Milliste numbritega on tähistatud kämmal ja selg? 10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. ...
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
Veisetõud Jaan Parts Kalakasvatus II 2012 Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajand...
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel...
1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmide...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud...........................................................................................................................5 3.Liha kvaliteet............................................................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................................................................
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
Kordamisküsimused SEAKASVATUSES 1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste...
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
LIHA- on tapamajas tapetud ja töödeldud koduloomade ja lindude tapetud, kütitud ja farmis peetud suurte ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise ...
Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, vill...
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha: kogutoodang kasvanud viimase kümnendi jooksul 2 miljonit tonni aastas. 1997. a. tarbiti 58 milj. t. a. (28% kogu lihatoodangust) 2020. a. prognoos 151 milj. t. a (40% kogu lihatoodangust) Juba 1996. a. oli linnuliha tarbimine suurem kui veiseliha, 2010. a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !! Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni) Euroopas samal ajal 10. milj.tonni LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. ...
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tape...
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Utt...
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet Referaat Tartu SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ERINEVAD TÕUD 2.1. Aberdiin-angus.................................................................................4 2.2. Limusiin..........................................................................................4 2.3. Hereford.........................................................................................4 2.4. Sarolee...........................................................................................4 2.5. Simmental.......................................................................................4 2.6. Soti mägiveis....................................................................................5...
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas ...
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime...
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
VEISEKASVATUS SISSEJUHATUS, VEISTE PÕLVNEMINE, VEISED Koduveise ulukeellane on tarvas. Peale veiste kasvatatakse kodustatud pühvleid, jakke, seebusid ja seebulaadseid veiseid, bantenge, gajaale jt. Eksperimendi korras püütakse saada ja kasvatada koduveise ja piisoni ristandeid - bifaloid. Veel eelmisel sajandil olid veised tähtsad töö- ja veoloomad kogu maailmas. Ka tänapäeval kasutatakse veislasi vähemarenenud Aasia ja Aafrika maades tööloomadena. Veised jaotatakse vastavalt tootmissuunale järgmiselt: piimatõud, liha-piimatõud, lihatõud, tööveisetõud. Mitmetest endistest tööveisetõugudest on tänaseks aretatud kaasaegsed lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paa...
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatu...
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesi...
LINNUKASVATUS. Linnu kasvatus saadused: munad, linnuliha. Kõrval saadused: suled ja sõnnik. Linnu sõnnik on lämmastiku rikkas ja töödelduna söödetakse nuum pullidele. Linnu liha osatähtsus on maailmas tõusun ja moodustab kogu liha toodangust üle 25%. tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna. Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse a). välja prakeeritud kanade arvelt. b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused. 1. varavalmivus.- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma 1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste a...
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombi...
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele häst...
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED .......................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö õppeaines “Tehnoloogia projekteerimise alused” TE.0006 Ergonoomika eriala EG BAK 3 Üliõpilane: “….“ ………………2010.a …………………… Juhendaja : “….“ ………………2010.a ………………….... Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. SÖÖDATARVE......................................................................................................................................4 1.1. Söödaosiste tarve.............................................................................................................................4 ...
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdav...
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILIS...
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND ARETUSÕPETUS I OSA (POPULATSIOONIGENEETIKA) LOENGUKONSPEKT G P Koostaja: dots. E. Orgmets TARTU 2008 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Populatsioonigeneetika. (populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esi...
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
