Maa välisjõud kordamisküsimuste vastused. (0)

Vastused.
1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni.
2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte.
Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte.
3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks
4.päikse kiirgus
5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist
Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub.
Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil
6. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine .
Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võib porsumine esile kutsuda olemasolevaist kivimitest uute, atmosfääritingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevate kivimite tekke. Sellised kivimid on näiteks settekivimid .
7. Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.
8. Rusuvool ehk seli ehk selivool on mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega alal esineda võiv pinnasest ja veest moodustunud tugev veevool, mis on kaasa haaranud nii jämedateralist (kive, rahne) kui ka peenemateralist ainest.see võib kahjustada sinu elupaika ja see võib sinu põllu ära viia .
9. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.
10.
11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm , mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini.
12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid .
Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal.
(14)13. pankrannik ,skäärrannik,järskrannik,laugrannik, fjordrannik
(16)14. Moreen on sorteerumata liustikusete.
Moreen koosneb liivast , aleuriidist, savist , kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest.Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud.
(17) 15. Eristatakse palju liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks.Oruliustikud ehk mäestikuliustikud
(19) 16. Luited koosnevad teralistest setetest , mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Kui tuul kohtab oma teel takistust, siis tema jõud väheneb ja tuule kantud liivaterad pudenevad maha – tekib eelluide. Takistuseks võib olla kasvõi põõsas. Luide kasvab ja matab takistuse enda alla.Kui eelluide on küllalt suureks kasvanud, hakkab ta tuule mõjul liikuma. Tuulealusel serval olevaid osakesi puhub tuul mööda luidet edasi, kuni nad jõuavad üle luite tipu ja kukuvad oma raskuse mõjul maha, nende peale aga ladestuvad üha uued ja uued üle luiteserva puhutud osakesed.ja neeed liiguvad sest tuul lükkab.
(21)17. põlluharimine,aevandused, metsandus , kaevandused ,