Pärast sellist masendavat kaotust saatis Xerxes välja juba 20000 meest kuid ka neil ei läinud paremini. Kuna kitsus, kus lahing toimus, oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui need 20000 mees ei suutnud tagada edu saatis ta võitlusesse veel 50000 meest. Teise päeva lõpuks, kui Pärsial polnud ikka veel mingit edu, läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas talle läbi mägiradade teed kreeklaste selja taha. Xerxes saati osa oma väest sealtkaudu, ning kreeklased olid äkki väga halvas seisus. Leonidas teadis et järgneb võitlus surmani ja lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks taganeda. Järgnes jõhker lahing. Kui Leonidas oli surnud võeti tal pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20000-50000 meest
lääne- ja lõunaranniku Kreeka linnad. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
lääne- ja lõunaranniku Kreeka linnad. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
moroverdi,vivaldi.pr-j-b lully,ing-Purcell. 1.antonio vivaldi"aastaajad"suvi I osa-hakiv viiuliga,algab rahulikult2.heinrich schütz"jõululugu"- viiul,mutt möliseb kõrval 3.claudio moroverdi avafanfaarid"orpheus"-ergas,viiul pinin.4.G.F.Händel"veemuusika"allegrio alla-viiuliga tuntud,tu-tu,tutu 5.händel"tulevärgimuusika"la rejouissance-viiul orkester,saagimine6.händel"tule.."menuett-viiul saagib tõ-tõ-tõ-tõõ,aeglasem 7.händel koor ,,halleluuja"oratooriumist messisas8.händel xerxese aaria ooperist xerxes- kidra,kurb,mutt oigab vahele veits hilj em. 9.J.S.Bach-prantsuse süit nr6:allemante-aeglasemini,nagu palalaika;courante-kiiresti;sarabante- arglasti,filmis;gigue-kiire mini.10.bach matteuse massioon soprani aaria-vaikselt algab flööt/viiul eit kisab vahele.11.bach:tokaata ja fuuga d-moll"tokk aata"-orelil,võimas,häkib; fuuga-orelil kiire,väreleb,suht vaiselt.12.bach-brandenburgi kontsert nr2- viiuliga kääksutab,ergas, sireen vahel.13
kuna spartalasi kaitsesid kilbid 10 000 sõdalast kes suutsid tappa vaid kolm vastast . 2 päeval saatis Xerxes 20 000 meest uuesti ründama, aga ka neil ei läinud paremini. Kuna kitsus oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui Xerxes nägi, et ta ei saavutanud edu kutsus ta oma mehed tagasi. 2 päeva lõpus tuli Xerxese juurde kohalik karjus Ephialtes, kes rahast motiveerituna näitas Xerxesele teed kreeklaste selja taha. Ta nimi tähendab kreeka keeles õudusunenägu ja reeturit. 1000 meest, kes valvasid seda läbipääsu taganesid, nähes Pärsia armeed saabumas ja läksid oma linnriiki Phocist kaitsma. Kui Leonidas sellest kuulis, kutsus ta kokku sõjanõukogu, mille tulemusel käskis Leonidas kõikidel taganeda.. Võitlema jäid 700
510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing 480 pärslaste III sõjaretk Xerxese juhtimisel. Salamise merelahing 478-477 Athenai I Mereliit (Delose Liit) 464 heilootide ülestõus Messeenias, III Messeenia sõda 525-456 Aischylos umb. 484-425 Herodotos 449 Kalliase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade lõpp umb. 496-406 Sophokles umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a. rahuleping Athenai ja Sparta vahel 444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides
Kuningliku muusikaakadeemia direktor, kuningliku ooperimaja muusikadirektor, Govent Gardenis (linnaosa Londonis) Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused. "Julius Caesar" - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. "Xerxes" - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese largo (H nimetas mõtisklevaid aariaid largodeks), aariale eelneb retsitatiiv H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 1728.a. toodi lavale ooper-paroodia "Kerjusteooper"John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia
Chaconne on barokiaja variatsioonivorm. Mõisted tööks: 1. Barokk tähtsamad esindajad, prantusse, inglise, saksa(10), uus stiil, taandub acapella koorimuusika ja asemele tuleb monoodia, tähtsaim zanr aaria, basso continuo ajastu, 2. Aaria ühehäälne saatega laul, 3. Kantaat vok. Instr. teos mitme osaline, lühem kui oratoorium, algselt koosnes paarist retsitatiivist ja aariast. Teos solistile ja solistidele ja/või koorile, a) scarlatti b)bach 4. Oratoorium vok. Inst. Suurteos solistidele koorile orkestrile, koosneb enamasti mitmekümnest numbrist, süzee enamasti vaimulik aga ka ajalooline, tähtsamad heliloojad: handel, 5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid, tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid:...
· 594. a. eKr. kehtestas Solon mõõduka riigikorra, lõppes aritrokraatia ülemvõim lihtrahva üle · 507. a. eKr. kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord IV. Klassikaline periood u 500-338 a. eKr. · Kreeka.Pärsia sõjad 500-478 a. eKr. 6. saj. 2. poolel langesid Kreeka polised) linnriigid ) A-A läänerannikul Pärsia võimu alla · 480 a. eKr. Pärsia kuningas Darelose sõjakäik Kreekasse, sai lüüa Maratoni lahingus · 480 a. eKr. tungisid Kreekasse Xerxese väed, Salamise merelahingus purustasid Ateena ja Sparta väed Pärsia laevastiku, aasta hiljem ka maaväed · Kreeka hiilgeaeg 480 a. eKr. -431 a. eKr. - Sparta ja Ateena suhted pingelised · Ateenas dem. riigikord . Perikles , lihtrahva osa suurenemine riigi elus · Ateena - tähtsaim maj. ja kult. keskus · Pelopollesose sõda 431 a. eKr. - 404 a. eKr. , Sparta purustas Ateena · Sparta ülemvõim 404 a. eKr. - 371 a. eKr. kogu Kreekas · 371 a. eKr
Kuna kitsus oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui need 20 000 ei soovinud eelmiste eeskuju järgida, ning kippusid põgenema, lasi Xerxes taganejatele piitsa anda, ta lülitas võitlusesse veel 50 000 meest. Teise päeva lõpuks, kui Pärsial polnud ikka veel mingit edu, läks üks kohalik karjus Ephialtes, kelle nimi on nüüdseks sünonüüm kreeka sõnadele õudusunenägu ja reetur, Xerxese juurde ja näitas talle teed kreeklaste selja taha läbi mägiradade. Xerxes saati osa oma väest sealtkaudu, ning kreeklased olid ühtäkki väga halvas seisus. Leonidas, teades, et järgneb võitlus surmani, lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks taganeda. Nende 300 sõduriga ühinesid ka 700 thespialast, kes samuti lubasid võidelda surmani Kreeka nimel. Järgnes väga brutaalne lahing, kus teebalased
Osa kreeklasi läks Väike-Aasia läänerannikule ,lõpuks see muutus nende püsivaks elukohaks,tööristu ja relvi valmistati rauast.Suhted naabermaadega olid nõrgenenud 2.Kreeka -Pärsia sõjad 6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hiljem ka Mandri-Kreekasse kus selle kuulsamaks keskuseks sai Mükeen
Kaunite ja väljendusrikkate meloodiate abil annab ta suurepäraselt edasi oma tegelaste tundeid. Samuti hinnatakse Händeli oskust luua läbi muusika eredaid karaktereid. Ta on osanud siduda üksikud ooperinumbrid stseenideks ning anda lavategevusele rohkem dramaatilist pinget. (Barokkooperid koosnesid sageli üksteisele järgnevatest etteastetest ehk numbritest). Händeli ooperitest on kuulsamad „Julius Caesar“, „Xerxes“ ja „Alcina“. Eriti populaarne on kuningas Xerxese aaria ooperist „Xerxes“, mis on selle ooperi avanumber. Tänapäeval mängitakse Händeli oopereid suhteliselt harva, sest enamus meespeaosaliste partiisid on kirjutatud omaaegsetele kastraatlauljatele. Nende rolle saavad esitada kontratenorid (eriline treenitud hääleliik, mis võimaldab laulda falseti abil kõrgeid noote), aga selliseid lauljaid pole palju. Mõnikord kasutatakse nendes rollides naislauljaid, aga mehena esinedes ei pruugi nad väga loomutruult mõjuda. Oratooriumid.
Kuna kitsus oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui need 20 000 ei soovinud eelmiste eeskuju järgida, ning kippusid põgenema, lasi Xerxes taganejatele piitsa anda, ta lülitas võitlusesse veel 50 000 meest. Teise päeva lõpuks, kui Pärsial polnud ikka veel mingit edu, läks üks kohalik karjus Ephialtes, kelle nimi on nüüdseks sünonüüm kreeka sõnadele õudusunenägu ja reetur, Xerxese juurde ja näitas talle teed kreeklaste selja taha läbi mägiradade. Xerxes saatis osa oma väest sealtkaudu ning kreeklased olid ühtäkki väga halvas seisus. Leonidas, teades, et järgneb võitlus surmani, lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks, taganeda. Nende 300 sõduriga ühinesid ka 700 thespialast, kes samuti lubasid võidelda surmani Kreeka nimel. Järgnes väga brutaalne lahing, kus teebalased
Pärslased põgenesid kui ei suutnud Ateenat vallutada, kuid osad Põhja-Kreeka linnriigid jäid nende kätte. 28. Termopüülide lahing - 250 000 pärslast kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, Xerxes nõudis Leonidaselt alistumist, mida ta aga ei saanud. Xerxes otsustas rünnata, Leonidas oli 300 spartalasega, Leonidas oli alguses edukas, kuna kitsus oli väike, sai Leonidas eesliini pidevalt vahetada, peale pikka sõdimist läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas tee spartalaste selja taha. Spartalased kõik surid, Leonidase keha löödi risti, pärslased liikusid edasi Ateena poole. 29. Arstiteadus - e. meditsiin oli rohkem seotus igapäeva vajadustega, Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku Hippokratese mahukas teos. Haigusi üritatakse seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Hippokratese vanne - arst peab igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest. 30. Matemaatika - sellega tegeles juba Thales, aga
osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P. Tsaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F. Händel ooper „Xerxes“ xerxese aaria (klavessiin, kastraat) W.A. Mozart ooper „Figaro pulm“ figaro aaria (eesti keeles, mees) aeg jõuab kätte W.A. Mozart ooper „Don Giovanni“ Don Giovanni aaria(veini ja viina voolab jõena) W.A.Mozart ooper „Don Giovanni“ Don Giovanni ja Zerlina duett (mees ja naine, eesti) F. Schubert „Metshaldjas“ klaver, tagaajamine, varsti mees tenor F. Schubert „Muusikale“ naine laulmas, suht aeglaselt kõrgel toonil, klaver F
Hamburg- 1.viiuldaja, siis klavessiinimängija ja siis dirigent. Itaalia- loomingu peamine käekirja lähtepunkt + kapellimeister London- juhtis Rinaldo ooperiteatrit. Veetis seal pika aja kuni jäi pimedaks ning 1759. Aastal suri. 27. Avaldas end põhiliselt ooperis. Tokaatad, süidid, fantaasiapalad, oratooriumid. Orkestrisüidid ,,Veemuusika" ja ,,Tulevärgimuusika". 28. Vokaallooming Oratooriumid ,,Messias" Kantaadid Aariad ,,Xerxese aaria" Duetid Tertsetid 29. Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiuldaja. Pühendus haiguse tõttu muusikale. Oli viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. Lõi oma õpilastest ühe säravaima Euroopa orkestri. ,,Oboekontsert", ,,Aastaajad", ,,Magnificat" g-moll Kirjutas erakordse tempoga. Tal oli üle-euroopaline kuulus, tema noote kirjutati palju ümber. 30. Bach- Tema looming on geniaalseks kokkuvõtteks saksa barokkmuusikast.
aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Kreeka hiilgeaeg 480-431 a ekr. Spartast ja Ateenast kujunesid võimsamad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne poliitik Preikles,kes edendas laevastiku ja ateena
· Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad · Maratoni lahing 490 eKr- Pärsia kuningas Atheena vastu, pärsia kaotas. Tagajärjeks see, et kaotaja pidi kreekast lahkuma. · Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad
Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused. “Julius Caesar” - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. “Xerxes” - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Nagu opera seria’s, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese aaria, aariale eelneb retsitatiiv Xerxese largo (H nimetas mõtisklevad aariad largodeks) - väljendub H meloodiameistri anne. Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 1728.a. toodi lavale ooper-paroodia “Kerjusteooper”John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule. Parodeeriti itaalia ooperi jooni ja H meloodiaid, H juhitud
· Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad · Maratoni lahing 490 eKr- Pärsia kuningas Atheena vastu, pärsia kaotas. Tagajärjeks see, et kaotaja pidi kreekast lahkuma. · Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad
Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr Maratoni lahing kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt) 2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e
Aleksandria sadam. Kõik ellujäänud tegelased rõõmsalt koos.Ülistatakse Caesarit. Cornelia ulatab talle Ptolemaiose krooni ja valitsuskepi. Cleopatra ja Caesar tõotavad teineteisele igavest armastust. Tore, et mõnda aega valitseb rahu. Xerxes Serse Dramma per musica Libreto anonüümne autor; Nicolo Minato libreto (Veneetsia 1654) põhjal London 1738, King's Theatre 3 vaatust Tegelased: Xerxes Serse, Pärsia kuningas; kastraatlaulja (või metsosopran) Arsamenes Arsamene, Xerxese vend, armastab Romildat; kastraatlaulja (või metsosopran) Amastris Amastre, Tagori kuningatütar, armastab Xerxest, ent Xerxes on ta maha jätnud; alt Ariodates Ariodate, vürst ja Xerxese väepealik; bass Romilda Romilda, Ariodatese tütar, armastab Arsamenest; sopran Atalanta Atalanta, Ariodatese tütar, Romilda õde, salamisi armunud Arsamenesesse; sopran Elviro Elviro, Arsamenese teener; bass Xerxes ajalooline kuju, Pärsia kuningas Xerxes I, 5. saj. e. Kr.
Pärslased tagasi. Müüt räägib et pärast lahingut jooksis käskjalg joostes kodulinna Ateenasse ja kui ta sinna jõudis karjus ta ,,rõõmustage, ateenlased, meie võitsime!" ja suri seejärel. Maratoni lahing. Pärslased tahtsid ikkagi Kreekat oma ülemvõimu alla allutada ja seega võttis uus pärsia kunignas Xerxes 480 eKr ette uue sõjaretke Kreeklaste vastu. Sel sõjaretkel liikusid pärslased hiiglasuure laevastikuga piki Egeuse mere põhjarannikut. Kreeka polised sõlmisid Xerxese sissetungi vastu liidu mille etteotsa valiti Spartalased. Otsustati kaitsta Termopüülide kitsasteed mille kaudu pääses Kesk-Kreekasse. Kreeklased ei suutnud koguda kokku suurt väge ja seega saatsid ainult väikse osa. need sõdurit olid Spartalased keda juhtis Sparta kuningas Leonidas. Nad hoidsid pärslasi kaks päeva tagasi kuni nad reedeti ja Pärslased said tänu salajast rada mööda Spartalastele seljataha.
uutel alustel loodud kirja ei kasutatud nii ulatuslikult, kui lossides oli kasuttatud lineaarkirja polnud Kreeta-Mükeene kultuuri otsene jätk Arhailise ajajärgu lõpetasid Kreeka-Pärsia sõjad 490-479 eKr 494 eKr – surusid pärslased maha Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu 490 ekr – Maratoni lahing, ateenlased lõid pärslaste sissetungi tagasi (Dareios I) 480 eKr – pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxese juhtimisel (Termopüülide lahing, Salamise merelahing) 479 eKr – Plataia lahing, pärslased tõrjuti kreekast välja, algas ka nende tagasitõrjumine Väike-Aasia rannikult 478 eKr – loodi Ateena mereliit edasiseks võitluseks pärslaste vastu 4. Klassikaline ajajärk u 500 – 338 eKr 7 Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel.
1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. 4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras. 11) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas
Peale 42 km ja 195 meetri jooksmist jõudis ta kohale, teatas võidust ja suri. Ateenalased arvasid, et peale Maratoni lahingus lüüasaamist Dareios enam ei ründa. Kreeklased võtsid kasutusele uued hõbeda kaevandused. Themistokles nõudis, et hõbeda kaevandamisest saadav tulu kasutataks uue sõjalaevastiku ehitamiseks. Kui küsiti Delfi Oraaklilt uue sõjalaevastiku ehitamist, siis ütles viimane, et Ateenat peavad kaitsma laeva pardad. 480 eKr - Xerxese juhtimisel tulid pärslased termopüülide maakitsuse juurde. Ateenalased ja Spartalased kaitsesid maakitsust Sparta kuninga Leonidase juhtimisel. Pärslased läksid mööda mägiteid kreeklaste seljataha. Kui kreeklased seda nägid, saadeti enamus armeest minema. Maakitsust jäi kaitsma Leonidas 300 mehega. Sellega õnnestus kreeklastel säilitada oma põhiarmee. Ateenast evakueeriti naised ja lapsed Samose saarele. Pärsia laevad tegid Atena linna maatasa.
5. saj pärslased purjetavad Kreekasse laevadel – toimub Maratoni lahing – kreeklased võidavad ja saadeti kuller Ateenasse rõõmusõnumit viima. (Jooksis maratoni pikkuse maa ja jõudis ära öelda, et kreeklased rõõmustage, me võitsime ja langes surnult maha.) 480 eKr – uus sõjakäik – pärslased eesotsas Xerxesega. Lahing toimus Termopüülides (kitsas mägede vahe), sest sellest kohast pidi Xerxese vägi läbi minema aga kreeklased panid oma kaitse seal püsti. See muutis jõudude tasakaalu võrdsemaks. Sealt tuleb ka lakooniline ütlemine (Lakoonika maakonnast – kui Leonidas olevat öelnud, et võitleme varjus). (Leonidas oli seal 300 mehega ~ei ole päris fakt.) Igaljuhul tulemuseks on see, et pärslased põletavad Ateena maha. [Pole selles osas eriti kindel.] 480 eKr – Salamise merelahing – Ateena lähedal. Pärslased olid ülekaalus aga ateenlased
omandanud küllalt silmapaistva sisulise ning vormilise küpsuse (sonetid!). Et Liivi esimese loominguperioodi värssidehulgas leidub küllalt palju nõrku töid, olenes teistest asjaoludest- ennekõike ajaleheveergude täitmise igapäevasest vajadusest ning sellele tükitööle esitatavatest nõuetest (eelistati naljatlev-väikekodanlikku laadi.) Paljud luuletused kõnelevad loodusest ning ka armastusest, kuid täiesti teisest teemast on luuletus ,,Äraandja'', mis räägib Pärsia kuninga Xerxese Kreekavastastest sõdadest, kus Trachise elanik Ephialtes juhtis aastal 480 e. m. a. pärslased Termopüülide kitsastee juures Kreeka vägede selja taha. Jakob Liivi, Juhani venna, andmeil oli luuletus suunatud "Virulase" toimetaja J. Kõrvi vastu, kes hakkas toetama tsaristlikku venestust. 5.2 RÄNDAJA Järgmine ilmunud luulekogu sisaldab 1888-1894 ja 1903-1908. aastatel ilmunud luuletusi.
kõrgemate jõudude mõjuga, inimene on sageli jumalate kokkupõrke objekt. Konflikt oli A arvates tragöödias paratamatu. Struktuur: Tragöödia koondub ühe situatsiooni või sündmuse ümber, mis peab vaatajat vapustama (katarsis). Keel: rikas, mitmekesine sõnavara, originaalsed kujundid, metafoorid; pidulik, ülev, paatoslik stiil. ,,Pärslased" on ainuke antiikajast säilinud tragöödia, mille ainestik pole mütoloogiline. Teose teemaks on Pärsia kuninga Xerxese sõjakäik Kreeka vastu, täpsemalt Salamise lahing, mida A kujutab pärslaste silme läbi, kes lahingu kaotasid. Aischylos ülistab Ateena demokraatiat, kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust, kreeklaste võit on otsekui valguse võit pimeduse üle. Ometi suudab Aischylos ka pärslastele kaasa tunda, kuna nende kannatustes on süüdi nende valitseja Xerxese ülbus. ,,Palujannad" abieluteema: kas vägivaldne või armastusabielu?
sambaid. Säilinud on ka mõningaid reljeefe ja täisskulptuure, sarnane Egiptusele. Hästi kuulus on Sureva Ema Lõvi Minivest. Ja tuntud on ka nn. Väravavalvurid. Kas lõvi või härja kehaga, mehe peaga ja tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsias puudusid religioossed hooned (n: templid) puudusid. Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses. Lossi arhitektuurist saab ülevaateDareiose ja Xerxese ajal ehitatud lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi KREEKA KUNST Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti
tempel võis olla seotud ka kooli ja raamatukoguga. Babüloonia preestri Berossuse järgi oli Noa matnud teavikud veeuputuseelse maailma kohta kahtlemata Sipparisse, kuna linna nimi olevat seotud mingi kirjutisega. Pärast uputust olevat ellujäänud Sipparisse läinud ning ajaloo taastanud2. Leitud tõendid räägivad, et Sipparis toimus elu alates Uruki perioodist (4000 eKr), kuid tegevus selles piirkonnas katkes aastal 481 eKr, mil toimus mäss Pärsia kuninga Xerxese vastu. 1 2 3 3. Tähtsad Sippari ajaloost kõnelevad leiud 3. aastatuhandest eKr on Sipparist ja teistest Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele induse kultuuriga. Leidude hulka kuulub ka ühe olulise kullassepa peidetud vara, mis leiti purki peidetuna Ebabbari templi põranda alt. Peale kuld- ja hõbeehete,
üleskirjutamine, kõrgtasemel kultuuriväärtused, Homerose eeposed, rahvaarvu kasv, kolooniate rajamine Vahemerel, Mustal merel, kaubavahetuse areng (tihedad kontaktid foiniiklastega), metallraha kasutuselevõtt, ühtne keel ja kultuur, ühised kultuskeskused, esimesed olümpiamängud - 776 eKr o Klassikaline ajajärk - u 500-338 eKr, sõjad Pärsiaga u 500-449 eKr Dareiose retk Ateena vastu - 490 eKr Maratoni lahing, Xerxese retk - 480 eKr Salamise lahing, Sparta ja Ateena esiletõus Sparta Peloponnesose Liit Ateena Ateena Mereliit Perikles Peloponnesose sõda - 431-404 eKr -> Sparta ülemvõimu periood (Sparta liit Pärsiaga), Teeba tõus, Sparta ülemvõimu lõpp - 371eKr, Makedoonia tõus 359-338 eKr Philippos II (359-336) 338 Chaironeia lahing: Makedoonia purustas Kreeka ühendväe
Aischylose looming mõjus juba 5. sajandi lõpus arhailisena, millele aitas kaasa koori keskne roll tragöödias ja Aischylose teoste religioosne temaatika ning veresüü ja parandamatute õnnetuste probleemidele keskendumine. Aischylose loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusesse, mida traagilised konfliktid ajuti rikuvad, kuid mis jumaliku plaani kohaselt läbi inimeste kannatuste uuesti taastub. ,,Pärslased" a 472 - Pärsia kuninga Xerxese väe lüüasaamine Salamise lahingus ja pärslaste perekondade saatus nende kuningakojas Susas. Rõhutab kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust. Pärslaste kannatuste põhjuseks on kuningas Xerxese hybris. ,,Seitse Teeba vastu" a 467 - Oidipuse poegade Eteoklese ja Polyneikese saatus. ,,Palujannad" a 465? v 459? - Danaiidide teema, kantaaditaoline teos, tegevust peaaegu ei ole. Ainuke säilinud triloogia ,,Oresteia" Danaiidide teema, kantaaditaoline teos, tegevust peaaegu ei ole.
vabanemise poole - lihast pääsemise poole. Sel moel saaks hing pääseda taevasesse kodusse. Hing oli surematu, ta elas üle keha surma. Hing sünnib muutkui uuesti, vahepealse aja veedab see allmaailmas puhastuses. Kui hing oli läbi teinud teatud arvu uuestisünde pääses see uuesti sündimise ringist välja. 15) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. . Sitsiilia türannid: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. 16) Klassikaline periood Kimon - Ateena riigimees, Ateena Mereliidu (Delose liidu) liidulaevastiku ülem, Maratoni lahingu kangelase Miltiadese poeg. Saavutas Pärslaste üle 469 Väike-Aasia lõunarannikul Eurymedoni lahingus võidu nii merel kui maal. Aristokraatlikult meelestatud, pooldas liitu
6.saj lõpp eKr Lõuna-Itaalias elanud filosoof Pythagoras Klassikaline ajajärk 449-479 eKr Kreeka-Pärsia sõda: (u 500-338 eKr) 494 pärslased surusid maha V-A kreeka linnade ülestõusu 490 toimus Maratoni lahing 480 pärslaste suur sissetung Kreekasse kuninga Xerxese juhtimisel 479 pärslased tõrjuti Kreekast ja V-A rannikult välja 478 loodi Ateena Mereliit võitluseks pärslastega U 460-430 eKr Ateena demokraatia hiilgeaeg, Periklese aeg 5.saj II pool eKr Sophoklese loomeperiood 431-404 eKr Peloponnesose sõda. Sokratese tegevusaeg
Kleio, 2. Euterpe, 3. Thaleia, 4. Melpomene, 5. Terpsichore, 6. Erato, 7. Polyhymnia, 8. Urania, 9. Kalliope "Historai" sisu 1.-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja varasemast ajaloost (sh 2. raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest) 5.-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 5. rmt: traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine 6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480) 8.-9. rmt: Artemisioni, Salamise, Plataia lahing; Mykale langemine; Sestose vallutamine 478. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega."
Tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Vormiuuendus oli see, et tõi teise näitleja juurde. Tema teostes on veresüütemaatika oluline. 1),,Pärslased" a 472. pärineb ajaloolisel ainesel. Selles kajastatakse kreklaste võitu, pärslaste kaotust Salamise lahingus. Kajastab 8 aastataguseid sündmusi pärslaste silmade läbi. Selles tragöödias on väga tugev naistegelase figuur. Autori arvates oli kaotuses süüdi kuningas Xerxese? uhkus. 2),,Seitse Teeba vastu" a 467. ainus triloogiast säilinud. 3),,Palujannad" a465? või 459?. Kantaaditaoline. Kooril on oluline roll. Ainuke säilinud triloogia ,,Oresteia" a458: 4),,Agamemnon". Lapsed maksid isa tapmise eest kätte. 5),,Hoefoorid" (,,Joogiohvri toojad") 6),,Eumeniidid" Sophokles (496-406 eKr) Sündis Kolonoses, Ateena lähedal. Tema isa oli relvameister. Elas Ateena demokraatia kõrgajal. Oli algusest peale teatriga seotud. Alguses tahtis saada
Teebale vaenulike riikide väe, vallutas linna ja lasi selle Korintose liidu ühisotsusel hävitada: teebalased müüdi orjusse ja linnas säilitati, kultuurilembese zestina, ainult möödunud sajandi kuulsa koorilüüriku Pindarose maja. Kreeka riikide vastupanutahe oli sellega murtud ja Aleksander võis asuda ellu viima isa Aasia-vallutamise plaane. Sõjaretk kavandati hellenite ühisüritusena, kättemaksuks Xerxese sissetungi eest Kreekasse poolteist sajandit varem. Seetõttu kutsus Aleksander makedoonlastele lisaks osalema ka kreeka riikide liiduvägesid, mis, tõsi küll, tegelikus võitluses kuigu suurt osa ei mänginud. Erandiks kujunes Tessaalia ratsavägi, mida Aleksander kasutas reeglipäraselt faalanksi vasakul tiival (paremal tiival võitles ta ise oma hetairidega). Väe põhijõu moodustasid seega makedoonlased, kellele lisandus kreeka palgasõdureid ning abivägesid Traakiast ja Illüüriast
Iisraeli ajaloo konspektist: Plastika muutus suuremaks. Tekkis teiste rel jum kujusid (?). mündileide päris palju,pronksist, aga vilistite aladel ka hõbemünte. Juudi müntidel ei ole kujut inimesi eriti. Aleksander ületas pärsia riigi mõõtmed, lisaks eur alad(balkan), indias mauriani (?) impeeriumini. Troonile saades 20a. Kuningas Darieose (/Darius) tappis ta enda kindral, aleks lasi ta matta. Alexander Suur oli orientaalsest kultuurist väga vaimustunud. Hakkas taastama Xerxese poolt hävitatud Marduki templit. Abiellus dariuse tütrega ja veel 2 pärslannaga. Julgustas ka oma kindraleid pärslaste hulgast naisi võtma. (Massipulma müüt, kus sajad kindralid abiellusid pärslannadega) Tüüroses läks 7 kuud, liikus edasi (nii samaarlased kui juudid väidavad, et käisid kummagi linnades, aga need müüdid!). Varasemast vanaaja konspektist: Alexander Suur. Ta oli parimat päritolu isik, keda võis ette kujutada. Isapoolt pärines Heraklesest (Mak
492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Ioonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483-st alates ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 480 479 Xerxese sõjaretk: 481, ähvardava sissetungi eel, moodustasid suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajateks spartalased. 480 vallutaid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk-Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes
kreeklastele vastuvõetamatu. Sellest omakorda johtus süsteemi antihegemoniaalne orientatsioon. Enamus linnadest oli orienteeritud kaubandusele. Kolonisatsioon. Kreeka-Pärsia sõjad Algasid Pärsia ülemvõimu all olevate Väike-Aasia (tänapäeva Türgi) kreeka linnade ülestõusuga 6-5 sajandi vahetusel, mida toetas Ateena. 490 eKr maabusid pärslased Atikas, kuid nende edasitung pandi seisma Maratoni lahingus. Kuningas Xerxese uus sõjakäik algas edukalt - Termopüülide lahingus said spartalased, ehkki avaldasid meeleheitlikku vastupanu, lüüa. Lüüa said ka Ateena väed. Kuid 480 kaotasid pärslased Salamise merelahingu. See oli kreeklaste, eriti Ateena suur võit. Ateena mereliidu loomine. Sõda jätkus, kuid pärslased ei suutnud päris Kreekas kanda kinnitada. 449/8 eKr sõlmiti Kalliase rahu, mis jättis Väike-Aasia kreeka linnad küll Pärsia ülemvõimu alla, kuid neile tagati ulatuslik autonoomia
See tõi kaasa Sparta ja Pärsia suhete halvenemise, kuna spartalased olid Kyrost toetanud. Algas Pärsia- Sparta sõda. Sparta liider oli Agesilaos. Ta võttis ette sõjaretke Väike-Aasiasse ja oli edukas. Pärslased panid kogu oma rahad mängu, et Kreekas kujundada Sparta vastane liit, kuna lahinguväljal neil õnne ei olnud. Sealt sai alguse Korintose sõda. Samal ajal ateenalased taastasid ennast sellest rahast. Selle sõja lõpuks sõlmiti rahuleping, kuningarahu. See oli Xerxese rahu. See taastas Sparta hegemoonia, kes katkestasid oma liidu Pärsiaga. Kes rikub rahulepingut, seda ähvardab Pärsia agressioon. Rahuleping oli Spartale soodne. Kreeka linnad said autonoomia, st et kõik linnade liidud saadeti laiali. Sparta pidi andma Väike-Aasiasse Kreeka linnad Pärsiale vastutasuks. Järgnes Sparta hegemoonia tippaeg. Nad vallutasid ka Teeba akropoli, aga 3 a pärast seal kukutati see võim. Selle tegi ära demokraatlik riigimees Epameinondas, kes on tähtis tegelane
See riik oli suhteliselt stabiilne ja kestis peaaegu 200 aastat, erakordselt suur,ülekaalukamalt suurim mida varem maailmas nähtud.Stabiilsust lõhkusid pigem dünastia sisemised tülid. Venatapu sõjad, mis tulid peaaegu iga võimu vahetusega. Pärsia riik arendas teede ehitust, strateegiline eesmärk, ühendada julgeoleku kaalutlustel maavaldusi. Pärsia riigi sõjaline korraldus Sõjavägi koosnes paljudest rahvadest. Herodotos kirjeldab Xerxese sõjaväge, hiigel suur iga rahvas võitleb oma riietuses, oma juhtide all ja oma relvastuses. Võibolla mingi aeg toimis. Võis olla ka eliitüksus 10 000 surematut need olid Pärslased ,medlased, kuninga kaitsjad. Väljalt poolt hero me ei tea mitte midagi nendest. Laevastik- sisemaa rahvas ,merekogemust polnd. Nende alla langesid Foniikia linnad ja Egiptuse linnad, nende laevastik oli siis valdavalt Foniikia, Egiptuse ja Kreeka laevad.
annaabi.ee 
