Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman KAALB-2 1987.a , 1999.a JA 2008.a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2017 ÕPPEKAVADE ANALÜÜS Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs Kolmes erinevas õppekavades on erinevad eesmärgid, mis vastavad laste vanusele ja on suunatud laste arengule. Esimene õppekava (1987.a ) hõlmab kõik vanused eraldi ja punktid, millele lapsed erinevas vanuses peavad vastama. Õppekavas (1999) on iga vanuse kohta püstitatud eesmärgid, mis on konkreetsemad, kui esimeses õppekavas (1987) ning on olemas erinevate valdkondade (muusika, matemaatika jne.) tegevuskordi nädalas i...
Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu l/a õppekavades Palun kirjutage loetu põhjal 1987. a, 1999. a ja 2008. a õppekavade võrdlev analüüs. 1.Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs mis on ühist, mis erinev; hinnang toimunud muutustele? Kõigis õppekavades on ühine lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks
Haridus Sel ajal, kui Eesti oli osaks NSV liidust, oli ka haridussüsteem allutatud nõukogude korrale. Kaua seda ei talutud, juba 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress, et läbi viia suuri muutusi. Kongress alustas haridusreformide ahelreaktsiooni ja tänaseks on palju muutunud. Kelle jaoks on muutused olnud kõige suuremad? Eesti koolid tahtsid saada iseseisvateks. Sooviti suuremat vabadust nii õppekavade koostamisel kui ka vähendada vene keele koolides kasutamise osakaalu. Reformid õppekavade kallal ei peatunud sellega. Juba aastat hiljem loodi uus keskkooli õppekava, mis võeti ka kohe kasutusele. 1996 kiideti heaks juba uus õppekava ja 2000. aastal viidi läbi kolmas faas. 2007. aastal alustati vene koolide vene keelselt õppelt üleminekut eesti keelsele. Vene koolid on pikka aega Eestis tegutsenud ja arvati, et nii see ka jääb. Tegelikkuses
" Kooli põhilised tegevussuunad: · teostatakse õpet vaimse mahajäämusega õpilastele vastavalt nende individuaalsetele võimetele põhikooli lihtsustatud ja toimetulekukooli õppekava alusel; · tegeldakse aktiivselt abiõppe õppekirjanduse ja pedagoogilise diagnostika materjalide väljatöötamisega; · juhendatakse Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilaste pedagoogilist praktikat; · teostatakse pilootuuringuid ja -õpet individuaalsete õppekavade (IÕK-de) koostamiseks ja nende rakendamiseks; · teostatakse IT-alast nõustamist oma kooli õpilastele psüühiliste protsesside arendamiseks (rehabiliteerimiseks); . tegeletakse nõustamisega (Nõustamis- ja Õpiabikeskus) Nüüd tutvustan lähemalt õpet ja nõustamist. Õpe "Kool pakub alternatiivset õppimisvõimalust kerge ja mõõduka vaimse mahajäämusega lastele. Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud õppekavade,
2011 a vaid riigikoolidele. raske aru saada Euroopa Liidu poolt avaldab mõju 2000. aasta märtsis vastu võetud Lissaboni strateegia, mille eesmärk oli muuta EL aastaks 2030 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks. Koos oma edasiarendustega on Lissaboni strateegia kaudu kehtestatud näitajad, mille abil võrreldakse liikmesriikide tasemeid konkreetses valdkonnas. EL jälgib ja hindab tulemusi. Tulemuste saavutamiseks on vajalik õppeasutuste ning õppekavade restruktureerimine, mis aga sageli nõuab lisaressursse ja on enamus õppeasutusele, eriti aga erakoolidele (kaasaarvatud EHTE-le) majanduslikult koormav. 4 Konkurents kõrgharidusturul on järjest kasvanud ja olud sunnivad enam keskenduma õpilaste värbamisele välisriikidest. Paratamatult tuleb siinkohal arvestada ka välisriikide majanduslikku olukorda
täitmise ka lasteasutustes mittekäivatele lastele; kindlustame riigipoolse investeeringutoega kohalikele omavalitsustele lasteaiakoha kõigile soovijaile; tugevdame riigi järelevalvet ja tagame koostöös kohalike omavalitsustega põhihariduse ühtlase taseme kõigis põhikoolides, vältides hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli; vähendame õppekavade üldmahtu ja suurendame valikuvõimalusi gümnaasiumi õppekavades; seisame tasuta üldhariduse eest ja oleme vastu hiiliva õppemaksu kehtestamisele avalikes üldhariduskoolides erinevate „vabatahtlike” annetuste sildi all; laiendame eesti keele õpet lasteaedades ja tagame venekeelsetes põhikoolides kõigi lõpetajate riigikeele oskuse B2 tasemel, käivitades selleks vastava üleriikliku tugiprogrammi;
eurot lisaraha, vastaks autor inimkapitali teooriast ning oma arusaamast lähtuvalt. Nimelt leiab autor, et suurim väärtus isiku tulevaseks edukaks tööeluks on tema erialane pädevus. Kutseharidust on Eesti Vabariigis eelisarendatud, rajatud on õppehooneid, õppetöökodasid ning õpilaskodusid. Autori arvates on see väga õige suund ning täiendava raha peaks suunama just kutseharidusele, parandamaks olemasolevate õppekavade seost praktilise tööga ettevõtetes. Kindlasti oleks vajalik õppekavade ümbertöötamisele kaasata äriühingute esindajaid, kes kirjeldaksid reaalseid vajadusi ning puudujääke tänaste koolilõpetajate teadmistes-oskustes. 3 Üldharidus, mis kahtlemata vajab samuti suuri lisainvesteeringuid, vajab enne tõsisemate investeeringute läbiviimist ümberstruktureerimist. Ei ole mõtet renoveerida koolihooneid, mis mõne aasta järel õpilaste puudusel uksed sulgeksid
kohalikul omavalitsusel, haridusasutusel. Haridussüsteem ise on ühtne (1 õppekava, kutsehariduse väike osakaal, riigieksamid). Haridussüsteemi korraldus ja põhimõtted sätestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduses. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhiülesanded on riiklike arengukavade väljatöötamine, õigusaktide süsteemi loomine, riiklike õppekavade ja standardite arendamine, riiklik järelevalve ja kvaliteedihindamise süsteemi kujundamine, rahastamise ja riigivara kasutamise planeerimine ja korraldamine, riikliku koolitustellimuse kavandamine, pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi arendamine, avalikkuse teavitamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast ning rahvusvaheline koostöö. Haridus- ja Teadusministeeriumi juhivad minister, kantsler ja kolm asekantslerit:
kutsekvalifikatsioonide väljatöötamisel, omistamisel ja tõendamisel. Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus on ministeeriumi allasutus. Keskuse missioon on anda õpilastele, õpetajatele, koolidele, haridusjuhtidele ja avalikkusele teavet õppimise ja õpetamise taseme kohta koolides ning aidata kaasa kooliõppekavade rakendumisele ja pedagoogide koolitussüsteemi arendamisele. Keskus tegeleb hariduse sisulise poolega läbi riiklike õppekavade koostamise, koolide nõustamise õppekavade väljatöötamise küsimustes, õpitulemuste hindamise läbiviimise ja pedagoogide koolitussüsteemi arendamise. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove missioon on pakkuda toetust, kogemust ja nõuannet elukestvat õpet ning kutseharidust edendavatele organisatsioonidele ja õppivatele ühiskonnaliikmetele. Innove eesmärk on edendada elukestva õppe algatusi ning tegevusi Eesti ja Euroopa Liidu programmide kaudu. Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus Kutsekoda loodi 2001
semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks, kus on kirjas nii kohustuslikud kui ka valikained. Selle järgi koostatakse tunniplaan. 5. Üliõpilasele on kohustuslik osalemine seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal. Esimesel semestril ka loengutes. 6. Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine, mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse. 7. Vabaõppe mooduli puhul on antud ainult aine maht EAP-des, võib valida vabaained, TTÜ teiste õppekavade aineid või teiste kõrgkoolide aineid. 8. Eeldusaine on aine, mille läbimisel on võimalik õppida mõnda teist ainet, mida ilma vastava aine eelneva läbimiseta pole võimalik võtta. 9. Tasuta saab õppida järgmiseid vabaaineid: üldvõõrkeeled, matemaatika täiendusõpe, füüsika täiendusõpe, tuutorite programm ja enesejuhtimise kursus. 10. Õppejõud võib üliõpilase kuulajaskonnast välja arvata kuni punase joone päevale
Eesti haridus aastal 2015 Rääkides Eesti haridusest aastal 2015 tuleks vaatada haridust ühiskonna seisukohalt. Seetõttu mõistame me õppimist ja õpetamist tegevustena, mille tulemusel toimunud muutused üksikisikute või organisatsioonide teadmistes pälvivad ühiskondlikku tunnustust või taotletakse nende tunnustamist. Kõigis koolides - alates algkoolist, osalt ka koolieelsetest lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli lõputunnistuste väljaandmisel kehtib kindel kord. Siinkohal tutvusin ,,Eesti haridusstsenaariumid 2015" kus on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. Kus oli välja toodud Haridusstsenaariumide 2015 põhieeldused, et aastal 2015 on Eesti kindlalt infoühiskond. Muidugi veel arvutite kasutamine
Haridussüsteem Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Pealinnaks on Jeruusalemm/ Tel Aviv (ÜRO tunnustab pealinnana). Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1. Algharidus – klassid 1-6 vanuses 6-12 2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15...
Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4
2002) järgi, kes kord kutsikana stuudiole aluse pani ja nüüd endiselt vapiloomana ja mälestusena oma sõprade südametes edasi elab. 1991. aastal tegevust alustanud Sally Stuudio missiooniks on arendada lapsi ja noori kui tulevasi kompetentseid kultuuriloojaid ja -tarbijaid ning seeläbi panustada loovasse, sõbralikku ja arenguvõimelisse ühiskonda meie kõigi paremasse tulevikku. Stuudio kunstikoolis toimub kunstitegemine registreeritud õppekavade alusel, erinevad eakohased kursused on välja töötatud lastele ja noortele vanuses 418 eluaastat. Stuudio õpilased saavad valida kunstikooli programmi läbimise ja lihtsalt oma rõõmuks kunstitegemise vahel. Sally Stuudio on pälvinud tunnustust projektide ja näitustega, mis lammutavad barjääre kunsti ja igapäevase elu vahel, samuti laste loomingu ja profikunsti vahel. Toredaks ja õpilasi innustavaks traditsiooniks on kujunenud temaatilised aastanäitused. Nende tunnuseks on läbi
oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. · Haridus ja Teadusministeerium Hariduse andmine on riigi järelevalve all (alus: PS § 37). Haridusja teadusministeerium või haridusja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (PGS § 48 lg 1) teostab järelevalvet kooli õppeja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. Järelevalve läbiviija õigused on sätestatud kõigi haridusasutuste liike (Eesti Vabariigi Haridusseadus § 3 lg 2) reguleerivates eriseadustes: http://www.tallinn.ee/est/haridusasutused/Riiklik-jarelvalve
Karin Merevits LM-08 Laopidaja kutsestandard. KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks KUTSEKIRJELDUS Laopidaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, siirdamise, komplekteerimise, pakkimise, väljastamise ja inventeerimisega. Ta peab arvestust sissetulnud,
,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna...
Õppimine ja kuidas õppida Õppimine seondub vast igale inimesele kooliga ja kohustustega ühiskonna ees.Ega mulle ka ei meeldi õppimine-tüütu kohustus,millele järgneb teadmiste kontroll.Hinded, mis tööde ees pannakse on väga tihti subjektiivsed.Nimelt osad õpetajad tahavad kiirelt tulemusi,aga ei arvestata aeglaselt omandate õpilastega. Minule isiklikult tuleb asja põhjalikult ja skeemiliselt selgidata(mõttemullid,alajaotused jne).Tänu sellele aga seisab kogu info tükk aega meeles.Hinded muidugi võiks olla paremad,kuid arvestades seda,et olen 11.klassis ning põhikool polnud oma mainega esirinnas, on tulemused üllatavalt head. Kuna meid klassis on ainult 19,võiksid siiski õpetajad teha rohkem tööd nende õpilastega,kel on teatavad lüngad sees.Aga seepeale öeldakse,et oma asi kuidas hakkama saad või kuidas sa ei tea.Tunnis küsida ei tihata,kuna kardetakse rumal paista isegi kui ei saada vastavast teemast aru.Õpetajatel...
Haridussüsteem Eestis Maailm on ehitatud üles taibukusele ning haridusele; inimene on aastasadu arenenud ning areneb ka edasi. Mida parem haridus inimestel, seda parem tulevik. Hetke seisuga oleme jõudnud Eesti Riigis sinnamaani kus oleme sunnitud panustama tulevikule ning paremale heaolule. Kõike seda saame teha parandades haridussüsteemi. Haridusreform on ümberkorraldus, mis mõjutavad paratamatult kogu haridussüsteemi ning mille eest vastutab valitsus. . On ju teada, et haridusreformidel on sügav poliitiline tähendus, mis määrab riigi arenguvõimalused tulevikus. Seega peaksime Meie riigi haridusreformi põhjalikult valima, mida sinna kaasata ning mida mitte. Inimesed, keda reform puudutab hetkel või tulevikus, peaksid valjuhäälselt neid häirivate reformipunktide puhul sellest teada andma, et mitte lasta Eesti haridussüsteemil raisku minna. Võiksime ehk võtta eeskujuks Norra haridusreform...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN Äri definitsioon: Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda õpilastele teenust kooliülesannete lahendamisel. Koostajad: Robert Risti Kaspar Põldemaa Siimu Rom Luise Tiks Marko Rõõmusoks Juhendaja: Signe Rosenberg Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: (punkti) TALLINN 2 Ettevõtte...
2 semestriks Mis juhtudel tuleb aine uuesti ehk korduvdeklareerida? Õigeid vastuseid võib olla mitu! Eksamit on sooritatud 2 korda, kuid positiivset tulemust ei ole saadud. Üliõpilane ei ilmu esimesele eksamile/arvestusele. Kohustusliku aine deklaratsioon on aegunud, kuid positiivset tulemust ei ole saadud. Millal tuleb esitada õpingukava? Iga semestri alguses selleks ettenähtud ajavahemikul. Mitu EAP on bakalaureusetaseme õppekavade nominaalmaht? 180 EAP Mis juhtudel on üliõpilasel õigus taotleda akadeemilist puhkust? Õigeid vastuseid võib olla mitu! EV kaitsejõududes teenimise korral Omal soovil Tervislikel põhjustel Lapse hooldamiseks kuni lapse 3 aastaseks saamiseni Välisõppesse minnes Kas õpingukava peab esitama ka akadeemilisele puhkusele või välisõppesse minnes? Ei UTT0010 – Õpingukorraldus (Kairi Põder)
Teisisõnu: teenuse dubleerimisega.“ See toob hästi välja selle, et riigieksamid on tõesti kaotanud oma esialgse eesmärgi, mille asemel on vaja teha hoopis kogu töö uuesti. Selle asemel, et vähendada pinget nii õpilaste hulgas kui ka lihtsustada riigi ja ülikoolide tööd, on uus kord hoopis tekitanud juurde nii tööd kui ka suurendanud materjalide kasutust. Sultsi seisukohaga pole aga nõus Eesti maaülikooli ning toetab praegust süsteemi: „ Maaülikool on seisukohal, et õppekavade puhul, mis ei eelda eelnevaid kindla valdkonna teadmisi või oskusi, õigustavad riigieksamid end vastuvõtutingimustena väga hästi. Nii ülikooli kui ka kandidaadi seisukohalt on juba olemasolevate tulemuste alusel kandideerimine lihtsam ja kiirem.“ Maaülikooli seisukoht näitab, et vähemalt üks kindlaksmääratud ainetest, milles tuleb sooritada eksam, on üldiselt vajalik peaaegu igale erialale, kuhu soovitakse sisse astuda
Haridusasutuse vara - asutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli varade õigusliku seisundi sätestavad ülikooliseadus ja Tartu Ülikooli seadus. Hariduse kvaliteedi tagamise süsteem - õppeasutuste õppetegevuse kvaliteedi tagamisel kasutatakse õppekavade, õppekeskkonna ning õppekorralduse arendamist õppesubjektide osavõtul ning õppekavade, -keskkonna ja -korralduse seisundi kavakindlat hindamist. Hariduse kättesaadavus - inimeste suutlikkus haridusele juurdepääsu kasutada. Hariduse kättesaadavus on majanduslik (õppemaksu puudumine jms), territoriaalne (kooli kaugus kodust, transpordikorraldus jms), sotsiaalne (vanemate jt toetus õppimisel) ja sisuline (vastavus õpilase oskustele, võimetele ja huvidele).
piiblitõlke ajalugu. Eesti keele säilimine ja areng sõltub aga eelkõige sellest, milline on eestlaste emakeeleoskus, hoiak emakeele suhtes ning keele maine. Leian, et alus elujõulisele eesti keelele pannakse kodus ja koolis. Samuti saab kõrgkool keelele elujõudu juurde anda, säilitades ja arendades ka kõrghariduses eesti keelt. Kui kõrghariduses jätkub endiselt eestikeelse õppe valdav domineerimine ja eestikeelsete õppekavade pakkumine kõigil erialadel, on sel moel võimalik tasakaalustada rahvusvahelisele auditooriumile suunatud ingliskeelsust ja vältida mõne eriala täielikku kadumist eestikeelsest kultuuriruumist. Keel, kui kommunikatsioonivahend muutub kasutuse käigus. Ka kirjakeelt varieerime ja muudame keelekasutajatena meie ise. Kõige kiiremini muutub keele sõnavara, kuid muutustest ei jää puudutamata grammatikagi.
Inimvara - Haridus Viimastel aastakümnetel iseloomustab enamiku arenenud riikide haridust turumehhanismide levik. Praegu on eriti USAs ja Suurbritannias hakatud rääkima konkurentsiga kaasnevatest ohtudest: kihistumise suurenemine ja haridusgetode tekkimine, elanikkonna sotsiaalse mobiilsuse vähenemine, avaliku hariduse kui riiklikke ühisväärtusi kultiveeriva süsteemi taandumine erahariduse ees, hariduse teadmiskäsituse ja õppekavade kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik. Erinevused tekivad juba 57 aasta vanustele lastele alushariduse andmisel, mis ei ole paljudele (eriti maalastele) kättesaadav. Nii kaotame väärtuslikku inimvara. Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest lähikümnendil
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja t...
koolitust, partnerite või tarnijate poolt korraldatud koolitusi, erakoolitajaid. Pisut vähem tulemuslikuks peetakse koolitust välismaal, avalik-õiguslikes koolides ning iseõppimist. Tegutsevate kokkade kompetentsidest vajavad sageli täiendavat arendamist kõige enam toidukultuuri tundmine, majandusalased teadmised ja ka toidukujundamise alused. Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis. Erakutseõppeasutusse õppima asumisel on oluline veenduda, kas koolil on kehtiv koolitusluba, mis annab õiguse viia läbi õpet konkreetse õppekava järgi. TÖÖVÄLJAVAATED Kokad leiavad tööd toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Nad töötavad restoranides, kohvikutes, sööklates, baarides, koolides, haiglates, kiirtoitlustusettevõtetes, suurköökides, catering- ettevõtetes jms
Laps ja tema arengukeskkond 1. Teema I- Sissejuhatus teemasse Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud. Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut. Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning õpib seeläbi iseseisvust ning valikuid tegema ja otsuseid langetama. Tekkisid ka ...
Pärandi põhiosa on ilmunud artiklitena tolleaegses pedagoogilises perioodikas. Eva Lootsar on avaldanud ka hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid. Valdkondi, millest ta kirjutas oli kolm: laste mäng ja töö, esteetiline kasvatus ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine. Eva Lootsar oli väga hinnatud ja oodatud lektor kasvatajate/õpetajate täienduskoolitus-kursustel, kui ka teistel korraldatud avalikel loengutel. Ta oli ka üks lasteaedade õppekavade koostajaid aastal 1968 ning õppefilmi "Rõõmupäevade meistrid" idee autor ja üks stsenariste aastal 1976. Koos Meeta Terriga (1955. aastal) kirjutas Eva Lootsar raamatu "Kasvatustöö segarühmalises lasteaias". 1960. aastatel alustas ta albumite koostamist, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama. Ilmusid albumid "Rebime ja lõikame", "Voldime" jt. 5 Kokkuvõte
aitavad sind vajadusel. Ametikoolil on ka veel selline väärtus nagu väärtustame asjatundlikkust ja õpitahet, samas Pärnumaa koolil on õppimisvõimalused erinevate vajadustega ja eeldustega õppijatele, individuaalne lähenemine. Mõlema kooli sooviks on see, et inimesed, kes tahavad kooli tulla, saavad tulla ja valida selleks sobiliku õppekava. Erinevuseks on see, et Pärnumaa kooli väärtuseks on ka see, et uued kaasaegsed õpetamis- õppimisvõtted, õppekavade arendus. Koolile on tähtis see, et kõik oleks innovaatiline. Samas näiteks Kuressaare Ametikool väärtustab ka tervislikke eluviise ning oskust puhata, mis minu meelest on väga tähtis, sest kunagi tulevikus võib tervise parandamiseks minna palju raha ja aega, selle jaoks ongi tähtis piisav puhkus ja tervislikud eluviisid. Pärnumaa koolile on tähtis ka õpetamise ja õppimise kvaliteet ja konkurentsivõimelisus. Samas kui sa oled juba kooli
Üldiselt on e-õpikute kasutusele võtmine lastele huvitav. Kas lapsed mõtlevad tahvelarvutite, iPod’i või muu infotehnoloogilise vahendi soovimisel, et nende vanematel tuleb selleks teha kulutusi? Suure tõenäosusega mitte. Veel üheks rahakoti kergendajaks on näiteks see, et erinevad firmad müüvad interaktiivseid õpikuid peatükkide kaupa. Samas on see kasutajatele mugav, sest nii saab neid erinevas järjekorras kokku panna. Õpetajad saavad enda õppekavade järgi e-õpiku kokku panna. Ei pea rangelt järgima juba varem kellegi poolt komplekteeritud paberil õpikut ning kohandama enda õppekava selle järgi. Võrreldes omavahel elektroonilist ja paberist õpikut, saab kindlalt väita, et esimene tuleb võitjaks. Infotehnoloogiline vahend on üldjuhul väiksem, kergem ja õhem ning seda ei ole vaja kilekaantesse panna. Paberist õpikud on erineva paksuse ja suurusega ning mõjutavad oluliselt koolikoti paksust ja raskust
Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajaduse korral komplikatsioonidega tegeleda või neid lahendada. Et erivajadusega õppija saaks tavaliseks klassis õppida, siis peaks ka kool tegema teatuid korraldusi. Koolil on väga oluline roll, et puudega laps saaks õppida nende koolis. Koolijuhtkonna tööks jääb õppekavade moodustamine ja tunniplaanide koostamine. Nende ülesandeks jääb ka erivajadusega õppija roll nendes plaanides ja kavades. Samuti peaks ka kool olema kohandatud puudega õpilastele, et nad tuleksid seal edukalt toime. Kooli ülesandeks on et puudega lapsel oleks nende koolis hea ja samuti oleks õpetajad toetavad ja abistavad, kelle poole saaks alati pöörduda. Kuna ma õpin pedagoogikat, siis kunagi on väga suur tõenäosus, et minu õpetavasse klassi satub mõni erivajadusega õppija
õppijatele on olemas peamised tugisüsteemid, õppekavasid on uuendatud ja õppejõud on varasemast enam hakanud tundma huvi oma õpetamisoskuste parandamise vastu. Samas andis uurimus selge pildi kõrghariduse valupunktidest. Kuna antud artikkel käsitles nelja valdkonda, mille edendamisel on positiivne mõju kõrghariduse kvaliteedile ( üliõpilaste sotsiaal-majanduslik toimetulek, õppekavade vormiline ja sisuline arendamine, õppejõudude suhtumine oma töösse ja tugiteenuste kättesaadavus), siis soovitusi anti ja järeldusi tehti just neis konkreetsetes punktides. Artikli autorid leiavad, et lisaks majandustoetusele vajavad üliõpilased toetust õpioskuste omandamisel, karjääri kavandamisel ning oma varasemate õpingute ja töökogemuse märkamisel. Samas on autorid ühel meelel, et teadmispõhise ühiskonna
möödapääsmatusest ja kelle õppeedukust püütaks tõsta rahuldavale tasemele, et nad koolist välja ei langeks. Ehk õnnestub neile selgeks teha, et õppimine võib olla ka meeldiv? Selline lähenemine eeldab paljude õpetajate osalemist ja nemad peavad saama selle lisatöö eest tasu! Ülekoormatud kooliprogrammid on kindlasti üks (ja oluline) põhikoolist väljalangemise põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas võib see endaga kaasa tuua suure kaose ja pahameeletormi õpetajate näol. Nii nagu i...
Kui õpilane saab aru, kuidas oma vigadest õppida ja mida edasi teha, tähendab see, et temasse on suhtutud kui arenemis- ja vastutusvõimelisse isiksusse. (Jürimäe & Kärner, 2011, 12-14.) Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas Sotsio-konstruktivistlik õpikäsitus, kus õpilane õpib eelkõige ise, toetub just isiksuse arendamisele ning on meeldiv lugeda, et nimetatud õpikäsitus on esindatud ka taasiseseisvunud Eesti riiklike õppekavade üldosades. (Jürimäe & Kärner, 2011, 13.) Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riiklikes õppekavades on kujundav hindamine eraldi välja toodud. Õppekavas kirjeldatakse kujundavat hindamist kui õppe käigus toimuvat hindamist, mille puhul analüüsitakse õpilase teadmisi ja oskusi, antakse õpilasele tagasisidet tugevate külgede ja ka tema puudujääkide kohta, õpilast innustatakse tema edasisel õppimisel ja planeeritakse edasise õppimise tegevused, mis toetavad õpilase arengut
1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina, kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud. Tartu Riiklik Ülikool (1940-1941) 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool (1942-1944) Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne ülikool kavandati kogu Baltikumi tarvis, kuid
tehes selleks koostööd tööandjatega ja riigiga ning aidates sellega kaasa Eesti organisatsioonide konkurentsivõime tõstmisele Euroopas ja maailmas ning Eesti riigi jätkusuutlikule arengule ja ühiskonna liikmete elukvaliteedi parenemisele Ülesanded : · Tõsta Mainori Kõrgkooli konkurentsivõimet koolitusturul ja olla usaldusväärseks partneriks teistele kõrg- ja ülikoolidele · Tagada institutsionaalne akrediteeritus ning kõigi õppekavade akrediteeritus vastavuses Eesti õigusaktidega ja saavutada rahvusvaheline akrediteeritus ja/või positiivne välishindamine · Tagada antava hariduse taseme usaldatavus klientide jaoks · Tõsta õppurite ja töötajate rahulolu õppetegevuse korraldusega Antud organisatsioonis on täpselt paika pandud reeglid,ettekirjutised ja protseduurid,mida peavad töötajad ja samuti ka õpilased järgima.Struktuuriüksuste ja üksiktöötajate poolt
Õppekavade võrdlus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Põhikooli riiklik õppekava Alustades kavade lugemist ja võrdlemist oli esimene koheselt märgatav erinevus see et, Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava aga määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) õppe- ja kasvatustegevuse alused ja üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Ehk Põhikooli lõpetaja, kes saavutab vajalikud tulemused, saab haridustaseme kätte, lasteasutuse lõpetaja saab ainult koolivalmisuse alused kätte, et alustada harisusteed. Põhikooli kooliastmed on jaotatud kolmeks etapideks ja taotlevad pädevused on kirjeldatud iga etapi jaoks, koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on ainult 6-7aastaste last...
Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele. Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA testis. Kui see nii oleks, imestaksid eesti õpetajad, miks ei juhi edetabelit Eesti, sest need tingimused on siin täidetud. Suuremate õppekavade koostamise näol oleks selliseid muudatusi ka lihtsam sisse viia mitu korda raskem on aga muuta õpetajate suhtumisi ja väärtusi ja seeläbi kooli õhkkonda. Justnimelt väärtused ja õppeatmosfäär on teemad, mida Harjunen oma artiklis käsitleb, neid peetaksegi soome hariduse eripäraks. Eestlaste kasin tulemus PISA testis hoiab meid erksana võrdlemaks soome ja eesti haridussüsteeme ja panevad haridustöötajaid mõtisklema nendesamade
· kõrgkoolide mitteakadeemilise personali ja partnerettevõtete personali õpiränne eesmärgiga viia partnerorganisatsioonis läbi õppetööd või osaleda koolitusel; · Erasmuse intensiivprojekt on vähemalt kolme erineva Euroopa riigi kõrgkooli lühiajaline õppekavaarendusprojekt. Lisaks eespool nimetatud tegevustele toetab Euroopa Komisjon tsentraalselt Erasmuse programmi järgmisi projekte: · õppekavade arendusprojektid; · kõrgkoolide ja ettevõtete vahelise koostöö projektid; · kõrgkoolide kaasajastamist toetavad projektid; · virtuaalse kõrgkooli projektid; · temaatilised koostöövõrgustikud. Erasmus Mundus Erasmus Mundus pakutakse üliõpilastele ja õppejõududele magistrikursusi, mida korraldavad vähemalt kolmest Euroopa ülikoolist koosnevad konsortsiumid. Tegevused
Johannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1...
See tähendab ühtlasi, et toetuste haldajad ei võta enam vastu taotlusi paberkandjal ja e-posti teel nagu seni. 9. Sihtasutus Innove missioon on arendada elukestvat õpet ja toetada inimeste toimetulekut tööturul.Eesmärk on elukestva õppe arendustegevuste koordineerimine ning vastavate programmide ja projektide ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste sihipärane ja efektiivne rakendamine. Sihtasutus viib ellu järgnevaid tegevusi: - korraldab kvalifikatsioonide ja õppekavade väljatöötamist ning rakendamist eelkõige üld- ja kutsehariduse valdkonnas; -korraldab karjääriteenuste väljatöötamist ja rakendamist; -valmistab ette, koordineerib ja rakendab programme ning projekte elukestva õppe ja keele valdkonnas; -täidab struktuuritoetuste rakendusüksuse ülesandeid; -korraldab koolitusi, teste ning haridusalase informatsiooni kogumist, analüüsimist ja levitamist; -korraldab muid Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi. 10
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
Mis meid takistab? Teemaarenduse olulisemad mõtted: Paljudele inimestele pakub rutiinne töö turvalisustunnet ning rahulolu, et on olemas kindel sissetulek. Teisest küljest on ka inimesi, kes on võimelised sellist elu vältima ning innovaatilisuse ja vajalike teadmiste abil oma unistused teoks tegema. Innovaatiline mõtlemine hakkas märkimisväärselt allamäge käima siis kui õppeprotsessi käigus tuleb kindel hulk teadmisi omandada konkreetseks diplomiks. Kindlate õppekavade kujunemise tõttu ei jää kuigi palju loomingulist aega õpilasele, kes sooviks hoopis midagi ise välja mõelda. Meie käitumismallid toetuvad teatud olukordadele, mida me aja möödudes oleme pidanud läbi elama. Eelistatakse mitte riskida ning elada tavapärast elu edasi. Kooliõpilaste ning samuti ka tudengite hulgas on kahjuks levinud suhtumine , et ei julgeta oma arvamust avaldada. Olgu tegu suure auditooriumi või väiksema klassiga
edaspidi rakendada oma kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1.2Praktika ettevõtte iseloomustus Tallinna Eesti Mereakadeemia täisnimi on Eesti Mereakadeemia Merekool Nemad ka kasutavad lühendatult EMA Merekool. Avati EMA Merekool aastal1920 . Nende Asukoht on Mustakivi tee 25. Tegevusvala on merendusalase kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine põhihariduse ja keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavade alusel Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Kutseõppeläbiviimine üldhariduskoolides. Täiskasvanute tööalane koolitus EMA Merekoolil on välja kujunenud oma kindlad traditsioonid. Samas on iga koolipere liikme uued ettepanekud teretulnud.Õpetavad ka erialaid need on laevajuht ,siseveelaevajuht,laeva- mehaanik, laevajuht-mehaanik, külmattehnik,avamerekalur.Nede misioon konkurentsivõimeliste meremeeste koolitamine rahvusvahelisele
tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest. Kutsestandard Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel, kompetentsuse hindamisel, kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel. Abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel. Aitab töötajat, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele
· Sakala alustas kogu Baltimaade poliitilise korra laialdast kritiseerimist. · Sakala rõhutas talupoja klassivaenu mõisniku vastu ja mõisniku-talupoja sotsiaalse antagonismi senisest teadlikumat mõistmist. · Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma mõtteid sõnastama. · Esines teravalt vaimse ikke vastu, mida korraldas kirik. See takistas talurahva kultuuri edendamist. · ,,Sakala" nõudis õppekavade laiendamist ja ilmalikku haridust ning oli tugevalt usuõpetuse tuupimise vastu. Jakobson nõudis paremat haridust ka tütarlastele. · Teravalt ründas ,,Sakala" saksastumist koolides. Jakobson soovis linnaeestlastele emakeelseid koole ning rahvakooli vabastamist pastoritest ja mõisinikest koosneva koolivalitsuse alt. · Majanduslikust poolest nõudis ,,Sakala" talude päriseksostu soodustamist ja rendihindade kindlaksmääramist
majanduses jne) Majandus 1. Põhijooned. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. 2. Võimalikud ilmingud. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Ühiskond 1. Põhijooned. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. 2. Võimalikud ilmingud. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika 1.Põhijooned. Dikatatuur: määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste
teisejärgu koolid (kus on koos noorte ja vanemate keskkool, teisejärgu põllumajandus- ja kutsekoolid, tavaline teisejärgu kool, õpetajate kool, tehnikakool ja kutsekool) ja mitmesugused kõrghariduse asutused (ülikooli ja kõrgkool, kutsekõrgkool ja lühiajalisest kutseülikoolist). Haridussüsteem (üldmudel) muutumatul kujul alates 1977-80 reformist, enne seda hulga reforme. Anglo-ameerika mudelil baseeruv. Muudetud on pidevalt õppekavade sisu. Tugevalt tsentraliseeritud. Õppima asumiseks ranged valikukriteeriumid. (Vaht, G. ) Hariduse saamiseks on Hiina süsteemil olemas püramiid; ressursside nappuse tõttu on kõrgharidus raske saada, õpilaste arv kõrgemal tasemel kahaneb tunduvalt. Kuigi pärast 1949-dat aastat toimus oluline areng põhihariduses, saavutused teiseastme- ja kõrghariduses ei olnud nii head. 2006 aastaks oli Estonian Business Schoolist (EBS-ist) magistrikraadi saanud ligi 90
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
