Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Keskmiselt on igal õpilasel päevas viis kuni kuus tundi, see teeb tervelt viis kuni kuus erinevat õppeainet, millest igas ühes on sageli vähemalt üks õpik, töövihik või ülesannete kogu ning iga õppeaine kohta ka vihik, kuhu õpetaja juttu üles kirjutada. Pool tosinat raamatut kotis ei tundugi nii palju, kuid kui mõelda reaalsusele, siis on kotis keskmiselt veidi alla kümne õpiku, paar töövihikut, mõni ülesannete kogu, hunnik vihikuid, päevik ja pinal. See on ikka üks paras hulk raamatuid, mida noor õppur igapäevaselt koolikotis peab kandma. Üha enam räägitakse e-õpikutest,
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel (eelkõige maakoolidel) pole võimalusi rakendada seda. Teiseks, et kasutada e-õpikuid, on vaja võimaldada igal õpilasel ja õpetajal ligipääsu e-seadmetele, mis jälle on seotud rahaküsimusega. Kes ostab õpilastele e-seadmeid? Vanemad vaevalt saavad ja on nõus seda teha. Riigi jaoks aga see oleks väga kulukas. Raha on vaildamatult tähtis selles küsimuses, aga vaatame teisi olulisi aspekte
Paide Gümnaasium DIGITAHVEL ÕPETAJA ABIVAHENDINA uurimistöö Sven Ruugla 11R Juhendaja: Daire Krabi Paide 2012 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeval moodustab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine suure ja tähtsa osa meie elust. Me kasutame üha rohkem tehnikaseadmeid, mis teevad meie eest midagi ära või lihtsalt hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on aidata lihtsamalt õpetajatel tutvuda Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamisvõimalustega
a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said
kitsas matemaatikas, kuid erinevused sisus on olulised. Kitsas matemaatikas peab kolmanda kursuse lõpetaja oskama selgitada vektori mõistet ja selle koordinaate; liitma ja lahutama vektoreid ning korrutama vektoreid arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; arvutama vektori pikkust; leidma vektorite skalaarkorrutist ning tundma vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid. Õpilane koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga või kahe punktiga ning määrab sirgete vastastikuse asendi ja leiab vajadusel nende lõikepunkti. Õpilane tunneb ja joonestab sirgeid, paraboole ja ringjooni nende võrrandite järgi ning koostab ringjoone võrrandi keskpunkti ja raadiuse järgi. Samuti peab õpilane oskama leida joonte lõikepunkte, kui üks joontest on sirge, ja lahendama rakendusliku sisuga ülesandeid vektorite ja joonte võrrandite abil.
……………….…. ...….11 2.1.3.Tööjuhendi prototüüp ………………....…………….………….........12 K o k k u v õ t e ………………………………………………………………......19 K a s u t a t u d k i r j a n d u s ……………………………………….................……..…21 -3- Sissejuhatus Kasvatuslikke valikuid saab põhjendada vaid lapse vajadustega, huvidega või siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). ―Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele‖. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad
................................. .......11 2.1.3.Tööjuhendi prototüüp ...........................................................12 K o k k u v õ t e ..............................................................................19 K a s u t a t u d k i r j a n d u s .........................................................................21 -3- Sissejuhatus Kasvatuslikke valikuid saab põhjendada vaid lapse vajadustega, huvidega või siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad edukust: poliitika, lobitöö, rahvuslik innovatsioonisüsteem ja hoiakuline
(Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgemate
Kõik kommentaarid