Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on üldse e - õpik ja kuidas õpilased seda lugeda või näha saavad?
Robin Bogens, 9a
Jõhvi Gümnaasium
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?
Tänapäeval edenevad ühiskonna erinevad valdkonnad aina kiiremini. Üheks jõudsamalt arenevaks ning arendatavamaks osaks on elektroonika ning infotehnoloogia . Üha enam mõeldakse tehnoloogias välja digiajastule kohaseid nutiseadmed . Nii liigub „digirada“ mööda ka haridusvaldkond. Üheks innovaatilisemaks ideeks on e-õpiku kasutuselevõtmine koolides .
Mis on üldse e-õpik ja kuidas õpilased seda lugeda või näha saavad? E-õpik on õpik, mis on valmistatud e-raamatu vahendi abil. See on loetav lugeri või tahvelarvuti abil, on interaktiivne ning sinna on võimalik lisada märkmeid ja jälgida õppija progressi. Kuna e- õpikut on õpilasel võimalik lugeda lugeri, iPod ’i, tahvelarvuti, nutitelefoni või vastava programmi olemasolul ka süle- või lauaarvuti abil, siis tuleb alguses need vahendid osta juhul, kui need puuduvad. Siit võivadki saada alguse esimesed lapsevanema rahakotti kergendavad mõjud.
Kasutades koolides ainult e-õpikuid, on võimalik, et see mõjutab alguses nii vanemate kui ka koolide rahakotti. Vanemad peavad vahendi puudumisel vastava tehnoloogilise toote või tarkvara , mille abil saab e-õpikuid kasutada, oma lastele ostma. Samuti on koolidel vaja teha kulutusi interaktiivsete tahvlite ning nende juurde kuuluvate tarvikute, sealhulgas vajalike kaablite, soetamiseks. Interaktiivsed tahvlid on vajalikud õppetööks, et õpetaja saaks, e-õpikut tahvlil kasutades, koos õpilastega tunnis tööd teha. Jälgides õpilaste ülesannete lahendamisi ja täitmisi, saab õpetaja teha vajadusel märkuseid või märkmeid. Samuti saavad ka õpilased teha e-õpikus märkmeid, mida näevad teised õpilased. Üldiselt on e-õpikute kasutusele võtmine lastele huvitav. Kas lapsed mõtlevad tahvelarvutite, iPod’i või muu infotehnoloogilise vahendi soovimisel, et nende vanematel tuleb selleks teha kulutusi? Suure tõenäosusega mitte.
Veel üheks rahakoti kergendajaks on näiteks see, et erinevad firmad müüvad interaktiivseid õpikuid peatükkide kaupa. Samas on see kasutajatele mugav, sest nii saab neid erinevas järjekorras kokku panna. Õpetajad saavad enda õppekavade järgi e-õpiku kokku panna. Ei pea rangelt järgima juba varem kellegi poolt komplekteeritud paberil õpikut ning kohandama enda õppekava selle järgi.
Võrreldes omavahel elektroonilist ja paberist õpikut, saab kindlalt väita, et esimene tuleb võitjaks. Infotehnoloogiline vahend on üldjuhul väiksem, kergem ja õhem ning seda ei ole vaja kilekaantesse panna. Paberist õpikud on erineva paksuse ja suurusega ning mõjutavad oluliselt koolikoti paksust ja raskust. E-õpikut on mugav kasutada ja õpetaja võib õpilase taseme järgi õpiku ise koostada. Paberkandjatel olevate kooliõpikute puhul ei ole võimalik õpetajal lapse tasemele vastavat õpikut ja ülesandeid ise koostada. E-õpikus on teksti juures huvitavad videod, seal saab asju kiiremini teha ja üles leida. Paberõpikut peab hakkama lehitsema ja õiget leheküljenumbrit otsima , mis teeb õpilasele kooli- või kodutöö tegemise ebamugavaks. Raamat võib kinni minna ja nii kaob järg käest. On teada, et praeguseks ei ole olemas e-õpikut, mida saaks panna kokku või võtta lahti süle- ja koduarvutis, kui puudub selle tuge omav vastav programm. See teeb omakorda e-õpiku kasutamise keerulisemaks. E-õpiku puuduseks on veel seda ohustav piraatlus , mille vastu tugev kaitse puudub. Samuti hakkab liigne arvutikasutamine mõjutama õpilaste nägemist .
E-õpiku kasutamiseks mõeldud IT- alased vahendid on kallid ja neid on võimelised omandama ainult üksikud lapsevanemad. Ka koolidel ei ole rahalisi vahendeid, et muretseda e-õpiku kasutamiseks vajalikku riistvara ning muid tarvikuid. Tahvelarvuti või lugeri omamine tähendaks aga seda, et õpilased ei pea enam raskeid paberkandjal õpikuid kaasas kandma, kõik vajalikud e-õpikud oleksid ühes suhteliselt väikeses seadmes koos ning kui vaja, siis saaks kirjutada infomatsiooni oma tahvelarvutisse ning kasutada seda vihikuna.
Vaatamata arenevale infotehnoloogiale ning sellele, et e-õpikutel on eelis paberõpikute ees, on nende kasutusele võtmine seotud mitmete erinevate probleemidega. Kokkuvõtlikult võib seega öelda, et e-õpikud kergendavad nii kooli- kui ka rahakotti.
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti #1 Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti
4
doc

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Keskmiselt on igal õpilasel päevas viis kuni kuus tundi, see teeb tervelt viis kuni kuus erinevat õppeainet, millest igas ühes on sageli vähemalt üks õpik, töövihik või ülesannete kogu ning iga õppeaine kohta ka vihik, kuhu õpetaja juttu üles kirjutada. Pool tosinat raamatut kotis ei tundugi nii palju, kuid kui mõelda reaalsusele, siis on kotis keskmiselt veidi alla kümne õpiku, paar töövihikut, mõni ülesannete kogu, hunnik vihikuid, päevik ja pinal. See on ikka üks paras hulk raamatuid, mida noor õppur igapäevaselt koolikotis peab kandma. Üha enam räägitakse e-õpikutest,

Kirjandus
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti
2
doc

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel (eelkõige maakoolidel) pole võimalusi rakendada seda. Teiseks, et kasutada e-õpikuid, on vaja võimaldada igal õpilasel ja õpetajal ligipääsu e-seadmetele, mis jälle on seotud rahaküsimusega. Kes ostab õpilastele e-seadmeid? Vanemad vaevalt saavad ja on nõus seda teha. Riigi jaoks aga see oleks väga kulukas. Raha on vaildamatult tähtis selles küsimuses, aga vaatame teisi olulisi aspekte

Kirjandus
Uurimistöö uurimustöö-Digitahvel õpetaja abivahendina- Promethean digitahvel-Paide Gümnaasium
33
docx

Uurimistöö/uurimustöö "Digitahvel õpetaja abivahendina", Promethean digitahvel, Paide Gümnaasium

Paide Gümnaasium DIGITAHVEL ÕPETAJA ABIVAHENDINA uurimistöö Sven Ruugla 11R Juhendaja: Daire Krabi Paide 2012 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeval moodustab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine suure ja tähtsa osa meie elust. Me kasutame üha rohkem tehnikaseadmeid, mis teevad meie eest midagi ära või lihtsalt hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on aidata lihtsamalt õpetajatel tutvuda Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamisvõimalustega

Ainetöö
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said

Ajalugu
Vektor-Joone võrrand-Analüütiline geomeetria
36
pdf

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria

kitsas matemaatikas, kuid erinevused sisus on olulised. Kitsas matemaatikas peab kolmanda kursuse lõpetaja oskama selgitada vektori mõistet ja selle koordinaate; liitma ja lahutama vektoreid ning korrutama vektoreid arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; arvutama vektori pikkust; leidma vektorite skalaarkorrutist ning tundma vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid. Õpilane koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga või kahe punktiga ning määrab sirgete vastastikuse asendi ja leiab vajadusel nende lõikepunkti. Õpilane tunneb ja joonestab sirgeid, paraboole ja ringjooni nende võrrandite järgi ning koostab ringjoone võrrandi keskpunkti ja raadiuse järgi. Samuti peab õpilane oskama leida joonte lõikepunkte, kui üks joontest on sirge, ja lahendama rakendusliku sisuga ülesandeid vektorite ja joonte võrrandite abil.

Matemaatika
Võimalustest muuta töö- ja tehnoloogiaõpet õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks
38
pdf

Võimalustest muuta töö- ja tehnoloogiaõpet õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks

……………….…. ...….11 2.1.3.Tööjuhendi prototüüp ………………....…………….………….........12 K o k k u v õ t e ………………………………………………………………......19 K a s u t a t u d k i r j a n d u s ……………………………………….................……..…21 -3- Sissejuhatus Kasvatuslikke valikuid saab põhjendada vaid lapse vajadustega, huvidega või siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). ―Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele‖. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad

Tehnoloogia
Koolipedagoogika
38
pdf

Koolipedagoogika

................................. .......11 2.1.3.Tööjuhendi prototüüp ...........................................................12 K o k k u v õ t e ..............................................................................19 K a s u t a t u d k i r j a n d u s .........................................................................21 -3- Sissejuhatus Kasvatuslikke valikuid saab põhjendada vaid lapse vajadustega, huvidega või siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad edukust: poliitika, lobitöö, rahvuslik innovatsioonisüsteem ja hoiakuline

Pedagoogika
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

(Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgemate

Eripedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun