Kas inimene ikka on looduse kuningas? (1)

Kas inimene ikka on looduse kuningas?
Inimene – nii iga indiviid kui ka kogu inimrass – on käsikäes loodusega elanud aegade algusest peale. Kaugele, miljonite aastate taha ulatuvad need esimesed päevad, mil inimtegevus mõjutas loodust ja vastupidi. Olgugi, et toona oli tegu tänapäevase homo sapiensi eellastega – inimesed olid nad sellegipoolest. Need ammused ajad on tänaseks unustuste hõlma vajunud. Igale kõige juhmimale siililegi on selge see, et ürgaja inimesed olid looduse meelevallas, sõltudes täielikult selle ilust ja valust – võib lausa öelda, et inimene elas looduse valitsuskepi all. Kuidas on lood aga tänapäeval?
Inimkonna areng, teadusliku nimega evolutsioon on siiani kestev protsess, mis on meid neandertali tasemelt muutnud selleks, millised oleme tänapäeval. Ehk peaks siinkohal aga hoopis püstitama küsimuse : kas pole meie, praeguse aja inimesed hullemad veel, kui olid äsjamainitud eelkäijad? Palju on elanud ilmas inimesi enne mind, mu perekonda ning enne kõiki teisi, kellega koos siin planeedil Maa arutult mööda päikesesüsteemi tiirlen. Teada on ka see, et varasematel aegadel pidas inimene loodust enese üle valitsejaks kuna paljudele tänapäeval iseenesest mõistetavatele loodusnähtustele ei osatud selgitusi anda. Tänu sellel oldi ka looduse suhtes aupaklikud.
Inimkond arenes ning samamoodi teadus koos tehnikaga. Kõik vanad müstilised looduses toimuvad asjad on leidnud enesele seletuse ning mis sellest hullem – inimene on looduse enese heaks tööle pannud . Inimkond on loodust sellel pikal võimuvõitlusel alistamas ning paistab, et enam ei valitse loodus meid vaid vastupidi – inimene on looduse kuningas. Siinkohal saab alati vastu vaielda ning väita, et looduse kuningas on sama, kes valitseb ka džunglit – lõvi, kuid mida maksab ühe kiskja kiirus, jõud ja arukus poolemeelse küti püssitoru ees? Kõik, mis sünnib looduses on inimese põhjustatud.
Me nõuame üha paremat ja mugavamat elu, kahjustades sellega võib-olla eneselegi teadmata loodust. Tahame tarbida elektrit ning kasutada erinevaid elektroonilisi vahendeid, mille tööle rakendamiseks seda ressurssi on vaja. Samuti nõuab erinevate esemete tootmine toorainet. See aga hangitakse alamatelt ja nõrgematelt ehk tänapäeval tähendab see loodust. Inimene kujundab Maakera reljeefi, temperatuuri, vee –ja õhu puhtust ning kõike muud läbi tööstusliku tegevuse. Paks kiilakas rahajõmm istub igal hommikul Mercedese maasturi rooli ning patsutab rahulolevalt oma vatsa, mille napilt turvavööga kinni tõmmata saab. Inimesest on tänapäeval vaieldamatult saanud looduse kuningas.
Mida suudab loodus inimese vastu veel ette võtta? Merel suudab maru uputada Somaalia neegerpiraatide laevu ning teinekord ohverdab mõni linnuparv end taevas selle nimel, et Jerevani lennujaamast õhku tõusnud terroriste täis Boeing -tüüpi lennuk kolinaga alla kukuks. See on kõik, mis veel on jäänud looduse võimusse. Loodus ei suuda ennast kaitsta õhku paisatavate mürgiste ainete, näiteks freoonide eest. Samuti ei suuda ta võidelda massiivse süsihappegaasiga, mis paiskub õhku tehaste ning erinevate transpordivahendite väljaheiteavadest. Kõike seda suudaks muuta või peatada ainult diktaatorlik looduse valitseja – inimene.