Valab vett korralikult ja täpselt ühest nõust teise. Teeb pliiatsiga paberile järjest sihikindlamaid jälgi. Käte ja silmade koordinatsioon · 22-24 elukuud- Keerab ise raamatus lehti. Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest enam osaleda. Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt väikeste objektide haaramisel. Võtab vastu esemeid ja ulatab neid tagasi. Teeb lihtsate muusikariistadega rütmilisi helisid. Motoorika areng · Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. · 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. · 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad. · 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid,
Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng...........................................................................................6 1.5. Emotsionaalne areng...............................................................................................8 2. mäng............................
Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse
Kui hilinevad esimesed arengu etapid ja need kulgevad rea iseärasustega, siis on ka kogu edasine areng takistatud. Paratamatult ilmnevad mõned teisesed kahjustused. N: kui on takistatud käefunktsioonide kujunemine, ei saa eakohaselt areneda praktilised tegevused, kõne, mõtlemine jne. Enneaegse lapse puhul arvestatakse tema reaalse küpsusega, st seitsmendal raseduskuul sündinud lapselt ei saa oodata sama vana ajalise lapse oskusi (Utsal 2006). Lapse areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga nädal toob midagi uut. Sageli on vanemad lapse arengu kiiruse pärast mures: äkki ei ole mu lapsega kõik korras, ehk olen jätnud ise midagi olulist tegemata. Last võrreldakse teiste lastega ja raamatust loetud normidega. Tavaliselt ei ole liigseks muretsemiseks põhjust, sest lapsed arenevad erineva kiirusega (Tulviste 1996). Kui lapse areng olulisel määral erineb eakohastest normidest, siis võib tegu olla arenguprobleemiga
....10 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................11 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. Teise ja kolmanda sünnipäeva vahele jääb lapse arengus tundlikkuse periood, kuid maailma asjadest saab ta juba päris hästi aru. Kolme aastane laps on väga uudishimulik ja ta võib küsib kõige uue kohta. Samuti areneb lapsel väga kiiresti motoorika, kujutlusvõime ja tema sisemaailm. Samuti sel perioodil võib lapsel tekkida probleeme tõelisuse ja kujutluse vahel. Selles vanuses on lapsele ülioluline mängida; laps õpib mängu kaudu, kogeb rolle ja lahendab sisemisi konflikte. Kuna laps on juba piisavalt vana siis on vaja, et vanematel jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega kuulata lapse päeva tegemistest ja probleemide puhul aitaksid neid lahendada. Kuna laps
otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt ametlik õigus kasutada mingit kindlat vahendit. Enamasti puudutab see teste, mille kasutamine eeldab litsentsi olemasolu ja see saadaksegi vastava koolituse läbinuna. Võimaluste all mõeldakse siinkohal õpetajatööst tulenevaid võimalusi - õpetajad veedavad koos lapsega suure osa päevast ja neil on seega väga head võimalused last vaadelda
ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis 4 sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar, 1997, 18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele
sõnajärjele, mistõttu tavapäratu sõnajärjega lauseid • Ehitab enam kui 6 klotsilisi torne. võib laps mõista valesti. • Sõnavara kasvab pidevalt, kuid enam mitte nii kiiresti • Suudab manipuleerida ukselingi, kruvide ja kui esimesel poolaastal sest põhirõhk on grammatika purgi kaanega - aktiivsem käe ja randme omandamisel. kasutamine. • Edasi areneb baassõnavara. • Laps suudab leida mõningaid vastandsõnu: suur– väike, kasutada ruumisuhete tähistamiseks kaassõnu: all, peal, sees, taga. 2 25.02.2018 3 aastane – kognitiivne areng 3 aastane – kognitiivne areng
Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse suhteile nendega, kes tema eest
Teisisõnu: eeskujusid. Sotsiaalsete oskuste õppimine grupis on seejuures tähtsal kohal. Harjutamine teeb meistriks, ka juhul, kui tegemist on asjade jagamise, lohutamise, sõpruse sõlmimise, konfliktide lahendamise, õigluse otsimise ja eesmärkide saavutamisega. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Lahkumishirm tekib tavaliselt 7.-11. kuuselt. Tuttav, kuid muudetud nähtus (näit. esimest korda prille kandev või uues kübaras ema) võib lapses tekitada määramatusetunde, mis omakorda põhjustab hirmu. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on võimeline kaasa tundma täiskasvanule (emale) või ka nutvale lapsele. Mida vahetumalt vastame lapse algatusele, seda tugevamaks
Kuuendal elukuul tahab laps avastada maailma enda ümber. Ta harjutab pidevalt oskusi, mis aitavad tal liikuda lähemale ihaldatud objektidele ning keskendub liigutamise, tasakaalu ja käeliste oskuste omandamisele. (Child development guide. 22.09.2011) Üldliigutuslik areng: laps keerab ennast üle mõlema külje; pöörab kõhuli olles ümber oma telje; istub toe najal; tõstab oma jalgu üles püstasendisse; tõstab sihilikult oma käed üles (vihjates, et tahab, et teda üles tõstetaks); viskab laiali mänguasju ja vaatab, kuhu need maanduvad; uurib esemeid, pannes need endale suhu; võtab vastu pakutud väikseid esemeid. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps suudab end toita, kasutades sõrmi; pakub teistele mänguasju; on külaliste suhtes võõrastav; näitab kurvastust, kui ta juurest lahkutakse; on üsna teadlik teiste inimeste tunnetest (nutab kui sugulane nutab jne.); uurib enda peegelpilti
Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud
Ta ütleb esimese sõna siis, kui saab aru juba 20-30 sõnast. Ühesõnalise lausungite period (12.elukuul) Ühe sõna abil annab laps edasi terve fraasi või lausungi sisu. Aktiivne ja passiivne sõnavara. Lapse sõnavara kasvab kiiresti : - kui 18. kuul on lapse sõnavaras 20 sõna, - 24. kuul 250 sõna, - 30. kuul juba 500 sõna. Kaheaastane omandab aktiivselt uusi sõnu, küsides pidevalt, mis on asjade ja inimeste nimed. Kähesõnalise lausungite period (18.elukuul) 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on üksnes kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Emakeele suures osas omandamine (3-4 aastane laps) Kolme-nelja-aastane laps hakkab grammatikareegleid ka erandsõnadel rakendama. Laps teeb ka ise sõnu, nt ütleb viinakomm viinamarjade kohta. Allikad 1. Arengupsühholoogia alused. Butterworth, George & Harris, Margaret (2002). 2
kõik funktsioonid. Aastaks laps vallutab iseseisvat kõndimist. Teisel ja kolmandal esluaastal täienevad tema põhiliseid liigutuseid, tema hakkab koordineerima oma liigutusaktiivsust ümbruskonnaga. Varases vanuses toimub oma kehaga aktiivne vallutamine. Kehaga üldine vallutamine, otsekõndimine, diferentsilised käsitegevused on saavutused psüühilises ja füüsilises arengus, millega kaasneb naudingu tunne, iseendaga rahulduse tunne. Kehaliselt suhtudes tähtise täiskasvanuga hakkab laps mõistma kehalise kokkupuutumise väärtust ja tähtsust. Sellised kontaktid annavad lapsele enesekindlust. Varase vanuse psüühiliste funktsioonide arengus domineerib tajumine. Laps on maksimaalselt seotud kujukase situatsiooniga, kõik tema käitumine on impulsiivne, teda ei huvita midagi, mis asub kujukasest situatsioonist väljaspool. Varases vanuses on märgata kujutlusvõime elementaarseid vorme, sellised on nagu
arvesse tuleb võtta väga erisugused mõjud lähtuvalt konkreetsest keskkonnast, kus laps kasvab. Mikrotasand kodu Makrotasand ühiskond Arengu faktorid · Bioloogilised tegurid, mis mõjutavad arengut · KK tegurid (nii füüsiline kui mittefüüsiline) · Kasvatus, õpetus · Enesearendamine Arengu alaliigid · Füüsiline areng kuidas erinevad kehastruktuurid ,,küpsevad" Nt kasv (pikkus) · Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga.
SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG............................
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust
· kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna · kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa · leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel · kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga · kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest Arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Esimesel eluaastal on inimese areng äärmiselt kiire. Lapse arengut mõjutab otsustaval tema suhe emaga/isaga. Tähtis on suhtuda igasse imikusse kui indiviidi, kel on oma eripära ja arengutempo. Vanematega suheldes saab laps julgust õppida tundma ümbritsevad maailma ja hakkab mõistma inimkõnet kogu selle väljendusrikkuses. Esimese eluaasta lõpupoole ütleb ta oma esimesed sõnad. Maimikuiga (1-3 aastat) Lapse kiire areng jätkub. 3-aastane liigub ruumis küllalt vabalt jookseb, hüppab, ronib. Tuleb
kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat)
pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748-1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg
Tavapärase arengu korral hakkab laps ühendama oma väliskõnet ja tegevust kolme aasta vanuses. Selles vanuses lapsed annavad iseendile korraldusi mingi tegevuse alustamiseks, s.t. see on oma tegevuse verbaalse reguleerimise alguseks. Laps fikseerib egotsentrilise kõnega oma tegevuse, sh üksikoperatsioonid, nende tulemused ning seejärel hakkab nimetama ka järgnevat tegevust. Seda võib pidada ka kõne planeeriva allfunktsiooni kujunemise alguseks. Kuuendal-seitsmendal eluaastal läheb egatsentriline kõne üle sisekõneks, vastavalt muutub ka oma tegevuse reguleerimine-planeerimine järjest rohkem sisekõne funktsiooniks. Mis on suhtlemine, suhtlemise strateegia ja taktika? Suhtlemine on partnerite vastastikune mõjutamine, selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Suhtlustegevust iseloomustavad spetsiaalsed osaoskused, mida tuleb õppida ja harjutada. Strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Erinevateks strateegiateks
...............................................................................................................88 Toitmine................................................................................................................90 Magajast uurijaks.....................................................................................................91 Motoorse arengu etapid ja põhimõtted.................................................................92 Jämemotoorika ja peenmotoorika areng...............................................................93 Motoorse arengu tähendus kogu arengule............................................................95 Sümbolid..................................................................................................................96 Mõtlemine............................................................................................................96 Keel/kõne......................................................
Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel
Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, nagu käed, jalad, silmad, kõrvad. looteperiood.- üheksandast nädalast kuni sünnini. Üheksa nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad, ta meenutab nüüd inimest ning teda hakatakse nimetama looteks. Loode kasvab kiiresti, 38-40 nädalaks on ta umbes 50 cm pikk ja 3 kg raske ning valmis sündimiseks. Areng imikueas. ehk esimesel eluaastal. Loengumaterjalid. 2. Tunnetusprotsesside areng Meeldejätmisprotsess lapsel, selle muutumine lapse kasvades ja arenedes. Tegurid, mis seda mõjutavad. Täiskasvanute roll lapse mälu arendamisel. Mõiste sisu ja tähendus lapsel. Arutlemine ja järelduste tegemine lapseeas. Laste tunnetusprotsesside iseärasused ja õpetaja võimalused nendega arvestamiseks. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk 19-38 3. Kõne areng lapsel Milliseid perioode võib eristada lapse kõne arengus
Samas on liikumine üks keerukamatest tegevustest, millega laps peab toime tulema. Oma keha tunnetamine on kehalise minapildi kujunemise seisukohast äärmiselt vajalik. Kui laps ei tule oma keha tunnetamisega hästi toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liikuda ebakindlalt. (Luuri, 2013) Väga oluline on lapse motoorika õigeaegne areng, sest see tagab lülisamba normaalse arengu ja mõjutab ka lapse vaimset arengut. Et kindlustada kasvu- ja arengutingimusi lapse vanusele vastavalt, on vaja tunda arengu seaduspärasusi ja vanuselisi iseärasusi. (Varava & Hermlin) Sõrmede peenlihaste ja silma ning käe koostöö areneb siis, kui laps saab mängida erinevate väikeste esemetega: kivikeste, okste, käbide, tõrude ja muu sellisega, voolida savist, maalida
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg
nooremale eale iseloomulik käitumine ootuspärane, aga problemaatiline käitumine Arvestada võimalikke mõjutegureid - keskkond ja kontekst -komorbiidsus Lapse- ja täiskasvanuea häired Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli Arengut iseloomustavad järsud muutused enamikel lastel ilmneb mõningaid psühholoogilisi probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3
KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus 2009 Sissejuhatus Õpiobjekt mida hetkel külastad soovib innustada Sind koos lastega mängima. Näpumängud on väga lihtsad mängud. Need aitavad lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet. Näppude liigutamine, ringitamine ja „kõndimine“ on abiks lapse peenmotoorika ja kõne arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd. Koordinatsiooni ja tähelepanu arengu toetamisel on eriline koht sõrmede osavust ja sõrmeotste tundlikkust arendavatel mängudel. Kindlasti aitab näpumängude mängimine vabaneda pingest ja luua rõõmsa tuju. Kindlasti on igal näpumängul kunagi olnud kindel autor, kuid mängude kirjeldusi on antud edasi
See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
