Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA tekkimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

USA tekkimine
Pt 14
1000, 1492?
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Põhja-Ameerika  koloniseerimine
Click to edit Master text styles
Seikluseotsijad
Second level
Usulise tagakiusamise eest 

Third level
põgenejad

Fourth level
puritaanid  (1620 “ Mayflower ”)

Vasakule Paremale
USA tekkimine #1 USA tekkimine #2 USA tekkimine #3 USA tekkimine #4 USA tekkimine #5 USA tekkimine #6 USA tekkimine #7 USA tekkimine #8 USA tekkimine #9 USA tekkimine #10 USA tekkimine #11 USA tekkimine #12 USA tekkimine #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kris09 Õppematerjali autor
Põhjalik ülevaade, esitluse vormis.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
pptx

USA sünd

USA sünd §9. õ. lk.64-70 Põhja-Ameerika hõivamine • Hispaanlased Mehhikost hõivasid Florida ja California • Prantslased tänapäeva Kanada (Quebec) 16.sajandil • Praegusele USA territooriumile tekivad püsivad kolonistide asundused 17. sajandil (Virginia osariigis Jamestown) • 1620.a. randus praeguses Massachusettis Euroopast usulise tagakiusamise eest puritaanide (protestantide) laev „Mayflower“; mille kolonistid panid aluse nn. Uus- Inglismaale. • Hollandlased rajasid 1625 Hudsoni jõe suudmesse Uus-Amsterdami, praegu kannab see linn Inglaste alad 17. sajandil 13 kolooniat • 17. sajandi jooksul rajasid Inglismaalt saabunud väljarändajad Ameerika idarannikule 12 kolooniat (Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna- ja Põhja Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia. • Need 13 kolooniat said ka Ameerika Ühendriikide asutajaks. • Põhja-Ameerikasse põgenesid E

Ajalugu
thumbnail
3
doc

USA sünd ja Põhja-Ameerika Iseseisvussõda

1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid ­ protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed, kes otsisid vabamaid tingimusi, 5) kurjategijaid. 6)1619st toodi sisse neegerorjad. (vt Atlas 60) Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad? Palju hõime, eripalgelised elatusalad. Hõimuliidud kujunesid, kuid mitte veel ühtne rahvas. Naiivsed, ei kujutanud ette, et maad saab osta-müüa. Relvastus vaid vibu, noole, sõjakirves; omavahelised tülid.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Konspekt ajaloost

Iseseisvussõda-1775­1783, Uus-Inglismaa, keskkolooniad, lõunaosariigid. 1783 Pariisi rahu, Sb tunnistas 13 koloonia sõltumatust. Suhted teravnesid peale Seitsmeaastast sõda, lõppes 1763, lõpetas Pariisi rahu. Suurbritannia ülemvõim peaaegu kogu P-A-le. Kuna sõda oli kurnanud, võttis Briti parlament vastu 1960 ja -70 vastu seadusi, milles kolooniate maksukoormat suurendati ja piirati majanduslikku arengut. P-A-s tekkis mitu kolooniate iseseisvust toetavat võitlusühingu. Tuntuim ,,Vabaduse pojad". Boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine 1773). 1774 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress. 56 saadikut 12-st kolooniast. No Georgia. Õiguste Deklaratsioon ­ kolooniatel on õigus elule, vabadusele ja omandile. Kontinentaalne Assotsiatsioon- kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbr

Ajalugu
thumbnail
47
docx

Nimetu

Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad

Kategoriseerimata
thumbnail
9
doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) ­ Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

Ajalugu
thumbnail
70
docx

Nimetu

Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid

Kategoriseerimata
thumbnail
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun