Ürgajakunst (0)

Pilet nr 2
1.Ürgaja kunst
 Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal. Umbes 60 000 aastat tagasi.Sel ajal ei tuntud veel metalle ja kõik tööriistad valmistati kivist, mistõttu teame seda ajastut kui kiviaeg . Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele , näiteks savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi .
Ürgajal loodi väga suuri maalinguid.Kümnete viisi on koopaseintele kujutatud suuri jahiloomi,ka selliseid keda inimene kodustama hakkas:veiseid,hobuseid,põhjapõtru jt. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada välja surnud loomadest nagu mammut, koopakaru jt.Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi.Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi.Võluvad maitsekad värvitoonid:must,punane,valge ja kollane.Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad,mida segati vee,loomarasva või taimemahlaga.
Kiviaja kunstikoolide õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed.
Imelikul kombel on just lapsed täiesti juhuslikult leidnud kõige huvitavamad koopamaalid.Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux koobastes Prantsusmaal.Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu.
Koopajooniste ja -maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ning kivist kujusid .Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutut kannatlikkust.
Kiviajale järgnes pronksiaeg .
Pronks on hõlpsamini töödeldav kui kivi,sest teda sai valada ja lihvida.Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid,mis kaunistati rikkaliku ornamendiga.Kaunistused koosnesid enamasti ringidest,spiraalidest,lainetest,joontest jne.Erilist tähelepanu pöörati ehetele.Need olid suured ja silmatorkavad.
Säilinud on ka algelisi hauakambreid (dolmeneid)