Ürgaeg, 10. klassi kunstiajalugu (0)

Ürgaega võib nimetada ka muinasajaks või esiajaks. Muinasaja perioodid võib jagada kolme rühma:
-kiviajaks,
-pronksiajaks,
-rauaajaks.
Kiviaeg jaguneb omakorda kolmeks:
-paleoliitikum(algas 2 miljonit aastat tagasi),
- mesoliitikum (algas pärast jääaja lõppu),
-neoliitijum(algas savinõude kasutuselevõtuga).
Ürgaja kunstist rääkides tuleb kindlasti juttu teha seinamaalingutest, mis olid mitmevärvilised ja realistlikud . Kiviajast on leitud algelisi loomakujukesi, inimesi kujutati harva.
Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine . Kujutisi loodi:
-kivisse piirjooni kraapides,
-kontuurjoontesse värvi kandes ,
-pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades.
Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid. Seinamaalingutega püüdsid inimesed edasi anda oma mõtteid ja neist on näha inimeste eluolu ja kombeid.
Jääaja lõppedes olid ürgaja kunstis olulisel kohal ornamendid. Usuti , et märkidel on võime kaitsta ning ornamente kasutati tarbeesemetel, kultusobjektidel või iseenda nahal. Valmistati savist maske või maju.
Valmistati kiviplaatidest megaliitilisi ehitisi .
Valmistati kiviplaatidest usulisi monumente , mida nimetatakse MEGALIITILISTEKS EHITISTEKS. Kuulsaim selline ehitis on KROMLEHH Stonehenge. Kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud ehk MENHIRID . Kivikalmetesse ehk DOLMENITESSE maeti pika aja jooksul inimesi.