Ürgaja kunst (0)

                                 Koerliblikas
Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid.
Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna ta talvitub 
valmikuna. Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias.
Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike-
koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. 
Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm 
põlvkonda. 
Koerliblika tiibade siruulatus on 40-50 mm, teistel andmetel 50-60 mm.
Tiibade ülapooltel on oranž põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti 
tagatiib)  tumepruun . Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest 
tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on 
sinisetähniline must rant. Kummalgi  esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must 
täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun 
basaalosa. 
Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põhja-Euroopas 
kipuvad nad olema väiksemad ja tumedamad. Isased ja emased  välimuselt ei 
erine.
Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui 
pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad 
nad kiiresti tiivad, näidates oma tiibade eredat ülapoolt. See võib noori ja 
elukogemusteta linde ära ehmatada.
Koerliblikas talvitub valmikuna. Talvituda võib ta ka inimtekkelistes paikades: 
koobastes, keldrites ja pööningutel.
Liblikas  muneb munad taimedele, millest röövikud (vastsed) toituvad. Munast  
areneb röövik. Röövik toitub kõrvenõgestest ja raudnõgestest.