Ürgaja kunst (0)

Ürgaja kunst
Kunsti loomine  on midagi sellist, millest ei ole otsest kasu nagu näiteks tuletegemisest, mis annab sooja või söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on inimesed kunstiga tegelenud  juba ürgajast alates kui põhimure oli enda elushoidmine.
Teadlased on loonud erinevaid teooriaid selle kohta, mis sundis inimest kunstiloomingule. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele.
Osad teadlased arvavad, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia .
On üsna tõenäoline, et inimesed lootsid rituaalsete tantsude , loitsude, kehamaalingute ja maskide abiga "nõiduda" endale jahiõnne.

Lascaux ` koopamaalid Prantsusmaal ja Altamira koopamaalid Hispaanias

• Nii Lascaux` ja Altamira koopamaalid    on pärit ürgaja vanimast perioodist ehk paleoliitikumist, jääaja lõpuaegadest,
  u. 15 000-10 000 aastat tagasi.
  Seda aega nim. ka kiviajaks kuna peamine tööriistamaterjal oli kivi.
  

Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust  loomakujukesi. Inimest kujutati harva. Üks kuulsamaid on kivist naisekuju, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000- 25 000 e.m.a.
Paleoliitikumile järgnes keskmine kiviaeg ehk  mesoliitikum (u. 12 000-5000 e.m.a.)
ja noorem kiviaeg ehk  neoliitikum  (u.7000- 3000 e.m.a.)
Neoliitikumi perioodil muutus täiesti inimeste elukorraldus. Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades.
Muutus ka neoliitikumiaegne kunst . Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. 
Neoliitikumis hakkas levima  ornamentika . - Ürgajal kaeti  ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta.
Aega u. 3000- 500 e.m.a. nimetatakse pronksiajaks kui tasapisi õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine.
Tollest ajast on pärit ka  (kr.k. mega +lithos = "suur kivi")
Kuulsaim nendest asub Stonehenge `is Inglismaal.
(ornament)
(stonehenge)
Tohutusuured püstised kivirahnud on paigutatud ringikujuliselt ja neile on paarikaupa kolmas kiviplokk peale tõstetud. Sellist "kivilaua" moodi ehitist nim. dolmeniks. Dolmenid ( paremal) olid kivikalmed kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt.
Lihtsalt püstipidi maasse paigutatud kivirahnu nim. menhiriks.
 Menhirid ja dolmenid koos moodustavad kromlehhi.
Kromlehhid ja menhirid olid kultusliku tähendusega.  (dolmen)
( menhir )
Ürgaja viimane periood oli  rauaaeg (500-1200pKr), mil tähtsamaks tööriista- ja relvamaterjaliks sai raud.