Operatsiooni järgne haige jälgimine veresoontekirurgias. Tiit Kivistik veresoontekirurgia üksusest 2011.a. Milleks vajab kirurgiline haige head jälgimist? Haige ei suuda end ise hinnata uues olukorras ja tavapäraselt ei suuda ta ennast ka adekvaatselt aidata kui selleks peab tekkima vajadus. Tuvastada võimalikult varakult haige tervist ja elu ohustav seisundi muutus , et saaks võtta kasutusele olukorda lahendavad tegevused. Mis on eelduseks Meie haige heaks jälgimiseks? Me teame patsiendi normaalset füsioloogiat. Me teame patsiendi seisundit enne ravi alustamist, kaasuvatest haigustest tingitud nähtusid. Me teame ravitava haigusest või selle ravist tingitud lubatud normi kõrvalekaldeid. Me teame patsienti ohustavaid haigusega, raviga ja ravi järgselt ette tulla võivaid tüsistusi- “oskame näha ohumärke”. Millised on Meie vahendid haige jälgimiseks? Silmad Kõrvad Käe...
Keskkonnamõju strateegiline hindamine Strateegilise arengukava elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit - süstemaatiline protsess, mille käigus kogutakse ja hinnatakse objektiivseid tõendeid määramaks, kas teatud keskkonnaga seotud tegevused vastavad auditi kriteeriumitele, ning selle protsessi tulemuste edastamine kliendile. Järelaudit toimunud auditi objektiivsust hindav audit. Määratakse kindlaks, kas ja kuivõrd asjakohaselt on ellu rakendatud auditi tulemusel antud soovitusi. Strateegiline planeerimisdokument riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatav dokument, mille koostamise käigus viiakse vajadusel läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk - varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus EMAS ja ISO 14000 vahe - EMAS määrus nõuab ka avalikkusele suunatud keskkonnaruan...
Tuumkütused Ressursi olemus ja teke ❖ Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast ❖ Koosneb reaktiivsest osast, uraanist, plutooniumist. ❖ Kõige tavalisemad tuumkütused on uraan-235 ja plutoonium-239 Leiukohad ❖ Peamiseks toormeks on uraan, mida leidub pea kõikjal maakoores ❖ Umbes 64% maailmas kaevandatud uraanimaagist pärineb kolmest riigist: ➢ Kasahstanist 36,5% ➢ Kanadast 15% ➢ Austraaliast 12% https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Karte Urangewinnung.png Kasutamise võimalused ❖ Tuumareaktorites energia tootmiseks http://www.kiip.ee/wp-content/uploads/2014/08/Tuumar eaktor.jpg Tuumakütuse tsükkel http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/tuumak%C3%BCtuse_ts%C3%BCkk el_suur.jpg Plussid ja miinused Plussid: Miinused: ❖ väga suur ❖ Rajami...
Lühikokkusvõte Maksuõiguse põhimõtte tõlgendamise kohaselt kogub riik tegevusteks vajalikud ressursid maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks: tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses. Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja pädevusse. Majanduslik lähenemine peab jääma normikoosseisu ja selline lähenemine on problemaatiline tõlgendamismeetod, seda on võimalik rakendada õiguse edasiarendamiseks ja seaduse tõlgendamiseks, mille tõttu peavad olema majandusliku lähenemise põhimõtte rakendajad tähelepanelikud, et nad ei seaks end seadusest kõrgemale ega hakkaks maksukoosseisu osi juurde looma. Kui eelnevalt ei tehta omale selgeks normid...
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastatikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ...
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teise...
Triinu Sepp 10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis o...
Hingus Hing on üleloomulik nähtus,mida seostati alguses hingamise ja tuulega.Hing on ka tunnetuslik pool, kui hing on tervik on inimene tugev ja suudab käia kindlalt oma rada, ilma et pidevalt sealt kõrvale astuks või komistaks. Vanajuudi ja kreeka keeles võib sõna, mida Piiblis on tõlgitud sõnana "hing", tähendada järgmist:- keha,loomine,süda.mõistus,isik,ise. Hästi arenenud hingega inimene suudab mõista hästi paljusid asju. Ja mida vähem arenenud hing, seda vähem saab ta asjadest aru. Inimesel on ka osahinged, näiteks kui inimesel on halvatus, siis osahinged lahkuvad, kui halvatusest saab inimene terveks, siis osahinged tulevad tagasi. Haige inimene ei tohtivad ka juuksed pesta, sest siis võib kaitsehinge mahapesta. Kui keegi haigeks jäi, usuti, et tema hing läks kaduma või rööviti ära. Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailma...
Vastused. 1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni. 2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte. Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. 3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks 4.päikse kiirgus 5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ü...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 4 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Valgusinstallatsiooni juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX1720 TSX1720 2. Terminaal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Valgustusinstallatsiooni makett Joonis 1.a tsüklogramm L1 ...
Niiskete ruumide aluse ettevalmistus 1. Hüdroisoleeritavale alusele esitatavad nõuded. Isoleeritavad pinnad peavad olema avatud, s.t. peab olema võimalik pinnale juurdepääs selle töötlemiseks. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid, jm. Eriti tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et vertikaalne HI (hüdroisolatsioon) ja horisontaalne HI saaksid omavahel ühendatud, et nad ka omavahel ka sobiksid. Vertikaalne HI koos horisontaalse HI peavad moodustama vanni vee sissetungi vastu. HI tuleb teha kõikide vee koormusklasside puhul. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Selleks, et HI pinnale kanda, tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töötlejatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisemusse. Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks alu...
Pärilikud haigused Autor: Christopher Seaver Juhendaja: Laive Jürimaa Saku Gümnaasium 2016 Sissejuhatus Mina teen seda tööd, sest arvan et igaüks peaks teadma midagi pärilikest haigustest ja sellest kuidas neist hoiduda. Järgnevalt räägime viiest erinevast pärilikust haigusest. Huntingtoni tõbi Huntingtoni tõbi on harilikult täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev pärilik geneetiline häire, mis pärandub perekonnas dominantse pärandumismustriga. Huntingtoni tõve kõige märgatavamaks sümptomiks on sundliigutused. Silmade pilgutamine muutub aeglaseks või korrapäratuks. Haiguse progeresseerudes tekivad raskused rääkimisel ning neelamisel. Problemaatiliseks võib kujuneda tasakaalu hoidmine, kõndimine ning seismine, patsiendid võivad kaotada liikumisvõime. Kognitiivsete sümptomite avaldumisel aeglustub patsiendi mõttetegevus, halven...
Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul. Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle o...
ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID TROMBOLÜÜTIKUMID Suure riskiga patsienditdel trombi lõhustamiseks. Esmärgiks on tagada verevoo. Ravi tuleks alustada 3h jooksul alatest sümptomite avaldumisest. STREPTOKINAAS PLASMINOGEENI AKTIVAATORID Toodavad streptokokid. ALTEPLAAS (Actilyse) Palju kasutatud ja uuritud. Manustatakse i/v Korduvkasutamiselt võivad areneda Konverteerivad plasminogeeni plasmiiniks. Plasmiin antikehad, mis inaktiveerivad ravimit. lõhustab fibriini. Ravi tunduvalt soodsam kui alteplaasiga! KÕRVALTOIMED: Verejooks KÕRVALTOIMED: Verejooks ...
Tänavu aasta jõuab esmakordselt maailma ajaloos kätte hetk, mil linnades elab rohkem inimesi kui maal. Kuid suur osa inimestest elab suurlinnade kooslustes: kesk kuritegevust, saastatud õhku ja räpaseid tänavaid. Maailmas toimub tohutu rahvaste rändamine enneolematult suur liikumine maalt linna. Ja nüüd on saabunud pöördepunkt. Järgmisel aastal jõuab esmakordselt ajaloos kätte hetk, mil linnades elab rohkem inimesi kui maal 3,3 miljardit , ennustas ÜRO tänavu juunis. Ainuüksi Hiinas kolib igal aastal külast linna 18 miljonit inimest. Inimene hakkab muutuma urbanistlikuks liigiks. 2030. aastal ulatub linnaelanikkond ennustuste järgi viie miljardi inimeseni, kellest 81 protsenti elab arengumaades. Aastail 20002030 toob ränne ja loomulik iive Aafrikas ja Aasias kaasa linlaste arvu kahekordistumise. Ning linna- ja maainimeste elustandardis laiub tohutu lõhe: Maailmapanga andmeil elab 75 protsenti kolmanda maailma vaestest maal, samal ...
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...
Eurole üleminek Eestis Teemad · Mis on euroala? · Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Miks on eurole üleminek kasulik? · Kuidas vältida hinnatõusu? Mis on euroala? · Euroalasse kuulub 16 Euroopa Liidu riiki, kus on kasutusel euro. · Eestist saab 01.01.2011 euroala 17. liige. · Euroala on teine kõige suurem majanduspiirkond maailmas USA kõrval (15% maailma majandusest, USA 20% maailma majandusest). Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus. · Euroopa üks raha suurendab kaubavahetust, soodustab investeeringuid ja kokkuvõttes toetab Euroopa majanduslikku edu ja stabiilsust. Euroala kujunemine · 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja...
Vesinikauto Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Mina valisin teemaks vesinikauto, kuna see on maailma paremaks muutmise jaoks väga oluline uuendus. Ma olen väga huvitatud vesinikautost ja tahaks rohkem teada selle kohta ning sellepärast valisingi sellise teema. Vesinikauto on minu jaoks väga huvitav ning ma tahaks väga teada kuidas see töötab täpsemalt ja kuidas on see maailmale kasulikum kui tavaline bensiini või diisli auto. Samuti tahaks teada, kas on ka vesinikautol miinuseid, ehk kas on see ka kuidagi kahjulik. Auto tööpõhimõte Vesinikauto töötab üldiselt sisepõlemismootoriga, kus kasutatakse hapnikku vesiniku põletamiseks. Selle põlemise saaduseks on ainult vesi (veeauruna, samuti on saadusteks lämmastik, mis sisenes mootorisse õhust ja kuna lämmastik ei põle väljub seda samal hulgal [6] ) , seega on see väga keskkonnasõbralik ja ei saasta loodust üldsegi nii nagu seda...
alternatiiv kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks arendaja isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia bioakumulatsioon kahjulike ainete kogunemine organismi bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega ekspo...
Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad edaspidi oma tegevuses järgida. Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur riigiosa, tasuta haridus, arstiabi, parempoolseid (Isamaaliit, Reformierakond) aga jõukamad ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on territoorium, rahvas ja suveräänne e. sõltumatu võim. Nüüdisaegses riigis on võimukandjaks rahvas (demokraatia demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus kogud...
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad inf...
Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektrom...
Otsisin artikli, mis räägib kuuest nipist kuidas aidata dementset eakat, kes hooldekodus küsib koguaeg koju. See võib olla valus ja masendav kuulda kui lähedane/patsient, kes kannatab dementsuse all, küsib pidevalt koju. Edasi saab lugeda mõnest ideest, mis võib olla abiks. Eakas, kelle eest hoolitsed on emotsionaalsel äärel. Nad võivad olla hiljuti kolinud uude keskkonda/hooldekodusse. Sa oled andnud endast kõik, et teha võimalikult mugavaks keskkond aga sellegi poolest nad võivad: Nutta, anuda ja nõuda sageli, et tahavad koju Keelduda kohvreid lahti pakkimast või ümber pakkimast Võiv olla oht, et nad võivad üritada iseseisvalt koju minna. Perekonnal ja sõpradel võib olla hirm, et tahavad minna koju. Seda eriti kui lähedane, kes hooldekodusse kolis on dementne. Kui dementsus on keskmises staadiumis, siis see võib olla täiesti tavaline reaktsioon ja väljakutse töötajatele. Nüüd siis mõned viisid, kuidas selle olukor...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus ja Ärindus osakond x Pakendiaudit Uurimustöö Juhendaja x Tartu 2014 Sisukord 2 1. SISSEJUHATUS Uurimustöö üledandeks on leida informatsiooni, mis on pakendiaudit. Lisaks leida materjali selle kohta, kuidas õige pakend aitab säästa, millised on levinumad vead kaupade pakendamisel ja markeerimisel. Kuidas transpordipakend kaitseb kaupu vigastuste eest. Kui transpordi käigus kaup kahjustub või saab viga, siis kelle kanda on vastutus. 3 2. PAKENDIAUDIT Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ...
Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika (humanitaarsuund) Aleksandra Anon Sõltuvuskäitumine Õppejõud: Helve Saat Alkohol kui relv tervislikku inimkonna vastu. Essee. Igaüks on lapsepõlvest kuulnud vanematest või õpetajatest, et juua ja suitsetada on kaahjulik. Kuid kui küsida nende käest ,,milles seisneb see kahju?", kaugeltki mitte igaüks saab vastata sellele küsimusele. Aga kui nii, siis usaldus täiskasvanu põlvkonna vastu, ükskõik kui autoriteetne see võiks olla, kaob. Noh, las räägivad siis... Ise joovad tihtipeale ju, aga oma lastele ütlevad, et see on tervist kahjustav ning ei oska muudki ütelda. Kui saa jood esimest korda, siis naudid esimesi tundeid... ning tundub,et noor organism ei tundagi sellest tulenevat kahju. Kusjuures see on väga hea meetod, et muutuda selstkondlikuks ja lõbusaks ning kamba sees oled sa nüüd ,,moodne" ja ,,oma mees"......
Riskide juhtimine Õppekorraldus · Hindamine on mitteeristav ehk arvestatud või mittearvestatud · Arvestuse saamiseks on vaja: · Kohalkäimine vähemalt 75% · Grupitööna teostatud 1 struktuurne probleemilahendamine (Kaizen) · Grupitööna tehtud 1 baasriskihindamine · Grupitööna tehtud 1 täielik riskihindamine · Kohtume reedeti 8.30 17:00. Vaadake tunniplaani! Minu kontaktid: [email protected] Helistage 5163000 Skype janek.popell Töökohad · AS Kaubaekspress 1993- 1997 · AS Tere 1997-2000 · AS Kalev 2000-2001 · AS Magnum Medical 2001- 2003 · AS Cargo Handling 2003- 2005 Riskijuhtimine eesmärk pole kahjude ärahoidmine vaid äri kasvatamine Riskijuhtimise filosoofia Risk on pigem võimalus mida tuleb kasutada, kui saatus millega leppida! Samas inimene tunneb 2,5x tugevamini kaotusevalu kui võidurõõmu Riskijuhtimine, see on esmajärjekorras inimeste juhtimine! Matemaatika, mudelid ja protseduurid on k...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Ruumiline planeerimine Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu analüüs Tartu 2007 Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneering Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering võeti vastu Tallinnas 25.01.2006. Planeering lubab Maakri 30 ehitada 24korruselise äri- ja elumaja. 24korruselise hoone kõrgosa maht asub Maakri tänavast üheksa meetrit eemal ning hoonekompleksil piki Maakri tänavat on planeeritud kõrguseks neli korrust. Õueosale tuleb maa-alune garaaz mille katus on plaanis haljastada. Muu hulgas hõlmab Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering tükikest Lennuki, Maakri ja Kuke tänavate vahelisest kvartalist, kuhu erinevad omanikud plaanivad mitmeid uusi kõrghooneid. Ühelt poolt piirneb ala 105meetrise Radisson SASi majaga ja teiselt poolt 72meetrise korterelamu Maakri Majaga. ...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 1 Sissejuhatus......................................................................................................................2 Kloori avastamine............................................................................................................ 3 Asukoht perioodilisustabelis............................................................................................4 Lihtaine omadused...........................................................................................................4 Leidumine looduses......................................................................................................... 5 Saamine............................................................................................................................5 Kloori ühendite kasutamine................
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonna probleemid Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus neli riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu leidis aset 31 korral. Riigisiseste konfliktide puhul oli kümnel juhul tegu territoriaalsete ja 21 juhul poliitiliste võimukonfliktidega. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osapooled. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Omavahel sõdivaid vägesid on tavaliselt rohkem kui kaks ja nende koosseis on muutlik. Suurenenud on ka eraarmeede ja relvarühmituste osakaal. Paljudel juhtudel sarnanevad sõdivad rühmad pigem pätikampadele kui regulaararmeele. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikeks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. Rahvusvahelise statistika ...
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku...
MÄLU psühholoogia referaat Hindaja: SISUKORD MÄLU.................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu............................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. ÜLDISELT JA SISSEJUHATAVALT...............................................................................2 2. ESIMESED KLASSIKALIST MUUSIKAT KÄSITLEVAD TEKSTID INDIAS.........3 3. SAGTA MUUSIKATEADUS.......................................................................................4 3.1. Svara............................................................................................................................................... 4 3.2 Rga................................................................................................................................................. 6 3.3. Tla ehk rütm....................................................................................................................
reklaamiteooria ,,Reklaam turunduses," Neeme Roose tänases maailmas ei saa me lootmajääda et äki õitseb ilma hea reklaamita. nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab ...
Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. 2. Õppimise mehhanismid 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerum...
Seniste stiilide kodu oli Vana-Rooma riigi pärisalal, Vahemere-äärseis maades. Ajaliselt järgmine stiil sündis juba põhja pool Alpisid, Rooma riigi endistes provintsides. Suur rahvasterändamine oli avanud IV-nda sajandiga p. Kr. segaduste ja sõdade ajastu. Frankide kuningal Karl Suurel õnnestus 800. aasta ümber koondada suure osa Lääne-Euroopast küll üheks riigiks, kus valitses mõnda aega rahu ja võidi mõtlema hakata majandusliku endakindlustamise kõrval ka kunstiloomingule, kuid see rahulikum ajastu kestis esialgu ainult lühikest aega ega jätnud tähelepandavamat pärandust järelmaailmale. Peale Karl Suure surma jätkusid sisemised tülid ülevõimu pärast. Alles 1000. aasta ümber saabus rahulikum aeg. Maa rahvastik oli jäänud hõredaks, põllundus ja käsitöö olid laostunud. Olustiku lahenedes algas neil aladel nüüd uus tõus. Rahvastiku arv hakkas kasvama ja kogu ühiskonna tootmisjõud suurenema. See ühiskond toetus väikepõllupidamisele ja s...
Rootorid Eesti Lennuakadeemia Kopteri lennudünaamika · Kopter on õhust raskem õhusõiduk millel tõstejõu ja tõmbejõu tekitamiseks kasutatakse tõstepropellerit (rootorit) mille abil ta saab tekitada tõstejõudu, seista paigal maapinnakohal ja liikuda piloodile vajalikus suunas. Bell 260 Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kopteri rootori ülesandeks on tekitada aerodünaamilist tõstejõudu ja tõmbejõudu. · Kui tõstepropeller asetseb oma teljega pikki õhusõiduki Y1 telge ja puudub tema liikumine X1 ; Z1 ; telgede suunas siis aerodünaamiline jõud T on suunatud pikki Y1 telge. Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kui õhuvoog on suunatud rootorile mingi nurga all siis aerodünaamiline jõud T moodustab Y1 teljega mingi nurga. · Aerodünaamilise jõu T moodustaja Y oleks siis tõstejõud ja on suunatud perpendikulaarselt liikumise kiiruse vektoriga. · Teine...
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist...
Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridu...
Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ........................................................................................ 5 Keemilised omadused ........................................................................................... 6 Keemilised omadused ........................................................................................... 7 Ühendid ................................................................................................................... 8...
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu....................................................................................................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?........................................................................................................................................ 4 Mälu maht............................................................................................................................................ ...4 Mälu tüübid..................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING SOOJUSTUSSÜSTEEMI PAIGALDUSTEHNOLOOGIA ESSEE Õppeaines: Tehnoloogia II Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 42 Juhendaja: A. Rõuk Tallinn 2009 Sisukord. Ettevalmistustööd süsteemi paigaldamiseks....................................................................................... 3 Eeldused.......................................................................................................................................... 3 Aluspinna kontroll ja eeltöötlus......................................................................................................3 Detailide kinnitused........................................................................................................................ 3 Tellingud, kiled ja ilmastik.....................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised ko...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KLASS Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised kohu...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind................................
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.............................................................
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskk...
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
