõhuasetus oli lausesl (kellel), loodus andis grammatika inimesele. (aga see on küsitav) Hiljem selguski et grammatikad on nii erinevad, ,et kuidas ikka loodus selle annab. Kirjeldadti neid häid operatsioone sooritades : kõnet tajudes, kõneloomes. Künearenguseisukohalt on oluline muuteoperatsioonid!! --------- -------------------- ------------------ ---------------- --- Kolmandaks! Hakkas kujunema kognitiivne psühhoigvistika
protsessides. Näiteks olid vanemate õdede-nooremate vendade paarides soo-tüüpi sõprade valikud eriti liialdatud. Õed aga (nii esimese kui ka teise lapsena sündinud) õppisid oma vendadelt kontrolltaktikat, mida nad rakendasid oma sõprussuhetes. Eakaaslaste suhted eelkoolis ja koolis · Arvatakse, et teiseks või kolmandaks eluaastaks on laps valmis lasteaiaks. Kindlasti toimub 2-4 eluaasta vahel laste eakaaslastega suhtlemise oskuste oluline täienemine. · EAKAASLASTEGA SUHTE MÕÕTMINE SOTSIOMEETRIA teada saamiseks eakaaslastega seotud duhete struktuuri kohta on olemas kolm peamist võimalust: o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides.
baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne.
· Teised inimesed: Endastmõistetavalt teised inimesed, eriti need, kes hoolitsevad lapse eest, aitavad oma käitumisega kaasa muutuste kujundamisele lapse teabeesitluses ja reeglites. Beebid hakkavad seostama oma sisemisi tundeid teiste inimeste maailmaga. See seos lubab neil imiteerida ja flirtida ning ümbritseb vanemad ja nende beebid selle rõõmsa intiimse ja romantilise kookoniga. Ent see esialgne teabeesitlus muutub sedavõrd, kuivõrd laps omandab maailma kohta rohkem 5 arusaamist. Selleks ajaks kui laps on saanud 18-kuuseks, on ta konstrueerinud hulga keerulisema ja erineva pildi selleks, et moodustada tervik inimestest ja asjadest. Kolmandaks-neljandaks eluaastaks kordavad nad neidsamu teabeesitusi. Nad lähevad üle inimeste tegude sõnadega selgitamiselt inimeste mõtete selgitamisele ja avastavad, et erinevad inimesed võivad mõtelda erinevatest maailma asjadest erinevalt.
võimete nõrkadest ja tugevatest külgedest. Saada aru, mis küljed on eakohased, vb ka kõrgemalt arenenud ja saaada ka aru, mis kohad on nõrgemad ja kus peaks teda rohkem toetama. Hindamise eesmärk ka, et saada aru, MIS TASEMEL laps on, mitte mis diagnoosi panna. Oluline ka mitte mida,vaid KUIDAS peaks lapsele õpetama. Hindamsie väljundiks võiks olla lapse oskuste , võimete, taseme kirjledus. Kokkuvõtlik kirjeldus sellest. Mingid ilmingud, mis viitavad ühele või teisele . Diagnoos (üpetaja saab ikkagi lapse hälvet kirjelda kuigi ta ei saa diagnoosi panna). Diangoosi võib laps saada, kui teda on piisavalt uuritud meditsiinist ja vastab diagnoosile. On ka nii, et õps ei ole teadlik lapse diagnoosist (nt vanem ei ütle, meditsiinist ka välja ei tule see), siiski peab õps valmima mida ja kuidas last maksimaalselt õpetada. Siiski eripedaoog ja logopeed peaksid õpse selles toetama, sest õpsid ei ole nii spetsiifilisi ettevalmistus
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.
Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses. Piaget, 1970 lapsed läbivad oma arengus 4st erinevast staadiumist koosneva seeria kindlas järjekorras, mis on kõigil ühesugune. Ta püsis seisukohal, et need astmed ei erine mitte ainult igal astmel omandatud informatsiooni kvantiteedil vaid samuti teadmise ja mõistmise kvaliteedil. Piaget seisukoht oli interaktsionistlik, laps omandab asjakohase kogemuse. Piaget ütleb, et staadiumid on reaalselt eristatavad, kindla arengulise järgnevusega. võimalik on suur varieruuvus. staadiumid on hierarhilised. kõrgema arengutaseme staadiumid sisaldavad elemente madalamatest staadiumitelt. Hilisemad tasemed on täiuslikumad, sest haaravad rohkem elemente ja elementidevahelised seosed on tugevamad. Kognitiivse arengu staadiumid on ettevalmistuseks järgnevatele staadiumitele. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi:
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju
Vahetu m'lu tüüpilist mahtu määratletakse sageli nn maagilise arvuga (George Miller), mis näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja reprodutseerima. See arv on +/-2 (umbes 5 ühikut nägemises ja 7-9 kuulmises). Meeldejäetava info üheks tunnuseks on tema emotsiogeensus – võime esile kutsuda tundmusi, olla erutav, ohtlik või hoopiski igav. - Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. ja 30. eluaasta vahel. Hiljem algab mälu üldvõimekuse langus. Professionaalne mälu aja abstraheerimisevõime võivad isegi paraneda või säilitada oma taseme vägagi pikka aega. Vahetu mälu halvenemist kompenseeritakse materjali oskuslikuma organiseerimisega ja kogemustel põhineva üldistuse ja järeldusvõimega. Raskusi põhjustab aga hoopis see, et kord juba kujunenud seoseid ja stereotüüpe on üha raskem ümber kujundada ja nende asemel uusi luuba, ilmub mälutegevuse rigiidsus ehk paindumatus.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
