Facebook Like

Ühiskonna eksami konspekt (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riigivõimu alus ?
  • Kuidas saadakse võimule ?
  • Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega ?
  • Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi puhul ?
  • Kuidas moodustatakse valitsus parlamentarismi puhul ?
  • Kumb jääb peale: parlament või valitsus ?
  • Mille poolest erineb valijaskond Riigikogu valimistest ja KOV valimistest ?
 
Säutsu twitteris
1. NÜÜDISÜHISKOND
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis
ÜHISKONNA MUDEL
ASUSTUS
MAJANDUSE ERIPÄRA
Küttide ühiskond
ajutine
jaht
Nomaadide ühiskond
ajutine
karjakasvatamine
Agraarühiskond
püsiv, küla hajali , linnad kui halduskeskused
kõige olulisem on maaomand
Industriaalühiskond
püsiv, suurlinnad
masstootmine, tootmisvahendid
Postindustriaalühiskond
püsiv, metropol , tööjõu vaba liikumine
teenused, oskused
Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus , algeline maaviljelus.
Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil
• töö oli korraldatud konveieritel
• tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga
• tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle
• linnad arenesid kiiresti
tugevnes bürokraatia
• kujunes töölisklass ja kodanlus
• leibkonnamudeliks kujunes väikepere
• tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt
• suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist
Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond
• teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt
• kõrgtehnoloogia massiline kasutamine
• vajatakse haritud spetsialiste
• kujunes keskklass , masstootmine, massikultuur ja massimeedia
• elustiilide erinevused vähenevad
• valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest
Infoühiskond
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus
• olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised
• maailmamajanduse globaliseerumine
• 2/3 inimestest töötab teenindussektoris?
• kaugtöö – ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule
Teadmusühiskond
• majanduses ja ühiskonnas kasutatakse teadusuuringute tulemusi
• töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust
teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge
• ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid
• tootmisviisiks on automatiseerimine
Ühiskonnas toimunud muutused
Ühiskonnale iseloomulikud jooned
Agraarühiskond
Industriaalühiskond
Muutis sotsiaalset jaotust:
1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades.
2. Linnarahvastik kasvas maarahvastiku arvelt.
3. Leibkonnamudeliks kujunes väikepere.
Ratsionaalsus, bürokraatia
Postindustriaalühiskond
Teenindussektori osatähtsus kasvas. Suurenes teaduse ja tehnoloogia osa majanduses.
Haritud spetsialistid, keskklass, masstootmine, massikultuur.
Teadmusühiskond
Uuenemine ja innovatsioon tootmises. Kiire info hankimine ja töötlemine.
Teadus, uurimisasutused, avastuste-leiutiste rakendamine.
Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena.
2. TSIVILISATSIOONID
Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus , arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees.
3. DEMOKRAATIA
Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents , hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised.
Demokraatia eeldused:
• üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus
• ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus
• omavalitsuste kujunemine
• kodanikuühiskonna kujunemine
Demokraatia tunnused:
• kodanikuvabaduste tunnustamine
• võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
• sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
• pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus
• vähemuste õigustega arvestamine
• tsiviilkontroll relvajõudude üle
• kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus)
toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised
Demokraatia eelised:
+ Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
+ Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas
+ Edendab ühist ja individuaalset heaolu
+ Tagab poliitilise stabiilsuse.
Demokraatia puudused:
- Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud
- Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada
- Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu
Demokraatia vormid:
Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused , kus rahvast on kergem kaasata.
Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine
Esindus - e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad.
Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant.
Osalusdemokraatia , mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus ( Skandinaavia ) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA)
Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina).
Elitaardemokraatia , mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte.
DEMOKRAATIA
DIKTATUUR
Mis on riigivõimu alus?
võimude lahusus
diktaatori tahe
Kellele kuulub kõrgeim võim riigis?
rahvale
diktaatorile
Kes on võimul ja juhivad ühiskonda?
rahva poolt valitud võimu esindajad: riigikogu, valitsus, president , (kohus)
diktaator , ainupartei
Kuidas saadakse võimule?
valimiste teel
vägivallaga, pärimise teel
Kas rahvas saab mõjutada võimul olijaid?
jah
ei
Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused ?
põhiseadusest e konstitutsioonist
diktaatorist
4. HEAOLUÜHISKOND
Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.
Riigi klassikalised ülesanded:
  • seadusloome
  • riigikaitse
  • õiguskord
    Tööstuspööre → keskkonnamuutus → sotsiaalprobleemid
    Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi.
    Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded:
  • ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu , haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond
  • pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
    Heaoluriigi põhimudelid:
    Sotsiaaldemokraatia
    • sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust , seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud.
    • peamine heaolu pakkuja on riik.
    • eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas

    Eelkõige Skandinaavias
    Liberalism
    • maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged
    • tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist
      • riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine
      • inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama

    Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti)
    Konservatism
    • riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
    • kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid
    • soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staažiga töötajaid

    Eelkõige Saksamaa, Belgia
    Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
    REVOLUTSIOON
    REFORM
    Algatavad dissidendid
    Algatav valitsev partei
    Osalevad massid
    Osalevad poliitikud ja ametnikkond
    Stiihiline, etteaimamatu
    Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused
    Kasutatakse vägivalda
    Rahumeelne
    Muutuvad võimu ja valitsemissuhted
    Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu
    Millest alustada demokraatia ülesehitamist:
  • demokraatia eelduste loomine
  • demokraatliku põhiseaduse kehtestamine
  • vabade valimiste kehtestamine
  • demokraatia
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskonna eksami konspekt #1 Ühiskonna eksami konspekt #2 Ühiskonna eksami konspekt #3 Ühiskonna eksami konspekt #4 Ühiskonna eksami konspekt #5 Ühiskonna eksami konspekt #6 Ühiskonna eksami konspekt #7 Ühiskonna eksami konspekt #8 Ühiskonna eksami konspekt #9 Ühiskonna eksami konspekt #10 Ühiskonna eksami konspekt #11 Ühiskonna eksami konspekt #12 Ühiskonna eksami konspekt #13 Ühiskonna eksami konspekt #14 Ühiskonna eksami konspekt #15 Ühiskonna eksami konspekt #16 Ühiskonna eksami konspekt #17 Ühiskonna eksami konspekt #18 Ühiskonna eksami konspekt #19 Ühiskonna eksami konspekt #20 Ühiskonna eksami konspekt #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 509 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 171 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1) Nüüdisühiskond
    Tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond (nende tunnused).
    2) Tsivilisatsioonid
    3) Demokraatia
    Eeldused, tunnused, eelised, puudused, otsene ehk vahetu dem, esindus- ehk kaudne dem, osalusdemokraatia, elitaardemokraatia, demokraatia ja diktatuuri võrdlus.
    4) Heoluühiskond
    Ülesanded, tunnused, heaoluriigi põhimudelid ja nende eelised/puudused (sotsiaaldemokraatia, liberalism, konservatism), siirdeühiskond ja tema probleemid, millest alustada demokraatia ülesehitamist, kas Eesti on siirderiik.
    5) Jätkusuutlikkus
    Jätkusuutlik ehk hea valitsemine, mia see hõlmab.
    6) Ühiskonna struktuur
    Pluralistlik ühiskond, pluralismi põhilised poliitilised printsiibid, pluralismi vastandmõisted, pluralismi eelised/puudused, ühiskonna jaotus sektoriteks (avalik, era mittetulundussektor). Teooriad, mis käsitlevad riigi sekkumist majandusse. Miks on kodanikuühiskonda vaja?
    7) Ühiskonna kihistus, sotsiaalne staatus ja roll.
    Sotsiaalne mobiilsus (horisontaalne, vertikaalne), põlvkondade vaheline mobiilsus, sotsiaalne klass (eliit, mass, alamklass), omistatud staatus, omandatud staatus, rollikonflikt,
    8) Võim ühiskonnas
    Riik ja tema tunnused, võim, võimu ressursid, võimu teostamise vahendid. Riigivõimu tunnused, komponendid. Miks võimule kuuletutakse? Hierarhilise võimu alternatiivid.
    9) Poliitilised ideoloogiad
    Ideoloogia, poliitiline ideoloogia, parempoolsed, vasakpoolsed, tsentristid, mittepoliitiline ideoloogia. Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia ja nende tunnused.
    10) Vabad valimised
    Mis on valimised? Valimiste funktsioon, valimiste põhimõtted/tunnused (üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine, vabad). Riigi ülesanded valimiste ettevalmistamisel. Tegurid, mis avaldavad mõju hääletamisele. Majoritaarne, proportsionaalne, hübriidne valimissüsteem + nende tunnused, eelised/puudused, riikide näited. Mandaat, isikumandaat, ringkonnamandaat, üleriigiline kompensatsiooni mandaat, kvoot, valimiskünnis.
    11) Valitsemine
    Sisulised ja protseduurilised piirangud. Riigivõimu kolmikjaotus. Presidentaalne, parlamentaarne, poolpresidentaalne riigivõim (tunnused, näited, eelised/puudused). Presidentaalse ja parlmentaarse riigivõimu sarnasused. Ühekojaline ja kahekojaline parlament.
    Eesti parlamendi formaalõiguslik ja poliitiline struktuur, riigikogu juhatus. Alalised ja ajutise komisjonid, koalitsioon, opositsioon, fraktsioon. Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi ja parlamentarismi puhul, parlament vs valitsus, minister, ministeerium, kantsler, riigikantselei. Mis määrab valitsuse eluea? Koalitsioonivalitsus, opositsioonivalitsus, enamusvalitsus. Eesti riigipea, nõuded presidendile, asendamine, kriminaalvastutus, ülesanded.
    12) Avalik haldus ja bürokraatia
    Bürokraatia positiivses/negatiivses tähenduses, bürokraatia funktsioonid, miks teostatakse ametnike üle järelevalvet, järelvalvejõud (sisekontroll, poliitiline kontroll, õiguslik kontroll).
    13) Regionaalpoliitika, KOV
    Tähtsaim ülesanne, KOV-i esinduskogu, KOV-i maksud, tulud, kulud, maakonnad.
    14) Inimõigused
    Inimõiguste eripära, valdkonnad, õiguste kaitse, järgitavad põhimõtted, mida kontrollitakse. Olukorrad, mil igaühe õigusi võib piirata. Põhitunnused, millele erakorraline olukord peab vastama.



    nüüdisühiskond , tööstusühiskond , postindustriaalne ühiskond , infoühiskond , teadmusühiskond , tsivilisatsioonid , demokraatia , demokraatia eeldused , demokraatia tunnused , demokraatia eelised , demokraatia puudused , otsene ehk vahetu demokraatia , esindus- ehk kaudne demokraatia , osalusdemokraatia , elitaardemokraatia , demokraatia ja diktatuuri võrdlus , heoluühiskond , heaoluühiskonna ülesanded , heaoluühiskonna tunnused , heaoluriigi põhimudelid ja nende eelised/puudused , sotsiaaldemokraatia , liberalism , konservatism , siirdeühiskond , siirdeühiskonna probleemid , jätkusuutlikkus , jätkusuutlik ehk hea valitsemine , ühiskonna struktuur , pluralistlik ühiskond , pluralismi põhilised poliitilised printsiibid , pluralismi vastandmõisted , pluralismi eelised/puudused , ühiskonna jaotus sektoriteks , avalik sektor , erasektor , mittetulundussektor , kodanikuühiskond , ühiskonna kihistus , sotsiaalne staatus ja roll , sotsiaalne mobiilsus , horisontaalne mobiilsus , vertikaalne mobiilsus , põlvkondade vaheline mobiilsus , sotsiaalne klass , eliit , mass , alamklass , omistatud staatus , omandatud staatus , rollikonflikt , võim ühiskonnas , riik , riigi tunnused , võim , võimu ressursid , võimu teostamise vahendid , riigivõimu tunnused , riigivõimu komponendid , hierarhilise võimu alternatiivid , poliitilised ideoloogiad , ideoloogia , poliitiline ideoloogia , parempoolsed , vasakpoolsed , tsentristid , mittepoliitiline ideoloogia , konservatism , liberalism , sotsiaaldemokraatia , vabad valimised , valimiste funktsioon , valimiste põhimõtted/tunnused , üldised , ühetaolised , otsesed , salajane hääletamine , vabad , riigi ülesanded valimiste ettevalmistamisel , majoritaarne , proportsionaalne , hübriidne valimissüsteem , eelised/puudused , riikide näited , mandaat , isikumandaat , ringkonnamandaat , üleriigiline kompensatsiooni mandaat , kvoot , valimiskünnis , valitsemine , sisulised ja protseduurilised piirangud , riigivõimu kolmikjaotus , presidentaalne , parlamentaarne , poolpresidentaalne riigivõim , presidentaalse ja parlmentaarse riigivõimu sarnasused , ühekojaline ja kahekojaline parlament , eesti parlamendi formaalõiguslik ja poliitiline struktuur , riigikogu juhatus , alalised ja ajutised komisjonid , koalitsioon , opositsioon , fraktsioon , parlament vs valitsus , minister , ministeerium , kantsler , riigikantselei , valitsuse eluiga , koalitsioonivalitsus , opositsioonivalitsus , enamusvalitsus , eesti riigipea , nõuded presidendile , asendamine , kriminaalvastutus , ülesanded , avalik haldus ja bürokraatia , bürokraatia positiivses/negatiivses tähenduses , bürokraatia funktsioonid , miks teostatakse ametnike üle järelevalvet , järelvalvejõud , sisekontroll , poliitiline kontroll , õiguslik kontroll , regionaalpoliitika , kov , kohalik omavalitsus , tähtsaim ülesanne , kov-i esinduskogu , kov-i maksud , tulud , kulud , maakonnad , inimõigused , inimõiguste eripära , valdkonnad , õiguste kaitse , järgitavad põhimõtted , olukorrad , mil igaühe õigusi võib piirata

    Mõisted


    Kommentaarid (3)

    berta6 profiilipilt
    berta6: aitas, materjal demokraatia kohta on selge ja kompaktne
    19:35 16-02-2013
    Ggertuu profiilipilt
    Ggertuu: väga hea konspekt
    20:12 25-04-2013
    Ggertuu profiilipilt
    Ggertuu: ok
    14:49 02-01-2015


    Sarnased materjalid

    42
    doc
    Ühindkonna eksami kordamine
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    67
    doc
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    52
    doc
    Ühiskonnaõpetuse konspekt
    37
    docx
    Ühiskonna valitsemine
    7
    odt
    Ühiskonna eksami konspekt
    40
    docx
    Ühiskonna riigieksami materjal
    18
    docx
    Ühiskonnaõpetuse konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun