10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NatalyM
Õppematerjali autor
Marek Rebmann 11C Referaat Eestlaste vanem Lembitu 1. Valisin selle teema, sest tahan muuhulgas teada, millised mehed olid Eesti sõjamehed ja väejuhid. Muuhulgas loodan ka leida infot, mis on mulle täiesti uus ja üllatav sellest ajastust ja Lembitust. 2. Lembitu tiitliks on ikkagi vanem, ehk kuigi ta polnud just kõige lihtsam inimene, oli ta pigem oma kodukandi (või kihelkonna) autoriteetne liider, mitte valitseja. Ja selgelt oli ta sõjamees, oskas kasutada mõõka, mitte ei läinud reha ja viglaga sõtta, nagu on levinud jutte. Tõsi on see, et Hendriku kroonika on osutunud tõepärasemaks kõikide teiste sama aja kroonikatega võrreldes ja seega on meil alust uskuda, et Lembitu tegelikult oli olemas, et tal oli ka poegi, kes
Marek Rebmann 11C Referaat Eestlaste vanem Lembitu 1. Valisin selle teema, sest tahan muuhulgas teada, millised mehed olid Eesti sõjamehed ja väejuhid. Muuhulgas loodan ka leida infot, mis on mulle täiesti uus ja üllatav sellest ajastust ja Lembitust. 2. Lembitu tiitliks on ikkagi vanem, ehk kuigi ta polnud just kõige lihtsam inimene, oli ta pigem oma kodukandi (või kihelkonna) autoriteetne liider, mitte valitseja. Ja selgelt oli ta sõjamees, oskas kasutada mõõka, mitte ei läinud reha ja viglaga sõtta, nagu on levinud jutte. Tõsi on see, et Hendriku kroonika on osutunud tõepärasemaks kõikide teiste sama aja kroonikatega võrreldes ja seega on meil alust uskuda, et Lembitu tegelikult oli olemas, et tal oli ka poegi, kes
sissetungiga UGANDI maakonda · Suuremad lahingud: · Lahing Otepääl 1208 sept Ümera lahing 1210 Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu kaitsmine 1224 Lõppvaatus Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika · Kroonikas nimetatud 8 tuntumat eestlast: Lembitu (armastatu) eestlaste üks kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus · Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja
võttis osa lahingutest ja läbirääkimistest, kirjutama hakkas pärast Tartu vallutamist 1224, kroonika on 4-osaline). Kroonika eesmärgiks oli kirja panna Liivimaa paganahõimude ristiusku pööramine, ülistab ristisõdijaid, vaenulik visamalt vastu pannud eestlaste vastu, kirjeldab mõnuga rüüsteretki Eestisse, reserveeritud suhtumine rootslastesse, taanlastesse ja Mõõgavendade ordusse. · 1215-1222 sõja II periood. Sakslaste röövretked Sakalasse ja Ugandisse. Lembitu võetakse kinni. Levala linnus vallutati. Sõlmiti rahu, ristimine Sakalas ja Ugandis. Sakslaste katselised retked Saaremaale. 1216 saadavad eestlased saadikud Polotski vürsti, Novgorodi ja Pihkva vürsti juurde (sõlmiti koostöö). 1217. veebruar koguti Novgorodis suur vägi -> liiguti Eestisse -> Pihkva vürst liitus vägedega -> piirati Otepää linnust. Riiast tuli sakslastele abivägi (3000 meest). Aga sakslased pidid ikkagi
8. Balti ristisõja lõpp ja Liivimaa piiride kujunemine a) Liivimaa ristisõdadega vallutatud Eesti ja Läti alad b) Lõunapiir: 13. sajandi lõpuks alistati kurelased, muinaspreislased ja semgalid ristisõda jätkus veel leedukatega, kes koos semgalitega purustasid Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236 sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa ordu valduste vahele p?
tulevikus nagu “üks süda ning üks hing kristlaste nime vastu”. 1211. aastal üritasid eestlased vallutada liivlaste vanema Kaupo linnust Turaidat. Kaotused olid suured ja algas ka katk. Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. (Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. 1997). II 1215 - 1221 1215. aastal ründasid sakslased koos liivlase ja lätlastega Läänemaad, sealhulgas vallutasid nad Lõhavere linnuse ja vangistasid Lembitu. Eestlaste vasturünnak ebaõnnestus. Aastatel 1215 - 1217 tuli suurel osal eestlastel lasta end ristida. 1217. aastal ründasid eestlased sakslasi Otepää all. Appi tulid Novgorodi ja Pihkva venelased. Lühikeseks ajaks sai Eesti ala sakslastest vabaks. 21. septembril 1217 toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing, kus osales 6000 eestlast ja 3000 ristisõdijat. Lahing kaotati, langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui ka liivlaste Kaupo. 1219
Referaat Sakala vanem Lembitu Tiina Trutsi 10C 2011 Lembitu(suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Sakala vanem. Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik
kroonikast. Kaupo nimi esineb Henriku Liivimaa kroonikas kujul Caupo, Liivimaa vanemas riimkroonikas Kope. Pole selge, kas see tuleneb nime Jakob (Jacobus) germaani- või liivipärasest lühendist, tähendab kaupmeest (liivi kop "kaup", ladina caupo "sissesõiduhoovipidaja", "kõrtsmik", "kaupmees"), seondub eesti sõnaga kubjas või on mõnda muud päritolu. Nime hääldati tõenäoliselt ikkagi Kaupona. Kaupo oletatav ristimine Kaupo sünniaega pole sarnaselt Lembitu omaga teada, kuid tõenäoliselt oli ta Henriku kroonikasse ilmumise ajal juba keskealine, olles Turaida (liivi keeles Toreida) vanemana liivlaste olulisimaid juhte. Tema nimi Caupo võib olla germaanipärane mugandus mõnest liivi nimest või ka tuleneda otseselt germaani nimest Jakob, Jacobus, mis talle näiteks ristimisel võidi anda. Kaupo esimene otsene mainimine leiab aset 1200. aastal, kuid on oletatud, et Kaupo võis juba 1191. aastal ristitud saada
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid