Koerliblikas Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid.
Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna ta talvitub
valmikuna. Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias.
Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike-
koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks.
Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm
põlvkonda.
Koerliblika tiibade siruulatus on 40-50 mm, teistel andmetel 50-60 mm.
Tiibade ülapooltel on oranž põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti
tagatiib)
tumepruun . Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest
tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on
sinisetähniline must rant.
Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must
täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun
basaalosa.
Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põhja-Euroopas
kipuvad nad olema väiksemad ja tumedamad. Isased ja
emased välimuselt ei
erine.
Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui
pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad
nad kiiresti tiivad, näidates oma tiibade eredat ülapoolt. See võib noori ja
elukogemusteta linde ära ehmatada.
Koerliblikas talvitub valmikuna. Talvituda võib ta ka inimtekkelistes paikades:
koobastes, keldrites ja pööningutel.
Liblikas
muneb munad taimedele, millest röövikud (vastsed) toituvad.
Munast areneb röövik. Röövik toitub kõrvenõgestest ja raudnõgestest.
Kõik kommentaarid