Retsensioon 5.Mail 2013 aastal käisin Pärnus, Endla teatris vaatamas etendust ,,Palju õnne argipäevaks !" Tegu on Jaan Tätte näidendiga mis valmis 2001 aasta kevadeks. Näidendi zanrik on komöödia. Mulle isiklikult väga meeldis, kuna peaosades olid minu lemmik näitlejad ja etendus oli väga kaasa haarav ning huvitav. Laval oli kujutatud magamistuba, lastetuba, elutuba ning esikut. Ruumid olid moodustatud vaheseinu ja erinevat mööblit kasutades mis kokkuvõttes mõjus väga realistlikult. Tubade usteks olid valged, musta värvi lilledega kaardinad mis tõmmati olenevalt olukorrale ette. Elutoa seinad olid kaetud musta tapeediga, millel olid peal valged lilled. Keset tuba oli diivan, puidust laud, lahtikäiv tugitool vaip ning raamatu riiulid. Diivanipadjad olid sinised valgete mummudega, mis jäi kohe silma. Enamus lavast moodustas elutoa. Mainimata ei saa jätta ka suurt ümmargust akvaariumit, kus...
Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. H...
Arvustus Jaan Krossi ajaloolise romaani ,,Keisri hull" näidendi viimane etendus esitati 10. Märts 2008 Vanemuise teatris. Tegemist oli külalisesinemisega. Näitetrupp oli tulnud Viljandist Ugala teatrist. Näidendis mängiti väga palju ajaga. Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga. Näitlejate kohta võib öelda, et nad said oma rolliga väga hästi hakkama. Meeldejäävamad karakterid on: Peeter Tammearu, kes mängis Timotheus von Bocki ning ühtlasi ka lavastas selle nä...
ARUTLUS "TEHHOV NÄITEKIRJANIKUNA" Anton Tehhov (1860-1904) läks vene ja maailmakirjanduse ajalukku nii suurepärase novellistina kui ka suure näitekirjanikuna, kelle nimega on vahetult seotud vene teatri silmapaistvad kunstivõidud 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi alguses. Teatri jaoks hakkas Tehhov kirjutama 19.sajandi 80-ndate aastate teisel poolel, kuid ta areng näitekirjanikuna oli märksa aeglasem kui prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka"...
Victor Hugo. ,,Hernani" 1. Mis on ,,Hernani" zanriks? Mis seda iseloomustab? ,,Hernani" zanriks on romantiline draama. Selles segunevad komöödia ja tragöödia ehk siis koomiline algus viib väga traagilise lõpuni. Romantiline draama eirab klassikalise tragöödia reegleid: laval kujutatatakse surma, tegevus toimub magamistoas, kõrgetel kohtadel inimesi pannakse naeruväärsetesse olukordadesse, samuti kestab tegevus kauem kui 24 tundi ja näidendis on mitu tegevusliini. 2. Tehke näidendist kokkuvõte, millest selgub: a) millal ja kus toimub näidendi tegevus ja kui kaua see kestab; Tegevus toimub 1519. aastal Hispaania provintsis Saragossa. Tegevus kestab 4-5 päeva. b) kes on näidendi tegelased, mida keegi neist tahab, kuidas neil läheb ja mis põhjusel. Näidendi põhiliinis on neli tegelast: kolm meest ja üks naine, kelle pärast mehed konkureerivad. Hernani on bandiit, kes tegelikult peaks olema kõrgel kohal. Ta armastab dona So...
Teatriretsensioon „Tartuffe“ Autor: Kaspar-Eerik Maarand Tallinn 2017 Käisin Eesti Draamateatris vaatamas Moliere näidendit “Tartuffe“. Toimus see draamateatri suures saalis ning koosnes kahest vaatusest, mis kestis koos vaheajaga kokku 3 tundi. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näiden...
Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegela...
Retsensioon Mina käisin vaatamas Tartu Ülikooli Teatri poolt lavale toodud ''Kevade ärkamine''. See oli tragikomöödia kahes vaatuses ning lavastajaks oli Enor Niinemägi. Selle näidendi algne autor oli Frank Wedekind. Etendus toimus pööningusaalis, Athena keskuses, kus ma varem polnud käinud ja ootused ei olnud eriti kõrged. Arvasin et kuna tegemist on TÜT poolt lavastatud näidendiga, ei ole see eriti hea. Üllatavalt ei olnud mul õigus. Näidend kestis kaks ja pool tundi väikese vaheajaga. Enne etendust lugesin läbi lühitutvustuse, kus oli kirjas et see oli alla 14-aastatele keelatud. See oli üks peamisi põhjuseid, mis mind seda vaatama tõmbas, kuna ma ei olnud kunagi varem kuulnud, et etendustel on vanusepiirangud. Näidend ise toimus umbes 19.sajandil ning rääkis teismelistest ja tolle aja tabuteemadest nagu näiteks homoseksuaalsus, teismeliste seks, masturbatsioon ja abort. Saal oli väike ja ...
Kuidas muutuvad näidendi käigus Demetriuse ja Lysanderi suhted? Kogu teose jooksul Demetriuse ja Lysanderi suhted on väga pingelised ja teravad. Näidendi alguses kaks noored aadlikud Lysander ja Demetrius taotlevad ühe ilsuvaim neiu Ateenas, Hermia, poolehoidu. Seejärel nende vahel on alati olemas võistlus ja ninaving. See fakt, et Hermia keeldub abiellumast talle isa poolt valitud Demetriusega, sest armastab Lysandrit, kindlasti annab Lysanderile priveleegi. Kui Demetrius saab teada Helena käest, et Hermia ja Lysander plaanivad sellise saatuse eest põgeneda Lysanderi tädi juurde teise linna ja seal salaja abielluda, Demetrius on maruvihane, tema märatseb raevus ning ta on valmis Lysanderi tappa, sellepärast et Lysander varastab armastatu Hermia tema käest. Tema räägib Lysanderist: „ Ma viskaks koertele ta korjuse.“ Pärast seda, et tilgutab Puck Lysanderi mahla silma Demetriuse asemel ning Oberon tilgutab lillemahla ka Demetriuse silm...
Tennessee Williams "Klaasist loomaaed" 1941 Thomas Lanier Williams III, Kirjaniku nimega Tennessee Williams elas 26.märts 1911- 25.veebruar 1985. Sündis Columbuses, Missisippi osariigis. Lõpetas Missouri ülikooli ja irjutamist alustas ta vahetult peale seda. Ta on üks kuulsamaid 20. sajandi Ameerika näitekirjanike. Suure osa enda elust veetis ta depressioonis ja hirmus, et ka tema oma õe kombel läheb hulluks, kuid seda hirmu aitas leevendada ta elukaaslane Frank Merlo. Kellega ta elas koos üle 15 aasta. Williams võitis enda elu jooksul kaks Pulitseri preemiat ja mõned tema näidendid kaasaarvatud "Klaasist Loomaaed" said New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardi ja näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. Ta kirjutas enda elu jooksul kümneid lühijutte, kaks novelli, pea nelikümmend näidendid jne. Näidend "klaasist loomaaed" sai kirjanikul valmis aastal 1941 ja valmis see teos MGM-ile, kellega oli Williamsil ...
Polkovniku lesk Üle pika aja saan rõõmuga tõdeda, et minu kätte on sattunud üks lugemist vääriv näidend. Ma ei tea, kas asi on Juhan Smuuli väheses hariduses või millegis muus, aga niivõrd selget siirast inimlikku juttu, nagu tema seda kirjutanud on, pole ma küll enam väga ammu nautida saanud. Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähe...
„Võlanõudjad“ William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakesper...
Polkovniku lesk Üle pika aja saan rõõmuga tõdeda, et minu kätte on sattunud üks lugemist vääriv näidend. Ma ei tea, kas asi on Juhan Smuuli väheses hariduses või millegis muus, aga niivõrd selget siirast inimlikku juttu, nagu tema seda kirjutanud on, pole ma küll enam väga ammu nautida saanud. Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähe...
Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam su...
Arvustus „Hamlet“ Valisin lugemiseks William Shakepeare´i „Hamleti“. Kuna ma polnud varem ühtegi Shakespeare ´i näidendit lugenud, siis valik langes minu jaoks kõige kuulsama ja tuntuma teose kasuks. Teose peategelane on Taani prints Hamlet. Oma isa, kuningas Hamletit leinates, näeb ta vaimu, kes ütleb talle, et mõrvar on Hamleti enda onu Claudius. Prints ei olnud algul kindel, kas ta ikka nägi oma isa kadunud hinge ning lasi teha näidendi, kus kuningas mõrvati sarnaselt tema isaga. Pärast seda, kui Claudius poole näidendi pealt minema jookseb, sai Hamlet kinnituse oma kahtluste osas. Sealt edasi ihkab Hamlet kättemaksu oma isa mõrva eest. Näidendi lugemine oli raamatu lugemisest väga erinev. Palju tuli loota kujutlusvõimele, et ette kujutada, kuidas tegelased omavahel rääkisid ja millise tooniga. Tuli hoopis rohkem keskenduda, et järjel püsida. Huvitav oli jälgida Hamleti kui isiksuse arengut lä...
DRAAMATEOORIA "Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. ...
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Käisin vaatamas Ott Sepa lavastatud näidendit ,,Kalendritüdrukud". Komöödia on lavale toodud Vanemuise teatri poolt ja ma käisin seda vaatamas Vanemuise suures majas. Peaosas on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks. E...
Klaasist loomaaed Teoses on kolm peategelast: Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmub sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Ta veedab enamus oma ajast klaasist loomadega mängides või pargis jalutades, kuigi emale väidab, et käib sel ajal koolis, kust ta tegelikult peale eximes tundi ära tuli, sest närveeris nii palju esimese kiiruskatse ajal, et süda läks pahaks. Tomi kutsumus on kunstilooming, kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanõudega tegeldes. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, unistab tegelikult kirjaniku ametist, kuid ei suuda enda töölt ära tulla, sest tunneb kohustust enda perekonna hoolitseda, sest ilma temata nad hakkama ei saaks. Teos...
Suveöö unenägu Teose tegevusaeg toimub ammusel ajal ja kestab umbes nädala. Tegevus toimub Ateenas ja selle lähedal asuvas metsas, autor kirjeldab tegevuskohti väga täpselt ja detailselt, nii et tekib hea ettekujutus justkui oleks ise seal samas. Teos on kirjutatud viies vaatuses näidendina. 1) Esimeses vaatuses arutavad Theseus ja Hippolyta oma pulmaplaane. Egeus viib oma tütre Hermia Theseuse ette, sest neil on probleem. Lysander ja Demetrius on mõlemad Hermiasse armunud, Egeus eelistab Dermetriust aga Hermia on armunud Lysandrisse. Esimese vaatuse teises tseenis arutavad Quince, Bottom, Snug, Flute, Snout ja Starveling näidendi kava mida nad plaanivad Theseuse pulmas esitada. 2) Teises vaatuses tülitsevad haldjate kuningas Oberon ja haldjate kuninganna Titania. Obreon ja Puck plaanivad Titania silma tilgutada ühe lille mahla, mis paneb teda armastama esimest ettejuhtuvat isikut. Helena avaldab Dermetri...
Hella Wuolijoki 21.07.1886 02.02.1954 Hella Wuolijoki jagas ennast mitme maailma vahel ja ta oli väga mitmekülgne naine tema kodumaaks oli Eesti aga elas nooruspõlvest alates Soomes, ennekõike tuntakse teda näitekirjanikuna aga tema nimi on tihedalt seotud ka Soome poliitilise eluga. Samuti oli ta edukas ärielus. Hella sündis 9.07.1886 Liivimaal Wagenküll nimelises külas. Juba lapsepõlves Eestis unistas Hella kirjanikuks saamisest. Murrikute perekonnas oli kõigile omane haridusejanu ja suur tegutsemistahe. Algteadmised omandas ta oma isalt, hiljem õppis Valga tütarlastekoolis ning seejärel siirdus Tartu, kus hakkas käima Puskini nimelises tütarlastekoolis. Tartus oli tal kokkupuuteid koonduma hakanud nooreestlastega, samuti ka Postimehe ringkonnaga. Seal tutvus ta Oskar ja Aino Kaldaga, kes avaldasid noorele Ella Murrikule otsustavat mõju jätkata oma õpinguid So...
EESTI ROMANTISM Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette Koidula esimene näidend naljamäng ,,Saaremaa onupoeg", mis oli küll mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid samas oli sellest palju Koidulapoolseid täiendusi ning kohandusi Eesti oludele. ,,Saaremaa onupoja" ettekandmise peakorraldaja oligi Lydia Koidula ise. Lisaks näidendi teksti kohandamisele aitas ta näidendit lavale seada, kirjutas etenduse elavamaks muutmiseks mõned laulud ning ka saati...
Laura Jürisson 11C Retsensioon „Otsides varandust“ Ma käisin 28. november vaatamas Aarne Mägi etendust „Otsides varandust“. See toimus Kuressaare Linnateatri suures saalis. Näitemäng on mõeldud lastele, kuid isegi minu vanusele oli see lugu väga õpetlik. Etendus oli nukuetendus, kuid vahepeal näitlesid ka päris näitlejad. Näidendi põhiprobleem seisneb selles, et inimesed ei suuda väärtustada seda, mis on neile päriselt tähtis ja vajalik ning üldjuhul saadakse sellest aru alles siis, kui neil on tõeline väärtus käest läinud. Etendust iseloomustab lause- Kõik hea on kuskil olemas, leia see üles. Lavastaja on oma tööd uskumatult hästi teinud. Juba see, et tulla idee peale a...
Näidendi lugemiskontroll Libahunt Autor- August Kitzberg See oli komöödia/ draama/ tragöödia- tragöödia__________________________________________ Tegelased Nimi: Tiina Nimi: Margus Nimi: Mari Välimus Tiina oli väga ilus. Margus pidas teda Marist ilusamaks. Tõekspidamised Uskus, et tema ema Tahtis muuta Arvas, et Tammaru polnud nõid. Arvas, et traditsioonilist järglaste suguvõsas peab jätkuma libahundid on saamist. Ei tahtnud vereline järglaste samaväärsed kui uskuda, et Tiina on soetamine. Uskus inimesed. libahunt, sest ta oli tema libahuntidesse ning ei ...
Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Alustas kirjanikuteed novelli- ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi avaldas alles 40 aastaselt. Temast sai kiiresti oma aja menukaim näitekirjanik. Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) ...
Henrik Ibseni näidendid "Nukumaja" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid. Näidendi "Nukumaja" keskseteks tegelasteks on Nora ja Torvald Helmer, Kristine Linde ning juriskonsult Krogstad. Sissejuhatavas dialoogis loodakse pilt toredast idüllilisest abielupaarist, kes 8 õnneliku aasta jooksul on maailma rikastanud kolme ilusa inimlapsega. Naine allub kergelt mehe nõudmistele ning tahtmistele. Nende elu paistab lihtne ning muretu, Torvald saab pangadirektoriks ja ees ootavad imelised jõulud. Seejärel ilmub sündmustikku Linde, kes lisab palju vürtsi. Ta saab teada, et Nora oli kunagi laenanud raha Krogstadilt, kes oli ühtlasi Kristine kunagine armsam. Proua Helmer vajas raha, et saata oma mees Itaaliasse ravile, kuid tema abikaasa arvas, et raha pärines naise ise rahakotist. Olukorra muudab põnevaks juriskonsult, kes ähvardab Torvaldile kõik ära rääkida, kui Nora ei suuda teda...
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli ni...
William Shakespeare ,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on Hamleti tõeline sõber. Hamleti armastatu on Ophelia kantsler Poloniuse tütar, kes küll armastab Hamletit, kuid laseb teistel oma tundeid mõjutada ning kahtleb Hamle...
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli nigela...
Pisuhänd Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. Se...
3. Dramaatika olemus · Dramaatika ehk näitekirjandus · Põhiomadus: - lavalisus - sündmused on tihendatud - tegevus kulgeb olevikus - dialoog ehk kahekõne - monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone - rekvisiite (mööbel) - valgustust - kuulamise efekte - muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - ...
Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töö...
Mis on kirjandusteadus? Filoloogia haru, mis uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne, selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastus...
Retsensioon Tim Janson ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win" 9. märtsil käisin Kuressaare linnateatris vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win", mille autor on inglisepärase nimega, aga eesti päritolu Tim Janson. ,,Kartulimoos ehk Chelsea Win" räägib ühest tänapäeva Eestimaa perest, kes elab keskmises korras talus ning kellel pole just kõige rohkem kiiduväärt rahaline seis. Majarahva peamine sissetulek tuleb tohutust kartulisaagist, mida teistelegi jagada sai. Tagatipuks hakkab jalgpallifännist Martini kimbutama kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast Tomist eemale tõukab. Lavastaja Jaak Allik tegi taaskord väga hästi oma tööd.. Mulle meeldis eriti see, kui Martin õhinal jalgpallimängust rääkis ning eikusagilt võrgu välja tõmbas. Hämmastama pani mind kartulite hulk ning see, kuidas neid halastamatult aina juurde kooriti. Tekkis k...
Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika Näidendi autor Marius Ivaškevičius (sündinud 1973 Leedus Molėtais) on kirjanik ja filmirežissöör. Tema näidendeid on tõlgitud ja lavastatud Leedus, Venemaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Lätis. Kirjanikudebüüdiks oli 1996 ilmunud novellikogu, 1998 alustas ta dramaturgina. Näidend on kokku pandud Ida-Euroopa tõestisündinud lugudest. Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on An...
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on...
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: „Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus”. Lavastamisjuhendis on a...
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on...
Etenduse ''Robinson & Crusoe'' analüüs Tegemist on Daniel Defoe romaani ,,Robinson Crusoe,, sarnase seikluslooga, mis põhineb kahel mehel, kes kohtuvad keset merd ning ei tunne sõnagi üksteise keelt. Näidend on jäljendatud Itaalia teatrimeeste Nino d'Introna ja Giacomo Ravicchio omaaegse lavastsenaariumi järgi. Osades on Meelis Põdersoo ja Ago Soots, kelle karakteriteks on kaks meest, kelle nime etenduse ajal teatavaks ei tehta. Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega. Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad. Tegemist on suhteliselt väikese teatrisaaliga ja kuna lava asub publikule väga lähedal, sii...
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadar...
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali v...
Hamlet William Shakespeare Küsimused & kirjanditeemad Küsimused 1.Shakespeare ,,Hamlet" sisaldab tegelasi, kes Hamletist endast silmnähtavalt erinevad, eriti Horatio, Fortinbras, Claudius ja Laertes. Võrdle ja kõrvuta Hamletit iga nimetatud tegelasega. Kuidas nad Hamletiga sarnanaevad? Kuidas nad temast erinevad? Kuidas nad reageerivad situatsioonidele, millega Hamlet vastamisi seisab? Vastus: Horatio järjekindlus ja lojaalsus vastandub Hamleti muutlikkuse ja tundlikkusega, kuigi mõlemad armastavad õppida, arutleda ja mõtelda. Claudiuse seadusest kõrvale hiilimine ja pettusega võimu haaramine vastandub Hamleti seadusekuulekuse ja võimetusega tegutseda koheselt. Fortinbrasi valmisolek, minna ükskõik kui kaugele, kas või sõtta, et tasuda oma isa surma eest vastandub teravalt Hamleti suutmatusega tegutseda , kuigi mõlemad tahavad oma isade eest tasuda. Laertesi visa ning raevukas soov tasuda Poloniuse eest on tugevas vastuseisus Haml...
Jaan Tätte Norman Maaring Robert Pertel Elukäik 24 märts Viljandi 19821984 Tartu Riiklik Ülikool 19851986 Tallinna Pedagoogiline Instituut 1990 Tallinna Riiklik Konservatoorium 19902003 Tallinna Linnateater 2003 Näitekirjanik Margit Tätte Jaan, Kunter Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Näidendid Oma kogemused "Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest" Looming "Tere!" (lavastanud Jaan Tätte) "Ristumine peateega" (lavastanud Jaan Tätte) "Palju õnne argipäevaks!" (Linnateatris lavastanud Andrus Vaarik) "Kaotajad" (Linn...
Vana-Kreeka teater Vana-Kreeka teatri kujunemine. Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Teatrietendused moodustatsid Dionysose austamise pidustuste tähtsa osa. Komöödiad ja tragöödiad. Anteenas esitati alatase 6. sajandi lõpust enne meie aja arvamist igal aastal tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid. Need olid arenenud algelistest kultusliku laadi Dionysose auks peetud ettekandeist. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis ko...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. ...
Antiik ja Keskaja Teater ANTIIK..... Antiikteari algeod sisaldusid rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olilisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud antika ajajärgu kreekast. Just siis asutusid rahva ette esmakordselt näitlejad, kes esitasid rahvale tragöödiat ja komöödiat. Etenduste jaoks rajati erilised ehitised, mida nimetati amfiteatrideks. Teatri sünd Kreekas on seotud viljakusjumalana Dionysose kultuseks, kuna tema auks korraldati riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Ronkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatüreid. Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala me...
Gert Helbemäe (10. november 1913 Tallinn15. juuli 1974 London) Gert Helbemäe sündis 1913 Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. Esialgne perekonnanimi Einbord, pärast Helbemäe. Õppis Prantsuse Lütseumis, mille lõptas 1933->töötas ajakirjade väljaannetes (Roheline Post). Seal töödates nägi ta Tln-a seda poolt, mida polnud enne märganud. 1934 läks tööle raadiosse, kus tegi muusika-ja kirjandussaateid,esitas lühijutte. 1944 põgenes ta perega Saksamaale Lüübekisse, kus uuris arhiividest Tln-a kohta. 1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa män...
Teatriretsensioon Vaatasin ETV Arhiivist etendust nimega „Meistriklass“. Tegevus leiab aset 1948.aasta jaanuaris Moskvas. Ühel õhtupoolikul kogunevad samasse ruumi Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin, heliloojad Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš ning Stalinile truu riigimees Andrei Zdanov. Kangema napsu saatel hakkavad neli meest arutlema Nõukogude Liidu muusikakultuuri üle, mis vahepeal kisub ka väga emotsionaalseks. Näidendi lavastanud Rudolf Allabert on minu meelest väga täpselt ära tabanud tolle aja heliloojate ja üleüldse kultuuriinimeste olukorda. Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada. Samuti on hästi jäljendatud seda Stalini tallalakkumist, mida tema valitsusajal rohkelt oli, et ikka suurele liidrile meeldida. Oli ka aru saada heliloojate kartusest mitte vastu vaielda kõrgematel...
NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on täidetu...
Juhan Smuuli näidend „Lea“ – kas mustvalge maailmanägemus? Kokkuvõte Referaat on üles ehitatud Juhan Smuuli näidendile „Lea“, keskendudes eelkõige retsensioonidele, mis ilmusid näidendi lavale tuleku järel. Esimeses peatükis saab ülevaate „Lea“ süžeest – noor neiu, Lea, jäädes ilma oma armastatust otsustab vabasurma kasuks, kuid ema suudab teda takistada. Sellele järgnevad sündmused, kus Lea on maailmavaateid totaalselt muudab, seda peamiselt uue meeskangelase tõttu, kuid ka see armastuslugu ei lähe plaanipäraselt, Lea kaotab ka selle mehe. Esimene peatükk annab ka mõned pidepunktid, millele toetuda, et leida „Lea“ ainestiku taust ja ehk ka põhjused. Nimelt on välja toodud teise Smuuli teose „Jäine raamat“, kust võib leida Lea, kui tegelase, põhiprobleemid. Referaadi teine peatükk kajastab valituid retsensioone, mis on ilmunud NSV-ajal, „Lea“ ilmumise järgselt. Esimene retsen...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
