Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Näiteks on kaitseliitlased olnud abiks suurte metsatulekahjude kustutamisel, mitmes linnas töötavad nad abipolitseinikuna. Kaitseliidul on ka oma noorsooorganisatsioonid-Noored Kotkad ja Kodutütred. Üheks väga tavaliseks riigikorra hoidjaks on Eesti politsei. Nende põhiülesanded on kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine,turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine. Politseis töötavad ka abipolitseinikud, kes on vabatahtlikud. Abipolitseinike tegevust reguleerib abipolitseiniku seadus. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on
erakorraline komitee Koonduslaagrid NKVD-siseministeerium GPO-poliitasjade peavalitsus Rahva hirmutamine, rahvavaenlane juudid, kommunistid - rahvavaenlase loomine Ühtsuse loomine Kõigi maade Rassi kuuluvus, rahvuskuuluvus proletaarlased ühinege rahvuskuuluvus Noorsooorganisatsioonid komsomol Hitler Jugend - 10. Natsid Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemustega rahulolematud koonduma NSDAP-sse , mida juhtis Hitler. Hitler proovis kiiresti 23-ndal Münchenis võimu haarata, kuid edutult. Hitler läks vangi. Uus võimalus avanes majanduskriisi ajal. Kommunistid proovisid lööksalkadega vägivaldselt võimu haarata. Paljud sakslased hakkasid Hitlerit toetama ja nägid väljapääsu natside löögirühmades
relvasutse tootmisele kõige enam kapitali just Saksamaal. Ühe partei valitsus: · NSDAP Agressiivne välispoliitika: · Natsionaalsotsialistide peaeesmärk oli ümber töötada ebaaus Versaille´i rahuleping · Plaan ülemaailmseks sotsialistlikuks revolutsiooniks · Volkdeutche vereine juhiti Berliinist ja see ühendas, toetas ülemaailmselt kõiki sakslasi. · Laste- ja noorsooorganisatsioonid ideoloogiline kasvatus Hitler-jugend(Noorhitlerlased-poistele), Bund Deutcher Mädel(Saksa Tütarlaste Liit-tüdrukutele), Jungvolk 6-aastastele · Ühiselt Venemaaga olid nende peamised vaenlased liberaal-demokraatlikud riigid, kes vaevlesid kapitalismi käes Isikukultus: · Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja · 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a
eest. Stalin asus võimule pürgima ja esmalt korraldas kontrolli kommunistliku partei üle, hakkas partei liikmete vahel intriige tekitama. Likvideeris tugevad konkurendid. Mängleva kergusega muutis oma seisukohti. 1927- Stalin tuleb võimule, tema toetajaks sai Molotov. Seoses Stalini võimule tulekuga algas S. Isikukultus. Stalinit hakati pidama suureks juhiks, igas linnas tema skulptuur, ajalugu kirjutati ümber. Käivitati propaganda, kommunistlikud noorsooorganisatsioonid: algklassides- oktoobrilapsed; pkool- pioneer, keskk.- kommunistlikud noored. Lapsi innustat vanemate järgi nuhkima. Stalini võimule tulek tähendas NEP-i lõppu. Keelas eraomandil baseeruvad ettevõtted. Eraomand oli kuritegu. Tööstuses toimus industrialiseerimine, Stalin leidis, et peamine rõhk rasketööstusele. Relvatööstus. Rasketööstusega sündis maailmarevolutsiooni idee. Tööstust hakati arendama viisaastakuu plaani järgi
Keelustati ametiühingud, nende asemele loodi Saksa Töörinne(DAF) Põllumajandus võeti riikliku kontrolli alla 1934 toimunud pikkade nugade ööl hävitati SA juhtkond eesotsas Ernst Röhmiga, kes oli Hitlerile konkurendiks 1934 pärast Hindeburgi surma ühendati presidendi ja riigikantsleri ametikoht Riigijuhti hakati nimetama Führeriks Võimu tugisambaks vaid SS (Schutzstaffel), mida juhtis H.Himmler. viimasele ellus salapolitsei Gestapo Loodi ametlikud noorsooorganisatsioonid: Hitlerjugend ja Bund Deutscher Mändel Versailles lepingute rikkumine 1933 lahkus Saksamaa Rahvasteliidust 1935 taastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks Juutide tagakiusamine Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgkis sundida juute Saksamaalt lahkuma Otsene tagakiusamine ja koonduslaagreisse saatmine hakkas pärast 1938 aastal toimunud Kristallööd Kultuur seati ideoloogia teenistusse
Olulisem seos väljendub selles, et riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Sellest järeldub, et õigus tekkis vaid riigi tahtel ning hakkas koheselt väljendama riigi tahet. Riigi tahe ise aga kujuneb keerulise mehhanismi kaudu. Seda keerulist mehhanismi nimetatakse ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse kuulusid demokraatlikus ühiskonnas paljud organisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade noorsooorganisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade järgi tekivad inimeste ühendused. Nende kaudu peabki vahenduma nende liikmeskonna tahe parlamenti. Nende tahted summeeruvad parlamendi riigitahteks. See riigitahe väljendub vastuvõetud seadustes. Mida demokraatlikum riik, seda rohkem vastav seadustena vormistatud riigi tahe elanikkonna tahtele. Riik ei saa hakkama ilma õigusteta, sest õigus on 1 riigivõimu teostamise vahend. Õiguse abi loob riigile vajalikud tingimused oma eesmärkide saavutamiseks
annaabi.ee 
