Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Märt Sults „Riigieksamid – kas õigeim valik gümnaasiumi lõpetamiseks?“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Märt Sults „Riigieksamis – kas õigeim valik gümnaasiumi lõpetamiseks?“
Õpetajate Leht, 12. september, 2016
Artikli teemaks on riigieksamid gümnaasiumi lõpuklassides ning nende vajalikkus õpilasele ja ülikoolile.
Sultsi artiklis võib leida mitmeid murekohti. Kõige suurema probleemina toob autor välja selle, et riigieksamid on kaotanud oma esialgse mõtte – ühitada lõpueksamid kõrgkooli sisseastumiskatsetega ja vähendada gümnasistide suvist koormust. Nüüd on aga tehtud kohustuslikeks kolme aine eksamid , mis ei jäta õpilasele suurt võimalust valida endale ise testid ainetes, mis käiksid kokku nende soovitud erialadega ülikoolides . Samuti soovivad paljud kõrgkoolid korrata sisseastumiseksameid, kuna riigieksamitest on võimalik saada läbi juba ühe punktiga.
Riigikogu kultuurikomisjoni liige ning pikaajaline koolijuht on toonud välja mitmeid erinevaid seisukohti sellel teemal. Esimesena kirjutab ta enda arvamusest: „ Riigieksamite tulemused ja nende kohustuslik valik on subjektiivsed ega anna ülikoolidele piisavat informatsiooni õppuri teadmistest – see tekitabki kõrgkoolides vajaduse riigi ärapõlatud sisseastumiseksamite järele. Minu hinnangul on sellisel juhul tegemist riikliku ressursi – nii materiaalse kui ka immateriaalse – ilmselge raiskamisega. Teisisõnu : teenuse dubleerimisega.“ See toob hästi välja selle, et riigieksamid on tõesti kaotanud oma esialgse eesmärgi, mille asemel on vaja teha hoopis kogu töö uuesti. Selle asemel, et vähendada pinget nii õpilaste hulgas kui ka lihtsustada riigi ja ülikoolide tööd, on uus kord hoopis tekitanud juurde nii tööd kui ka suurendanud materjalide kasutust .
Sultsi seisukohaga pole aga nõus Eesti maaülikooli ning toetab praegust süsteemi: „ Maaülikool on seisukohal, et õppekavade puhul, mis ei eelda eelnevaid kindla valdkonna teadmisi või oskusi, õigustavad riigieksamid end vastuvõtutingimustena väga hästi. Nii ülikooli kui ka kandidaadi seisukohalt on juba olemasolevate tulemuste alusel kandideerimine lihtsam ja kiirem.“ Maaülikooli seisukoht näitab, et vähemalt üks kindlaksmääratud ainetest, milles tuleb sooritada eksam , on üldiselt vajalik peaaegu igale erialale , kuhu soovitakse sisse astuda. See aga lihtsustab kasvõi mingil määral nii ülikoolide kui ka õpilaste tööd
Erinev seisukoht oli aga Tartu Ülikoolil: „ Ülikooli esindaja sõnul ei piisa tema hinnangul kahest riigieksamist üliõpilaskandidaatide teadmiste, erialaste eelduste ning akadeemilise võimekuse hindamiseks.“ See näitab, et kandideerijate hulk on nii suur, et kahe riigieksami põhjal on raske eristada kõige paremat õpilast heast õpilasest. Samuti toob ülikool välja, et kuna kandideerijate hulgas on ka täiskasvanuid või välismaalt tulnud õpilasi, siis ei saa nad põhineda ainult riigieksamite tulemustele.
Lugedes artiklit olen nõus seisukohaga, et riigieksamid toetavad mingil määral õpilast kõrgkooli astumisel. Samas olen ka nõus arvamusega, et riigieksamite projekt on mingil määral läbi kukkunud, kuna enamus ülikoolides on vaja ikkagi sooritada lisaks vähemalt üks sisseastumiseksam. Samuti arvestades seda, kui palju suundutakse tänapäeval välismaale õppima, võib olla kasulikum see, kui õpilane saab ise valida rohkem aineid, milles sooritada eksam. Usun, et riigieksamite projekt pole ennast täielikult tõestanud ning seal on veel mitmeid probleemseid osasid, mida tuleks kas muuta või parandada.
Märt Sults-Riigieksamid – kas õigeim valik gümnaasiumi lõpetamiseks- #1 Märt Sults-Riigieksamid – kas õigeim valik gümnaasiumi lõpetamiseks- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mammukas2 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uurimistööde korraldamine
64
doc

Uurimistööde korraldamine

Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms

Uurimistöö
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj

Alusharidus
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

9 Loovtöö hindamine ........................................................................10 LISAD LISA 1. Lühiuurimus III kooliastmes ­ Sirje Nootre........................................12 LISA 2. Uurimistöö juhendamine põhikoolis ­ Kadri Sõrmus .............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses ­ Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos ­Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks ­ Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis ­ Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes ­ Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast ­ Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011

Eesti keel
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9

Psühholoogia
õigusõpetuse kordamis küsimused
44
doc

õigusõpetuse kordamis küsimused

isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notareid Eestis tuleb eristada paljudes riikides eksisteerivatest tsiviilõiguslikest notaritest, kellel on oluliselt väiksemad pädevused. Tingimuse:1)akadeemimile õigusteaduslik kõrgharidus 2)teovõimeline 3) kas eesti või eruroopa liidu liikesriigi kodanik 4) eesti keele oskus 5) aus ja kõrgete kõlbelis omadustega 6) notari eksam 7) 2 aastane kandidaadi teenistus 8) ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras, kuulutab välja justiitsministeerium 9) Notari tasu määrab seadus , tööpiirkonna määrab tema ise-kuna on vaba elukutse. Notar teeb järgmisi toiminguid:1)lepingute tõestamine 2)testamendi tõestamine 3) loteriide tõestamine 4) allkirja tõestamine 5)isikutuvastamine foto järgi 6) väärtpaberite ja-asjade hoiule võtmine 7)protestide tõestamine 10

Õigusõpetus
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Ka madalama taseme sõjaväelased tõid koju kraami. See mängiti süüna välja vaid mõne inimese puhul. Mitmed kõrged sõjaväelased said veelgi traagilisema saatuse osalisteks. Mitmed kindralid lasti maha, mitmed marssalid, nt Novikov, Udjakov, Zarušin, arreteeriti ja pidid mitmeid aastaid vangis olema. Üsna jõuliselt represseeriti ka sõjalaevastiku juhtkonda jne. Sõjaväe etteotsa pandi Stalini poolt kaitseministriks Nikolai Bulganin- oli selge valik. Oli sõjaväelaste jaoks naljanumber. Tema karjäär oli olnud poliittöötajana ridel olla. Tegelikult sisuliselt sõjaväest ei teadnud midagi. Et selline inimene pandi tegelikke sõjaväelasi juhtima, oli nende jaoks selgelt löök allapoole vööd. Seda tegi Stalin teadlikult, Bulganin oli ka see, kes Stalini suuniseid ja juhiseid korralikult ellu viis. Vahetult sõja järel oli päevakorral Stalini tõstmine väejuhina väga kõrgele, Stalin väga

Ajalugu
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun