MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Marko Riistan JU-1-E-Q-joh Z TEOORIA Referaat Z TEOORIA Jõhvi 2011 2 Z TEOORIA SISSEJUHATUS Iga ettevõte on üldjuhul rajatud siiski kasumi saamise eesmärgil. Erinevate juhtimisteooriate kasulikkuse ja sobivuse hindamine on olnud väga pikka aega ühiskonnas äärmiselt aktuaalne teema
.....................................................................................................4 1.2. Teooria ei vasta tegelikkusele......................................................................................5 2.kAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD......................................................................7 2.1. Kaasaegsed juhtimisteooriad....................................................................................... 7 2.1.1. Süsteemiteooria.........................................................................................................7 2.1.1.1. Terviklik kvaliteedijuhtimine................................................................................ 8 2.1.1.2. Eesmärgiline juhtimine..........................................................................................9 2.1.1.3. Tasakaalustatud mõõtmismudel...........................................................................10
põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljude juhtimisteadlaste pingutustest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega
strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine (Total Quality Management, TQM). Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil.
lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Tasakaalustatud mõõtmismudel: BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Kaasaegsete juhtimisteooriad jagunevad: Süsteemiteooria: Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Terviklik kvaliteedijuhtimine: Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil.
Nad on vastutusvõimelised, suudavad end ise kontrollida. Juhi ülesandeks on kujundada tingimused ning julgustada alluvaid enda ja organisatsiooni eesmärke saavutama. Töötajaid on vaja motiveerida, tasakaalustades töö eesmärgid ja tasud nende eesmärkide realiseerimise eest. Võimaldades inimesel loominguliselt töötada saab ta kasutada oma loomingulist potentsiaali ja saavutab head töötulemused. Vastavalt oma tõekspidamistele kujundavad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. McGregor nimetab Y-teooriat uueks juhtimisteooriaks. Uue juhtimise rakendamiseks on vajalik kasutada detsentraliseerimist, delegeerimist, töö rikastamist, mõjutavat juhtimist ja tagasisidet. McGregor rõhutab, et olenevalt vajadusest ja olukorrast tuleb kasutada nii X- kui ka Y-tüüpi juhtimist. Kui X-tüüpi autokraatlik juhtimine tekitab enamuses inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimisega liialdamine võib kaasa tuua kaose. Seega tuleb tasakaalustatult
Tegemist on teatud tüüpi rakendusliku otsustusteooriaga. 3. Infosüsteemidega juhtimine (Management information systems) juhtimisotsuste tegemiseks kasutatakse arvuteid, milles süsteemid töötlevad algandmeid ja võimaldavad saada konkreetseid arvulisi hinnanguid org.-ni tegevuse jaoks oluliste valdkondade kohta. Süsteemide keerukus või saada probleemiks, sest ei osata andmeid tõlgendada. 15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad 1 Süsteemiteooria (Systems theory) .....rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi
algandmeid ja võimaldavad saada konkreetseid arvulisi hinnanguid org.-ni tegevuse jaoks oluliste valdkondade kohta. Süsteemide keerukus või saada probleemiks, sest ei osata andmeid tõlgendada. 50. 15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad 51. (Toetub suuresti neljale põhimõistele: kogemus, roll, mall ja olukord, käsitlussuunad: tegevuslik, arvutuslik ja olukorraline) Süsteemiteooria - rajaja West Churchman (1957). Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Olukorrateooriad (püsivaks suuruseks juhi tegelik tööolukord, muutuvateks kõik teiste käsitluste põhitõed) - Terviklik kvaliteedijuhtimine (E
niipalju, kui neilt nõutakse. Y-tüüpi inimesed on initsiatiivikamad, võimelised ise endale tööülesandeid püstitama ja nendega hakkama saama, meeldib võtta vastutust. Ouchi leidis, et Jaapani firmad on X kultuuris ja USA firmad Y kultuuris. Kuna kumbki polnud ideaalne, noppis ta mõlemalt poolt positiivseid aspekte ning lõi Z teooria. 2.10 Selgita situatiivset juhtimisstiilide maatriksit Ei ole olemas parimat juhtimisstiili, juhtimisstiili valik sõltub olukorrast ja organisatsioonist. Kuna organisatsioonid on erinevad, tuleb neile läheneda individuaalselt. Olemasolevatset juhtimistiilidest tuleb juhil valida antud olukorras antud organisatsioonile sobivaim. 2.11 Missugused on Hofstede 4+1 kultuuridimensiooni? Milles need seisnevad ja milleks neid kasutatakse? Võimudistants: võrdsuse ja ebavõrdsuse tase riigis. Kõrge v. Näitab, et ebavõrdsust sallitakse, madal, et ei sallita
Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? K. Bartol, D. Martin organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni: planeerimine organiseerimine - korraldamine eestvedamine (vahetu juhtimine) kõrvaltegevused mehitamine, motiveerimine kontrollimine ilma kontrollita ei tea kas tulemus on saavutatud
konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia – st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 4.2 Olukorrateooriad 4.2.1Terviklik kvaliteedijuhtimine (E.Deming) TQM (Total Quality Management) – on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises. 4.2
on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. Olukorrateooriad- Terviklik kvaliteedijuhtimine: E. Deming. On kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/ teenuse kvaliteet ja kliendi rahulolu. Eeldab süsteemset mõtlemist ning org. kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ja teeninduse valdkonnad. Eesmärgiline juhtimine: D. McGregor, P. Drucker. Tegutsemisviis org., mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja
individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 2.2. Inimressursi koolkond · Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. · Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria 13. Kaasaegsed juhtimisteooriad Kaasaegsed juhtimisteooriad 4.1 Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada.
Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. 2. Inimressursi koolkond (human resouces). ·Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. ·Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria 13 Kaasaegsed juhtimisteooriad + sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 1 Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse organisatsiooni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu organisatsiooni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk.
2.4.3.2 Operatsioonide juhtimine 31 2.4.3.3 Infosüsteemidega juhtimine 31 2.4.4. Kaasaegsed ja postmodernistlikud juhtimisteooriad 31 2.4.4.1 Süsteemiteooriad 31 2.4.4.1.1 Terviklik kvaliteedijuhtimine 32 2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3
Bürokraatia koolkonna ideede elluviimiseks on organisatsioonis vaja: · selget tööjaotust, · selget hierarhiat, · formaalseid reegleid ja protseduure, · reeglite sõltumatust isikust, kes sellel töötab · tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem. 8. Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9. Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
� Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist .� Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine .� Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim Liidri soovitatavad käitumismallid – juhtimisstiilid: toetav juhtimine, suunav ... Eesmärgitee teooria VÕIMU ALLIKAD 1) Tasul põhinev võim- ressursid 2) Karistuse võim- hirm 3) Positsiooni võim- turva 4) Karisma võim- võlu
Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. "Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks,eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks" P.Drucker Juhtimine peab olema kellegi või millegi teenistuses ta ei ole eesmärk omaette. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine
........................................17 3.2.1.Protsessijuhtimise astmed.......................................................................17 3.2.2. Protsesside hindamine...........................................................................18 3.3.Organisatsiooni protsessikeskne juhtimine.....................................................20 3.3.1. Protsessijuhtimine ja kvaliteedijuhtimissüsteem...................................20 4. Kvaliteedijuhtimine..........................................................................................21 4.1.Kvaliteedijuhtimise olemus............................................................................21 4.2.Kvaliteedijuhtimise ajalugu............................................................................23 4.3.Erinevad kvaliteedikontseptsioonid ja nende omavahelised seosed................27 4.3.1. Kvaliteedikontseptsioonide areng............................
· Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004 · ISO 9001 väike ettevõtetele. Mida teha? ISO käsiraamat, 2003. · J.Alaver, L. Reinberg. Juhtimisarvestus. 2002 Eesti Lennuakadeemia 2010 Õppekavade üleminekuhindamine 2004 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2004 konkursil osalemine 2003 Õppekavade akrediteerimine 2002 - ... Tagasiside ankeetide koostamine ja küsitluste läbiviimine Eesti Lennuakadeemia
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Mõned rolligaseotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele. Suhtlemisega seotud rollid on järgmised: Tseremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisega ja ametlike tähelepanuavaldustega oma töötajate suhtes.!Eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ja organisatsiooni ning alluvate vajadusteühitamises. !Sidepidaja roll hõlmab ühist tegevust teiste juhtidega organisatsioonis ja firmale vajalike inimestega väljaspool organisatsiooni. Neid rolle täites loob juht kontaktid, mille abil ta vahendab informatsiooni. Informatsiooniga seotud rollid on järgmised: !Info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides jamitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades. Info jagaja rollis korraldab juht sobiva teabe edastamise süsteemi.Kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu 7. Kaasaegsele (s.t. 21
ning töö on neile hobiks. Niisuguseid inimesi on vaja motiveerida ning tasakaalustada omavahel konkreetse töö eesmärk ja tasu selle eest. Tagades inimesele loomingulise töö, on võimalik avada nende intellektuaalne potentsiaal ning tagada loov tööprotsess ja head töötulemused. Mcgregori rõhutab, et X&Y tüüpi juhtimine ei seisne veel autoritaarses ja demokraatlikus juhtimises, vaid olenevalt vajadusest ja olukorrast tuleb tasakaalustatult kasutada mõlemat. Kui esimene juhtimisstiil tekitab enamikus inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimise liialdamine võib kaasa tuua kaose. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. Z teooria: William G.Ouchi Z-teooria on eraldi teooria, mitte XY edasiarendus. Sageli nimetatakse seda jaapani juhtimisstiiliks. Tähistab konsensuslikku otsustamist, individuaalset vastutust, informaalset kontrolli ja holistlikku huvi töötaja vastu.
y plaanide stabiilsus y plaanide majanduslik põhjendatus y plaanimissüsteemi automatiseeritus y tagasiside olemasolu plaanimissüsteemis. 2.2. Strateegiline, taktikaline ja operatiivne planeerimine Strateegiline ja taktikaline plaan koostatakse ettevõtte tasemel, operatiivplaanid tootmisüksuse tasemel ja need on dekaadi, ööpäeva ja vahetuse plaanide koostamise aluseks. x Strateegilised plaanid kajastavad firma arenguperspektiivi. Strateegilised plaanid loovad firmale sihi selguse ja individuaalsuse kaasata firma tegevuse konkreetset tüüpi töötajaid. Strateegilised plaanid peavad säilitama organisatsioonilise ühtsuse pikemaks ajaks ja olema samal ajal paindlikud, võimaldama firmal teisena ja ümber orienteeruda keskkonna muutumisel. Strateegiliste plaanide süsteem on kahetasandiline: firma teatud perioodi strateegia ja strateegilised plaanid, mis avava firma strateegia ja aitavad firmal saavutada strateegilisi eesmärke
kvaliteeti. Ta on tasakaalukas, aus, otsustav, praktiline, asjalik ja sihikindel. 2) Võitleja on olemuselt radikaal, kes muretseb ka töötajate heaolu ja edu pärast. Peamine eesmärk on tegutseda. Võitleja tahab hävitada vastase ning on selle üle uhke, et sisendab konkurentidesse hirmu. 3) Patrioot on organisatsioonile pühendunud ja lojaalne juht. Ta on organisatsiooniga tihedalt seotud ja samastab end sellega. Ta on inimlik, osavõtlik ja hooliv oma töötajate suhtes ning soovib neile tagada pideva ja huvitava töö. Patriooti ohustab liigne järeleandlikkus organisatsioonile ja selle juhtidele. 4) Mängurit iseloomustab kiirus, läbisurumisvõime ja suur taluvus võime. Ta püüab konkurente üle trumbata ning seejuures teeb ta panuse jõule mitte eetikale (Türk 2001). Tõhusaimaks juhiks on Maccoby arvates mängur, kes ühendab endas spetsialisti asjalikkuse, võitleja radikaalsuse ja patrioodi ustavuse
Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus · Isikule orienteerituse kompetentsus · Esitluse kompetentsus · Motivatsiooni kompetentsus Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: Visioon Eristumine Väärtused Edastamine (kommunikatsioon) Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus
järjekorras teha, andes igale osategevusele kindlatest järkudest (etappidest) koosneva menetluse kuju. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Osategevused ja toimingud vastavad küsimusele "mida teha?", toimimisviisid ja -võtted aga küsimusele "kuidas teha?". Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ning võtted moodustavad juhi juhtimisstiili. Mõne mõjuka juhi poolt pikema aja jooksul viljelduna ning teiste juhtide poolt ulatuslikult järgituna võib juhtimisstiilist kujuneda organisatsioonis juhtimiskultuur. Juhtimistasandid: Tegevuse ulatuse järgi jaguneb juhtimine (põhjustab organisatsiooni hargnemist laiuti, horisontaalselt): erialajuhtimine - tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad (raamatupidamine, tootmine jt);
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
Pangad pyyavad luua klientidega voimalikult pysivaid suhteid ja yheks voimaluseks on teatud kliendigruppidele imago kujundamine pangas läbi kaubamärgi Autoriteet ja võim Et org toimiks koskõlastatult peab teatud töötajatel olema võim teiste yle. Võimja autoriteet kulgevad mööda org hierarhiat ylevalt alla. Autoriteet on subjektiivne, puuduvad yhtsed reeglid,kuidasjuhid autoriteeti rakendavad.teoreetiliselt on pyytud kirjeldada juhtimisstiile, kuid sama juhtimisstiili võivad erinevad juhid rakendada erinevalt või kasutada erinevaid juhtimisstiile vastavalt oma teadmistele ja vajadustele. Juhiautoriteet tuleneb tema ametikohast, mida antakse edasi mööda org hierarhiat ylevalt alla. Autoriteet võib tuleneda auastmest või sellest kui alluvad valuvad autoriteedi. Tsivilsysteemis auastmeline autoriteet võimu kysimuste lahendamisel tavaliselt ei toimi. ORGANISATSIOONI KULTUUR St org yldiselt tunnustatud väärtusi oskusi ja hoiakuid
________________________________ ¹ Lähemalt kvaliteedijuhtimise kohta vt: Tee edasi. Eesti Kvaliteediühing, 2000 10 Kvaliteedijuhtimises tähtsustatakse töötajate koolitust ja haritust, sest lisaväärtust saab organisatsioonis luua vaid oma personali professionaalsusele toetudes. Kui organisatsiooni juhtimiskontseptsiooniks valiti terviklik kvaliteedijuhtimine, siis tuleb personali arendus- ja koolitusjuhil lähtuda järgmisest. 1. Personali kvaliteet on osa organisatsiooni kvaliteedist. Kui personali kvaliteeti ei tõuse, siis jätkuv, pidev organisatsiooni täiustamine ja arendamine võimalikuks ei osutu. Personali arendamine on mootor, vahend ja võimalus pidevaks toodete ja teenuste ning kogu organisatsiooni juhtimise ning toimimise arenguks. 2
8) Suhtlemine- Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine- Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine- Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5. Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
