Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon.

Q: Mis eristab inimest loomast?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon.

Nestor, Neit-Eerik

Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon. (0)

Teoloogia - Usuõpetus

1 Hindamata

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Mis eristab inimest loomast?

Tarmo [email protected]
31.aug. 2016 .
Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon .
Mis eristab inimest loomast ? (Mitte mõtlemine, sest ka teised kõrgemad loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine)
Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid.
Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi.
Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus
Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed.
Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus
Selle erikuju : preanimism (lad. pre+ anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks
Sanuti vanimad religioonivormid:
Animism (lad. anima – hing) – hingeusk
Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus
Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom
Maagia (kr. mageia – nõidumine)
Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel )
Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja . Jumalaidee areng:
1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal.
Vajadus soodsat ilma andva taevase üliolendi järele tekkis seoses varajase maaviljeluse ja karjakasvatusega.
Keeleajaloo näide: Laensõna ürg - indoeuroopa keelest ca 5000 - 4000 a tagasi: taevas deiwos Siit ka ürg-indoeuroopa ülijumala nimi Dyaus. Läänemere-soome omasõnad taeva kohta: juma, ilma
2. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) – paljude jumalatega usund . Jumalausundite ajaloos valdav.
Henoteism (kr. henos üks + theos) on vaheaste teel ainujumalausundile
Näide: El – läänesemiidi taevajumal , esimene teiste jumalate seas > Jahve – judaismi ainujumal
3. Monoteism (kr. monos üksainus + theos) – ainujumalausund. Jumalausundite ajaloos vähemus.
Võimalikud vaated religiooni päritolust:
Leiutis – jumal on välja mõeldud
Avastus – jumala olemasolu on avastatud
Antu – jumalm ise on ilmutanud inimesele enda olemasolu
Inimene on põhimõtteliselt Homo religiosus ehk religioosne inimene. Ei ole teada ühtegi ilma religioonita hõimu või rahvast.
99% (piltlikult öeldes) ajaloo kõikidest religioonidest on juba olemas olnud ja hävinud koos nende kandjatega, sest igal ürgaja hõimul oli ju enda usund.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 2 allalaadimist

Sissejuhatus-Kuidas-millal ja miks tekkis religioon- #1

Sissejuhatus-Kuidas-millal ja miks tekkis religioon- #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-06-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Neit-Eerik Nestor Õppematerjali autor

usund anima esivanem indoeuroopa religioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailma usundid - Kordamiskusimused

HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt

Maailma usundid

odt

Maailma usundid

HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk?

Maailma usundid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk