39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel k...
NÕUKOGUDE EESTI 39. EESTI NSV VALITSEMINE 1.KORDAME OLULISEMAID AASTAARVE. Millal kehtestati nõukogude võim Eestis esimest korda? 27.10.1917 Millal okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi? 17. juuni 1940 Millal asendus Saksa okupatsioon taas Nõukogude okupatsiooniga? 24.11.1941 Millal saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus? 1991. aastal 20. augustil 2.MILLISED MUUTUSED TOIMUSID EESTI PIIRIDE JA HALDUSJAOTUSTE OSAS AASTAIL 1944-1953? Piirid Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1945. a. jagune...
Eesti NSV valitsemine 11. klass ajalugu 2011 Urmas Persidski 1944 Nõukogude võimu taastamine Tagalas moodustatud operatiivgrupid 1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar...
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, ...
N.Karotamm J.I.Käbin N.Hrustsov NÕ UKOG UDE EESTI 39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud...
Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985 Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastak...
EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANUDS JA KULTUUR NIKOLAI KAROTAMME AJAL Referaat Pärnu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Valitsemine............................................................................................................................................3 Majandus................................................................................................................................................4 Kultuur....................................................................................................................
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreal...
SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Teda peetakse suhteliselt tasakaalukaks poliitikuks, kes ei sundinud Moskva- poolseid suuniseid. Ka oma kõnekeelena kasutas ta enamasti eesti keelt. Samuti suutis ta edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse ...
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp: aeg Brežnevi aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● ...
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
Pärnu Hansagümnaasium Anneli Kapsi 10c EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANDUS JA KULTUUR KARL VAINO AJAL (1978-1988) Lühireferaat Pärnu 2009 SISUKORD VALITSEMINE 3 MAJANDUS 3 KULTUUR 4 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS -2- VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelasek...
Eesti nsv 24 peatükk. Kommunistliku reziimi taastamine tõi endaga kaasa ühiskonnaelu ümberkorraldamise. Nõukogude võimu suhtus palju inimesi eitavalt.1950 a soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid kontaktid valismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste nõukogude Liidu vabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud" piirkonnaks. Nõukogude võm taastati Eestis 1944 aastal Punaarmee abil. Taastatud võimustruktuur sarnanes NSv omaga .. Eesti NSV ülemkogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud isiksused. Eesti kommunistlik partei ja valitsus koosnesid nn juunikommunistidest. Juunikommunistid- 1940 a juunipöörde aktiivsed osalised. 1951 aastal oli EKP's üle 18 000 liikme, eestaleid oli vähem. Hiljem lisandusid ka kohalikud eestlased. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP'd Nikolai Karotamm. Tema valitsemine tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud ee...
AJALOO KT Pt 22-24 Mõisted: * Sotsialistlik sõprusühendus- Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. * Sotsialitliku orientatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. (Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) * Vastastikuse majandusabi nõukogu- Üks olulisemaid majandusalaseid koostöö organisatsioone. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajägsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. VMN varises 1980. aastate lõpul kokku. * Varssavi lepingu organisatsioon- ehk Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit, mis moodustati 1955. aastal vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioo...
KONTROLLTÖÖ 1.Sotsialismileeri kuuluvad riigid: Euroopas: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari. Aasia: SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika p...
Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tul...
EESTI NSV VALITSEMINE Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loet...
1.Sotsialistlikud riigid . Euroopas :Rumeenia, Bulgaaria , Poola , Tshhoslovakkia , Jugoslaavia , Albaania , Ungari , Ida- Saksamaa, NSV Aasias : Hiina Rahvavabariik , Mongoolia , Põhja-Vietnam , Põhja - Korea. Ladina- Ameerikas : Kuuba . 2. Sotsial. riikide koostöövormid majanduses ja sõjanduses. Majanduses : 1. Organisatsioon : Vastastikuse Majandusabi Nõukogu . (VMN) 2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus · sõjatööstus 2. Poliitikas : · Stalini ainuvõim · Totalitaarne riik · Vägivallapoliitika · Sunnitöölaager · Inimõiguste massirikuumine . Hrutstsov...
Eesti Nsv valitsemine. Nõukogude võim taastati Eesti 1944.a. Punaarmee abil. Eesti NSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastestnind teistest NSV liidu piirkondadest pärit inimestest.Eestimaa kommunistlik partei(EKP) liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. 1951.a oli EKPs ple 18 000 liikme. Paretiametnikke oseloomustas madal haridustase. Eesti NSV kohalikud valitsejad. Sõjajärgsetel a. juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis,vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950 a toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes ...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (...
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hruštšov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Brežnev: 1964 – 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine – ...
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hrustsov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkol...
AJALUGU 12B 11.11.2010 1930ndad Majanduskriis, demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muud...
ENSV AJALUGU Valitsemine: Ei olnud elukutselised poliitikud, nende ülesandeks oli vaid hääletamine, kõik muu oli nende eest ära tehtud. Valitsust nimetati ENSV ministrite nõukoguks, kohalik võim kuulus külanõukogudele (volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV's olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma. Peale küüditamist oli 64% taludest kolhoosides, 1951 aasta alguseks juba 92%. Seega suurendati veel maksukoormust. Algul olid väikesed külakolhoosid. Kastutati ära küüditatud inimeste talusid. Esimeste kolhooside tootlikkus oli väike. Industrialiseerimi...
1. Mida kujutas endast külm sõda? Miks ja kelle vahel see toimus? Kuidas see avaldus (kriisid-konfliktid, võidurelvastumine, üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16) Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eest...
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismi...
DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on ise...
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid o...
Eesti NSV valitsemine: seadusandlik võim ENSV ülemnõukogu Täidesaatev võim- ENSV valitsus Nomenklatuur -- uus klass, privilegeeritud parteiladvik Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Nõukogude süsteem kasutas seda ühiskonna kontrollimiseks ja suunamiseks. Nõukogude aegsed valimised: formaalsed, sest hääletati ühe kandidaadi poolt. Korraldati, et näidata välismaailmale nõukogulikku demokraatiat. Julgeolekuorganid-NKVD, Julgeolekukomissariaat, KGB, miilits(-siseriiklik korrakaitse, allus siseministeeriumile), kaitseministeerium. Nende mõjuvõimu vähendati sellega, et nad pidid hakkama parteile alluma. Rahvusväeosade likvideerimine: 1956 märtsi algul, kui Gruusia rahvusdiviisi üksused keeldusid välja astumast rahva vastu, kes oli tulnud tänavatele Stalini hukkamõistmise vastu protesteerima. Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajat...
1) Demokraatia tunnused Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada. Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. 2) Diktatuuri tunnused Üheks diktatuuri tunnuseks on üks ideoloogia. Võim ei ole avalik ega kontrollitav ning puudub trüki- ja sõnavabadus. . Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, teisisõnu juhikultus. Rahvas pole seega iseseisev ega sõltumatu. 3) Berliini kriis (müür) Kremli eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. NSV Liit tahtis allutada Lääne-Berliini oma võimule. NSV Liit hakkas nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaae...
2Nikita Hrustsovpartei keskkomitee sekretär.inimestele meeldis lihtsus,emotsionaalsus,hea kontaks rahavaga.1953.a.sept.sai parteijuhuks.jätkas vägivallapoliitika pehmendamist.partei 20.kongressil 1956 a.pidas Stalini kuritegusid paljastava ettekande.sulaaeg.1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks.1964okttema vastane vandenõu+kõrvaldamine võimult.üleliidulinse tähtsusega penskar,suri 1971 5Konstatin Tsernenkoaastane valitsemine näitas:olemasolev süsteem vajas edasiseks püsimiseks reformimist Andrei Sahharov.960 teisitimõtlejate juht.NSV Ltuntuim dissident.tuumafüüsik,nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist.1950 osales tuumarelva väljatöötamisel.1980 heideti välja teaduste akadeemiast ja pagendati Gorkisse.tagasi pöördus 1980 lõpul Nikolai Karotammjuhtis sõjajärgsetekl aastatel EKPd.püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega.1940tuli eestisse uut võimu üles ehitama.1944 ametlikult EKPesimene sekretär.1950 vabastati ametistE...
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või ...
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat la...
Kool NÕUKOGUDE EESTI Referaat Koostaja : Juhendaja Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Eesti NSV valitsemine.........................................................4 Poliitilised olud...................................................................4 Vastupanu ja repressioonid...................................................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 ...
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
MAA-AMET Maa-amet on valitsusasutus, mis allub Eesti Keskkonnaministeeriumile. Teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelvalvet ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. Kuulub Avalik-mittetulundus sektorisse. Maa-amet sai alguse 16. jaanuaril 1990. aastal, mil oli veel Eesti NSV Valitsus. Tollane nimetus oli Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet ja see alustas tööd põllumajandusministri valitsemisalas. 3. juunil 1991 viidi amet üle Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp. Ameti tegutsemise peamine eesmärk oli riigile kuuluva maa-ala valitsemine vastavalr riigi maapoliitika põhimõtetele. Maa-ametile allusid maakondade ja linnade maa-ametid. Hetkel on Maa-ametil 17 osakonda. Osakondade struktuur on järgmine: Eelarve- ja finantsosakond Õigusosakond Üldosakond Haldusosakond IT osakond Planeeringute osakond Ki...
Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsave...
Nõukogude lugu Film jutustab Nõukogude Liidu massimõrvadest ning sellest kuidas Nõukogude Liit suutis sellest puhtana välja tulla. Nõukogude Liidu asutas Lenin ning see oli ehitatud üles Marxi põhimõtete järgi. Filmis ka võrreldi Natsi Saksamaad, mis pidi samuti olema Marxi põhimõtete järgi ülesehitatud, aga Hitler liikus siiski vales suunas. Kui Teine Maailmasõda algas, sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit omavahel Molotov-Ribentropi pakti, kus oli kirjas, et nad on omavahel sõbrad, kuid hiljem ilmus välja üks salaprotokoll milles oli jaotatud riigid ära, et kellele mingi riik läheb ja nii hakkasidki mõlemad riigid sõdima ja vallutama alasi. Ning selle lisa protokolli ei mõelnud välja mitte Hitler vaid just Stalin. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja pool Poolat võis NSV Liit endale vallutada. Alguses ükski riik ei uskunud, et Saksamaa ja NSV Liit lihtsalt jagas neid ära, aga kui juba hakkasid NSV väed siss...
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektivis...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.................................................................................................................
Eesti keele olevik ja tulevik Rääkides riigi tunnustest, on loetelus kindlal kohal emakeel. Too on hindamatu vara, mille eest on uhke seista ning millesse tuleb austusega suhtuda. See on kahtlemata üheks eredamaks täheks nimekirjas, sest paljudel puudub õnn omada keelt, mille kõnelemisprotsent on kõrge vaid kodukohas. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ? Maailmas on palju rahvaid ja hõime, kelle kultuur on hääbumas või on juba hääbunud keele väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub oma riik maa kus kehtiksid neile omased seadused, kus võimustruktuur ja valitsemine toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on vähenemas, s...
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskk...
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrol...
AJALOO KT KORDAMISLEHT SOTSIALISMILEER väljend, mida kasutati 1960. Aastate alguseni, kui tekkis lõhe Moskva ja Pekingi vahel, mil NSV Liidu ja nn Ida-Euroopa kommunistlike riikide koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa ...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- ...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...