50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
brittkangur
Õppematerjali autor
Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Koopajooniste ja maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid. Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel. Hobusekujuke Nn. Willendorfi Hiigelkujud
Kunsti tekkimine Helen Allik Kärdla 2010 Kunsti teke Millal inimesed hakkasid tegema kujusid ja pilte, pole täpselt teada. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Nooremas paleoliitikumis elasid kromanjoonlased, kes kuuluvad meiega samasse bioloogilisse alamliiki. Neil oli inimese välimus ja nad kasutasid keeli. Visuaalsed kujundid erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse arenguga. Visuaalsete kujundite loomine algab nähtavasti kromojoonlastega. Neandertallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, näiteks täitsid nad mingeid matusekombeid ja värvisid oma kehasid. Uue aegse teaduse esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja Hispaanias, Altamira koopast. Nad olid värvilised ja meisterl
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2
Tänu koopamaalidele võime saada ettekujutust välja surnud loomadest, nagu mammut ja koopakaru. Võluvad maitsekad värvitoonid olid must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid on Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux´ koobastes Prantsusmaal. Lascaux´ maalid avastati alles 1940.aastal. Inimesi hämmastab maalide ilu ja rohkus. Algul oli inimesi, kes kahtlesid, et ürgaja inimese kunstivõimes-maalide imehea seisund viis mõttes isegi võltsingule. Koopamaalide kõrval valmistati ka luust ja kivist kujusid. Nende valmistamine nõudis tohutut kannatlikkust. Kujude loomisel oli oma osa usundite kaalutlustel. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mis on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi. Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas umbes 4000 aastat tagasi. Pronks on hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida
kool Ürgaeg nimi klass Juhendaja: nimi 2008/2009 Sissejuhatus Esimesi kujutusi, mida peetakse kunstiks arvatakse olevat paleoliitikumi perioodil e. 40000- 12000 aastat e.m.a. Inimesed hakkasid esmasena kaunistama oma igapäevaseid tarbeesemeid kivist tööriistu ja savinõusid, arvatakse, et kunst oli kui mäng või, et kunst tekkis tolleaegse usundi pärast. Viimast just seetõttu, kuna ürgaegsed inimesed uskusid maagiat seda, et kui joonistada noolega haavatud jahiloom koopa seintele ja lagedele või kivisse siis pärast jahil toimub sama. Need tehti koopa kõige pimadamatesse kohtadesse, kus need ei saanud kindlasti olla lihtsalt silmailuks. Uurimustöös selgitan ürgaja- ja tänapäeva kunsti sarnasusi ja kuidas on kasutatud koopamaale ja ürgajale omaseid kaunistusi erinevates valdkondades. Tuleb ka
· pühvlit · antiloopi · inimest Statuetid 512 cm kõrged kujundid · Willendorfi veenus · u. 24 00022 000 · 11,1 cb kõrge · leiti 20 saj. algusest Austraaliast Willendorfi küla juurest Kujutav kunst · fantaasiaküllased maskid · tinglikud ja maagilised märgidornamentika Tarbekunst · põletati savist esemeid · 4000 a. eKr. võeti kasutusele potikeder Arhidektuur · megaliitsed ehitised 1. menhir kõrge püstine kivirahn. 2. Dolmensuurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat . Lauakujuline haudehitis.vahest maeti sinna alla inimesi.
Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Altamira koopad Altamira (hispaania keeles "kõrge vaade) koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari vallas Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas.Santanderist pääseb autoga Altamirale kõige paremini ligi. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde
7. installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur Tarbekunst tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus Graafika: 1. kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad 2. sügavtrükk värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad 3. lametrükk trükivormi pind on tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid 4. plakatikunst 5. tarbegraafika Fotograafia Kunsti tekkimine ja ürgaja kunst Esimesed kujutava kunsti mälestusmärgid pärinevad kiviajast, ajavahemikust 40000 kuni 12000 aastast e.m.a (ülempaleoliitikum). Kujutava kunsti loomise praktiliseks eelduseks olid inimlikud meeled ja mõistus ning töötamisel vilunud käed. Metsloomade kujutised olid selle aja kunstis kõige olulisemad, inimest leiame noorema paleoliitikumi kunstist vähe, esimesed säilinud naiskujukesed rõhutavad sootunnuseid , aga ei näita üldse nägu ( näit ,,Willendorfi Veenus").
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid