docstxt/.txt
toimub sama. Need tehti koopa kõige pimadamatesse kohtadesse, kus need ei saanud kindlasti olla lihtsalt silmailuks. Uurimustöös selgitan ürgaja- ja tänapäeva kunsti sarnasusi ja kuidas on kasutatud koopamaale ja ürgajale omaseid kaunistusi erinevates valdkondades. Tuleb ka jutuks kunsti mõjutav inimeste areng. Koopamaalid Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna nende kogu elu sõltus eelkõige jahipidamisest, ürgaja kunstnikud tundsid loomi suurepäraselt, õrna ja paindliku joonega anti edasi loomade liigutusi ja poose, kasutati ka maitsekaid värvitoone: must, punane, valge ja kollane. Värve saadi looduslikest värvimuldadest, mis segati vee, loomarasva või taimeõliga. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed, mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus. Arvatakse, et tolleaegsed
ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koo...
järele. Osad teadlased arvavad, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia. On üsna tõenäoline, et inimesed lootsid rituaalsete tantsude, loitsude, kehamaalingute ja maskide abiga "nõiduda" endale jahiõnne. Lascaux`koopamaalid Prantsusmaal ja Altamira koopamaalid Hispaanias · Nii Lascaux` ja Altamira koopamaalid on pärit ürgaja vanimast perioodist ehk paleoliitikumist, jääaja lõpuaegadest, u. 15 000-10 000 aastat tagasi. Seda aega nim. ka kiviajaks kuna peamine tööriistamaterjal oli kivi. Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi. Inimest kujutati harva. Üks kuulsamaid on kivist naisekuju, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000- 25 000 e.m.a. Paleoliitikumile järgnes keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 12 000-5000 e
kujutati harva. Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine. Kujutisi loodi: -kivisse piirjooni kraapides, -kontuurjoontesse värvi kandes, -pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid. Seinamaalingutega püüdsid inimesed edasi anda oma mõtteid ja neist on näha inimeste eluolu ja kombeid. Jääaja lõppedes olid ürgaja kunstis olulisel kohal ornamendid. Usuti, et märkidel on võime kaitsta ning ornamente kasutati tarbeesemetel, kultusobjektidel või iseenda nahal. Valmistati savist maske või maju. Valmistati kiviplaatidest megaliitilisi ehitisi. Valmistati kiviplaatidest usulisi monumente, mida nimetatakse MEGALIITILISTEKS EHITISTEKS. Kuulsaim selline ehitis on KROMLEHH Stonehenge. Kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud ehk MENHIRID. Kivikalmetesse
katuseservadega tornikujuline tempel. 34Kes on hinduismi peajumal, kõige looja? 10Mida tead terrakotasõdalstest? Millal ja miks nad loodi? Mis Brahma kultuuri kuulub? 35Nimeta India argitektuuri suurteos Kambodzas. Iseloomusta Hiina kultuuri, valvasid keisrihauda, igaüks oli erinev, tehtud Angkorvati temepl savist 36Nimeta ürgaja kuulsaim skulpuur. 11Kui vana on Hiina kustitraditsioon? Nimeta Hiina usundid. Willendorgi veenus 37Nimeta euroopa 2 kuulsamat ürgaja koopamaali 12Kuidas tehti Jaapanis värvilist puulõiget? Nimeta 3 kuulsamat Altamira ja Lascaux kunstnikku. 38Nimeta 3 ürgaja megaliitehitiste mõistet? trükiti plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga
[email protected] 31.aug. 2016. Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon. Mis eristab inimest loomast? (Mitte mõtlemine, sest ka teised kõrgemad loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine) Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) –...
ÜRGAJA KUNST Vanimad säilinud kunstiteosed pärinevad ürgajast s.o. umbes 60 000 aastat tagasi. Kunst tekkis tänu kahele põhjusele. Need on usk ja vajadus ilu ning loomisrõõmu järele. Tol ajal oli tähtsaim materjal kivi ja seega jaguneb ürgaja kunst järgmisteks perioodideks: 1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum 2.Mesoliitikum 3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja. Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi (piisonid, mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi.
Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel. Hobusekujuke Nn. Willendorfi Hiigelkujud
Tänu koopamaalidele võime saada ettekujutust välja surnud loomadest, nagu mammut ja koopakaru. Võluvad maitsekad värvitoonid olid must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid on Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux´ koobastes Prantsusmaal. Lascaux´ maalid avastati alles 1940.aastal. Inimesi hämmastab maalide ilu ja rohkus. Algul oli inimesi, kes kahtlesid, et ürgaja inimese kunstivõimes-maalide imehea seisund viis mõttes isegi võltsingule. Koopamaalide kõrval valmistati ka luust ja kivist kujusid. Nende valmistamine nõudis tohutut kannatlikkust. Kujude loomisel oli oma osa usundite kaalutlustel. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mis on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi. Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas umbes 4000 aastat tagasi. Pronks on hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida
Ürgaja kunst Kunsti tekkimine Kiviaeg · 40 aastatuhandet tagasi nooremas kiviajas tulid esimesed kunstilist väärtust omavad esemed. Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks? Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee, looma rasva või verega. Skulptuur · Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. · Varaseim ja kuulsaim on Willendorfi Veenus. · See leiti 20. sajandi alguses Austraaliast Willendorfi küla juurest. · Kuju oli kivist, 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana. Ornamentika kaunistus, mis koosneb geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest. Statuett väike ümarplastiline inimese või looma kuju.
KUNSTILIIGID ARHITEKTTUUR · Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid jne · Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused jne SKULPTUUR · Reljeef Kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef · Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised k...
18. Sarkofaag- kivist, metallist kirst, kaunistatud reljeefidega, maalidega(Egiptuses) 19. Sfinks- egiptuse kunstis inimese pea ja lõvi kehaga kuju 20. Skulpturaalne- vorme rõhutav käsitluslaad pinnalises kunstis 21. Stiliseerima- lihtsustama 22. Kontuur- kujutist ümbritsev piirjoon 23. Tahvelmaal- vabalt teisaldatav maal 24. Harmoonia- vastavus, sobivus kunstiteoste üksikosade, värvide vahel 25. Animism- ürgaja usund 26. Kunstistiil- eripärased jooned kunstis 27. Sügavtrükk- graafika, kus trükivad sisse lõigatud jooned
indiviid teeb seesmiste moraalipõhimõtete järgi ning eelkõige vabatahtlikult ning mis lõppkokkuvõttes on kasulik kogu ühiskonna jaoks. (Eriksson; 2007; lk 188) Et tulemuslikult saaks eksisteerida vabadus ja võrdsus on vaja inimestes endis midagi, mis kaaluks üle materialistliku ahnuse. Kuid missuguses ühiskonnas oleks kõige efektiivsem luua anarhistlik vorm kui see üldse võimalik oleks? Kas ürgaja ühiskonnas, kus puudusid klassid ning klassivõitlus oli veel olematu või industriaalselt arenenud ühiskonnas, kus on juba välja arenenud ebavõrdsus ning kapital on jagunenud nö ülemklassile? 2 Ürgaja ühiskonnas puudus niivõrd materiaalne vara, mis oli küll primitiivsel tasemel olemas, kuid mis polnud tähtis, sest indiviidide tööjaotus oli küllaltki sarnane ja võrdne. Arvan, et
Ürgaja kunst 13.09.2013a.KUNST Eelika Kuusik 10C Pilt 1. Piison - Altamira koobas Hispaanias, 13500- 11000 e.m.a. Pilt 2. Hiina hobune - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13500 e.m.a. Pilt.3 Kaks piisonit - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13000 e.m.a. Miks valisin? Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna tolle aja inimeste kogu elu sõltus eelkõige jahindusest. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus. Pilt nr-1 Maal näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Pilt nr-2 Pildil võib olla kodustamata hobune, kellele arvatavasti hakati ...
Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel.Kiviajale järgnes pronksiaeg ( ajastu on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi
Pilet nr 2 1.Ürgaja kunst Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal. Umbes 60 000 aastat tagasi.Sel ajal ei tuntud veel metalle ja kõik tööriistad valmistati kivist, mistõttu teame seda ajastut kui kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele, näiteks savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi. Ürgajal loodi väga suuri maalinguid.Kümnete viisi on koopaseintele kujutatud suuri jahiloomi,ka selliseid keda inimene kodustama hakkas:veiseid,hobuseid,põhjapõtru jt.Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada välja surnud loomadest nagu mammut,koopakaru jt.Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi.Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigut...
majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välja tuua kogus. Kus, oli vaja soetatud vara jagada erinevate kategooriate järgi ,,võrdse jagamise printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kuigi ka ürgaja inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev.
ARVESTUSE AJALUGU Arvestuse tekkimise täpseid põhjusi on raske määratleda. Ürgaja ühiskonnas polnud hetkemõistes arvepidamist vaja. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välja tuua kogus. Kus, oli vaja soetatud vara jagada erinevate kategooriate järgi ,,võrdse jagamise printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kus muinasaja Egiptuse preestrite põhitegevusena võib nimetada ka vaaraode teenistuses olles arvepidamist. Hetkel kasutatava matemaatilise arvepidamise teerajajaks peetakse teadlast ja matemaatikut Luca Paciolit. Luca Bartolomeo Pacioli, tuntud ka nime all Frater Lucas, kes lõi matemaatilis arvestusliku arvepidamise koolkonna Itaalias. Tema peateos ilmus 1494. aastal, mis käsitles aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni. Pacioli on töötanud ka paljudes itaali...
Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvita- vamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtle- jaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopamaalide ajastu Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest
Kunstiajaloo kontrolltöö nr 1. 1) Kuidas jaotatakse traditsiooniliselt kunstiliike? *Arhitektuur ehk ehituskunst *tarbekunst *kujutav kunst. 2) Milliseks kaheks alaliigiks saab jagada maalikunsti? *tahvelmaal *monumentaalmaal 3) Mida tähendab kunstis mõiste kompositsioon? Tähendab teose elementide või kujundite asend teineteise suhtes etteantud ruumis. 4) Nimeta mõni kuulus ürgaja koopamaalide leiukoht Euroopas! Altamira koopamaalidPõhjaHispaania, LascauxPranstusmaa, Karjalas Venemaal, Willendorfi VeenusAustria 1908. 5) Mis on Stonehenge? On LõunaInglismaal tuntumaid megaliitilisi monumente. Ehitatud umbes 31001100 e.Kr. Koosnes kahest suurest kivide ringist. Rajatisi ümbritsesid eelmalt kraav ja muldvallid. 6) Kuidas mõjutas egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk,
Kas inimene ikka on looduse kuningas? Inimene nii iga indiviid kui ka kogu inimrass on käsikäes loodusega elanud aegade algusest peale. Kaugele, miljonite aastate taha ulatuvad need esimesed päevad, mil inimtegevus mõjutas loodust ja vastupidi. Olgugi, et toona oli tegu tänapäevase homo sapiensi eellastega inimesed olid nad sellegipoolest. Need ammused ajad on tänaseks unustuste hõlma vajunud. Igale kõige juhmimale siililegi on selge see, et ürgaja inimesed olid looduse meelevallas, sõltudes täielikult selle ilust ja valust võib lausa öelda, et inimene elas looduse valitsuskepi all. Kuidas on lood aga tänapäeval? Inimkonna areng, teadusliku nimega evolutsioon on siiani kestev protsess, mis on meid neandertali tasemelt muutnud selleks, millised oleme tänapäeval. Ehk peaks siinkohal aga hoopis püstitama küsimuse : kas pole meie, praeguse aja inimesed hullemad veel, kui olid äsjamainitud eelkäijad
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi: Maia Kirillova Rühma nr: M-13 1. Arhitektuur ehk ehituskunst on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Imbi Orumägi MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU Essee Aineõpetaja: Siiri Luts Vinni 2012 Majandusarvestuse ajalugu Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Inimestel oli ju vaja ka ammustel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis. Arvestuse tekkimise täpseid põhjusi on raske määratleda. Ürgaja ühiskonnas polnud hetkemõistes arvepidamist vaja. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välj...
a a g 40000 eKr 4000 eKr ...-0 0-... Animism- usk looduse, nii elusa, kui elutu hingelisusesse, ehk usk sellesse, et kõigel on hing. Tähtsamad koopamaalingute leiukohad on Hispaanias Altamira ja Prantsusmaal Lascaux. Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuris olid väga tähtsal kohal megaliitehitised, eh väga suured ehitised. Menhir- ürgaja megaliitkivi (joonis 3) Joonis 3. menhir (www.costabrava.org/ fotog/p_alb5.jpg menhir.jpg200 x 300 pixels - 7k) Dolmen- megaliitkividest ehitis, mis on laua kujuga (joonis 4) Joonis 4. dolmen (www.qub.ac.uk/lla/ cel/placenameproject.htm) Kromlehh- menhiritest püstitatud ringitaoline ehitis n. Stonehenge (joonis 5) Joonis 5. Stonehenge (www.javajane.co.uk/ buildings/stonehenge.jpg)
Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Altamira koopad Altamira (hispaania keeles "kõrge vaade) koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari vallas Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas.Santanderist pääseb autoga Altamirale kõige paremini ligi. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde
KUNSTIKULTUURI AJALUGU Kunst Kordamine: ürgaja kunst, Mesop. ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta, Kreeka, Rooma), ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst, romaani ja gooti kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3 ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi Vanimad kunstiteosed valmisid umb 40 000 aastat tagasti. Euroopa kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal Lascaux'is. · Kunsti maalid kanti koopaseinale värviga. Värve saadi süsist, verest, värvimullad. Kololriidist domineerib kollane, punane, must, valge · Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: ...
visuaalses kunstis prooviti samuti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Sakslane MAX ERNST(1891-1976) tegi näiteks frotaaze (hõõrutud pilte). Need olid mingilt koredalt pinnalt saadud jäljendid paberile. Mõned teosed sündisid kollektiivselt joonistades, nii et üksteise tehtut nähti alles lõpus. 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpilisem siiski püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste vaimuhaigete või ürgaja inimeste visuaalses eneseväljenduses. Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaselt ümber töötades. Sürrealism on peamiselt süžeekunst, ta ei erinenud senisest mitte niivõrd uutmoodi maalimisviisiga, vaid omapäraste süžeedega. Osa sürrealistlikke kunstnikke olid maalitehnikas väga traditsioonilised (veritas –ladina k. tõde)
Religiooni roll inimese elus Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Selle tekke tõenäoliseks põhjuseks peetakse seda, et ürgaja inimesed ei osanud seletada loodusnähtusi, tänu millele tekkis arvamus, et looduses valitsevad võimsad üleloomulikud jõud, kes mõjutavad ka inimese elu. Religioone on maailmas väga palju. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Need on kõigis ühiskondades olnud inimeste elu ja kultuuri üheks kujundajaks, sageli ka inspiratsiooniallikaks kirjandusele, muusikale ja kunstile. Lisaks mõjutab see maailmapoliitikat, majanduselu,
o. loodusliku keskkonna mõjustamisega on inimkond tegelenud aega algusest peale, kuid sellel on olnud siis kas majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise (pargikunst) eesmärk. Maakunsti puhul selliseid eesmärke püstitatud pole. Impersonaalne jälg inimtegevusest on maakunstile väärtus iseeneses. Maakunsti tekkel võivad peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste ürgaja monumentide või tulnukate jälgede vastu. Võib-olla just sellepärast on maakunsti teosed enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. Kontseptualism - on kunstivool, millele on kõige tähtsam idee. Kunstis on alati hinnatud ka ideid. Kontseptuaalkunstis jõuti aga sinnamaani, kui teoste tegemisest loobuti ja keskenduti ainult teoseideede esitamisele. Ideid esitati tihti skeemide, jooniste või fotomontaazide abil. Kõike püüti edasi anda
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud maakeral tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on jäänud samaks. Juba ürgaja inimesed otsisid endale paremaid elupaiku, ning tegid tööd selle nimel, et saaksid õnnelikult elada. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks näha peale haritud karjamaade ka õnnelik pererahvas. Aga elu ei naerata kõigile ühtemoodi ning õnnelikuks pererahvas ei saanud. Miks värgamäelased õnnelikuks ei saanud? Andrese elu kujunes eluks Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, kuid tema
- Saksamaaga samal ajal arenes Prantsusmaal konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism - kasutati puhtaid spektrivärve ja kindla vormiga kujundeid Sürrealism - oli üks pikema kestvusega kunstivool 20.sajl, mis tekkis esmalt kirjanduses, siis graafikas ja maalikunstis - on fantaasiakunst, kus tvalised olendid ja esemed on ebatavalistes seostes - püüti otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete või ürgaja inimese visuaalses eneseväljenduses - kuulsaim sürrealist oli hispaanlane Salvador Dali - veel kuulsaid sürrealiste: Rene Magritte, Max Ernst, Jaan Miro - Max Ernst täiendas sürrealismi veel omapoolsete leiutistega frotaaz -faktuuride sissehõõrumistehnika dekolaaz värvikihtide mahavõtmine dekalkomaania äratõmbepildid fumaaz suitsutamine grataaz - kratsimistehnika
Ürgaja kunst 1. Mida tähendab ladinakeelne sõnaühend homo sapiens? Mõistusega inimene 2. Nimeta 3 peamist kunstiliiki? Arhitektuur, maalikunst, skulptuur 3. Mis on vandalism ja kes on vandaal? Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõet...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja see tõi kaasa nende ajumahu suu-renemise. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda, heatase-meline häälikuline kõne hakkas kujunema alles tarkinimesel. Muinasaeg Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Inimese ajalugu saab alguse umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Ajaloo varajasim ja pikim periood olimuinasaeg (tuntud ka ürgaja, esiaja ja eelajaloolise aja nime all), mis jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda paleoliitikumiks (ehk vanemaks kiviajaks, algas 2,5 miljonit aastat tagasi), mesoliitikumiks (ehk keskmiseks kiviajaks, u 12 000-7000 eKr) ja neoliitikumiks (ehk nooremaks kiviajaks, u 7000-5000 eKr). Kõige pikema osa ajaloost (kuni noorema kiviajani) olid inimese põhitegevusteks korilus, küttimine ja kalapüük
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
Kunsti ajalugu. Kunstiliigid · Maalikunst · Skulptuur · Graafika · Arhitektuur · Tarbekunst Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi · Väljaraiumine · Modeleerimine · Abstraktne · Mahuline · Kompositsoon Maal Värvidega loodud kujund tasapinnal · Tahvelmaal · Seina ehk monumentaalmaal (fresko- seina maali thenika)(suur!) · Miniatuurmaal Graafika Tasapinnale kujund trükkimise abil · Kõõrgtrükk · Sügavtrükk Arhitektuur · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub Arhidektuur jaguneb · Kiriklik ehk sakraalne Tarbekunst · Keraamika · Matallehistöö · Klaasehistöö · Mahkehistöö · Tekstiil Keraamika · Terrakota o Glasuurimatta savinõud · Fajanss o Glasuuritud sa...
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja
Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel. Hobusekujuke Nn. Willendorfi Venus Hiigelkujud Vogelherdi koopast Lihavõttesaarel
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sis...
Ürgaja kunst. Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroop...
Yves Tanguy Prantslane Yves Tanguy on kujutanud loodusvorme meenutavate objektide massi, mille lähtekohks olevat samuti spontaanne joonisatmine. Tanguyl oli komme tegeleda vaid ühe teosega korraga, seda tõenäoliselt selle pärast, et tema väiksesse stuudiosse mahtus vaid üks poolit töö korraga. 1920. ja eriti 1930. Aastate süürealismile oli iseloomulik püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides inimeste ning laste, vaimuhaigete või ürgaja inimeste visuaalsetes eneseväljendustes. Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töötates. Nii oli sürrealism jälle peamiselt süzeest, ta ei erinenud senisest maalikunstist mitte niivõrd uut moodi maalimisviisi, vaid omapäraste süzeede poolest. Veristlik sürrealism Osa sürrealistlikke kunstinkke oli maalitehnikas väga traditsioonilised. Kõiki
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
KUNSTIAJALUGU 07.09.2011 Esimesed leiud 40 000-12 000a e.m.a Koopamaalid u 20 000 a vanad pärinevad kiviajast -kuulsamad altamira koobas Hispaanias ja LAscaux koobas Prantsusmaal -ilmselt kasutati jahi-ja viljakusriituste läbiviimiseks - punast, kollast, valget, musta värvi mis on saadud värvimuldade, rasva, söe ja vere segamise teel. Megaliidid Pronksiaeg 4000a tagasi - euroopa lääneosas hakati püstitama megaliite - megaliit tähendab kreeka keeles " suur kivi " -megaliidid jagunevad kolmeks : menhirid, dolmenid ja kromlenhid - palju menhereid ja dolmeneid on säilinud Prantsusmaal - kuulsaim kromlehh on Stonehenge Inglismaal Willendorf'i Veenus - arvatav vanus üle 25 000a Ürgaja kunst eestis -Jõelähtme kivikalmed Mesopotaamia kunst. · Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval. · Iraagi territooriumil · Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel. · Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa · Kasutasid kiilkirja ...
korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel. MESOPOTAAMIA KIILKIRI: Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
7. installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur Tarbekunst tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus Graafika: 1. kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad 2. sügavtrükk värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad 3. lametrükk trükivormi pind on tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid 4. plakatikunst 5. tarbegraafika Fotograafia Kunsti tekkimine ja ürgaja kunst Esimesed kujutava kunsti mälestusmärgid pärinevad kiviajast, ajavahemikust 40000 kuni 12000 aastast e.m.a (ülempaleoliitikum). Kujutava kunsti loomise praktiliseks eelduseks olid inimlikud meeled ja mõistus ning töötamisel vilunud käed. Metsloomade kujutised olid selle aja kunstis kõige olulisemad, inimest leiame noorema paleoliitikumi kunstist vähe, esimesed säilinud naiskujukesed rõhutavad sootunnuseid , aga ei näita üldse nägu ( näit ,,Willendorfi Veenus").
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu Abstraktsionism 1910.aastal jõudsid paljud kunstnikud ise abstraktsionismini. Abstraktsionismi on väga palju erinevaid liike. Abstraktsionistidele oli reaalsus teisejäguline. Oluliseks muutub kunstniku tunnetus ja emotsonaalsus. Värvid plätserdati lõuendile. 1910.aastal loodi Saksamaal rühmitus Sinine Ratsanik, mille peameheks oli Vassili Kandinsky. Vassili Kandinsky (1866-1944) Jõudis kõikidest kunstnikest esimesena puhta abstraktsionismini. Leidis, et motiiv ja süzee on teoses häirivad tegurid ja kõige olulisem on üldsus. 1910.aastal maalis esimese abstraktse akvarelli (seda peetakse abstraktsionismi sünniks). Sellel olid kujutatud hoogsad värvilaigu. Põhiliselt maalis väikemõõtmelisi teoseid ja tema lemmikuks tehnikaks oli akvarell. Talle on iseloomuli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
