Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HÄNDEL konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
GEORG    FRIEDRICH    HÄNDEL 
 
                                                    1685 -1759 
 
Sakslane, kuid lahkus 25 aastaselt Saksamaalt jäädavalt, asus  Inglismaale  
elama.  Inglased  nimetavad teda ka enda heliloojaks. Puhkab  Westminster  
Abby-s, kuhu maetud vaid väga väärikaid  inglasi  
Händel oli maailmainimene, esimene vabakutseline helilooja 
muusikaloos. 25 aastaselt oli ta üks oma aja kuulsamatest heliloojatest
​. 
 
Kuningliku muusikaakadeemia  direktor , kuningliku ooperimaja 
muusikadirektor, Govent Gardenis ( linnaosa  Londonis)   
Ta lõi kokku 42 itaalia  opera  seria tüüpi ooperit 
Tema  ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised 
isiksused
“Julius  Caesar​ -   1724   - Caesari  sõjakäik   Egiptusesse  ja tema armastus 
kuningatar  Kleopatra  vastu. 
Xerxes​  -    1738  -   peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. 
Erilise populaarsuse on võitnud ​Xerxese largo ​(H nimetas mõtisklevaid 
aariaid largodeks), aariale eelneb  retsitatiiv  
H on suur meloodiameister 
 
Nagu ​opera seria​’s, nii on ka Händeli ooperites​ valitsev soololaul, ​mis 
tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. ​Vähe ansambleid ja koore, st 
mitmehäälset vokaalmuusikat 
 
 
Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 
1728 .a. toodi lavale  ooper - paroodia  ​“​Kerjusteooper”John Gay ​, mis oli 
suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia 
ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule. 
Parodeeriti itaalia ooperi jooni ja H meloodiaid, H  juhitud  teater läks 
pankrotti  ja  ta otsustas ​ loobuda  ooperite kirjutamisest​. 
 
Händelile kuuluvad esimesed täisväärtuslikud oratooriumid 
muusikaloos  
Ainestik on enamasti piiblist. 
 
Kangelaseks on sageli vabaduse eest võitlev rahvas  
“Iisrael Egiptuses” ​-  juudi rahva vangipõlvest Egiptuses 
“Judas Maccabaeus”  ​-  noor väejuht, Iisraeli rahvast rõhuvad süürlased. 
 
 ​Messias​     1742     ​-  Händeli kuulsaim orat. ja terve orat. ajaloo 
kuulsaim teos. ​ (Messias -  päästja, juudid ei pidanud Kristust päästjaks) 
Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased  puuduvad.  
Kestab 2,5 tundi 
Oratooriumides esikohal jõulised  koorid  
Hallelujah koor  - 
​esiettekandel tõusis​ inglise​ k​uningas püsti-   austus  H 
vastu, traditsioon jätkub  
Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. 
Kooridele  kontrastiks  on kauni meloodiaga lüürilised  aariad  
soprani  aaria  “Ma tean, et mu Päästja elab” 
 
Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas  
Oreliteosed, conncerto grossod, süidid 
 
Kaks  tuntumat  süiti: 
Tulevärgimuusika​  Esiettekanne Londoni  Green  Park`is  1748  - lõpes 
Ingl-Austr, Preisi-Prants sõda, võidu auks H  muusika  ja ​ ilutulestik ​,  mis 
lõpes tulekahjuga, kus surma sai 3 inimest, ka üks trompetimängija 
Väga ülev ja pidulik ​Avamäng 
 
Veemuusika  ​ (20pala) Hannoveri prints, kelle teenistusest H luba küsimata 
lahkus, oli 1714 Inglismaa kuningaks saanud ​ Georg I   
Väidetavalt lõi H teose lepituseks kuningliku seltskonna lõbusõiduks 
Thames`i jõel  
H muusika on  heroiline ja suurejooneline, valitses ülim pidulikkus ja 
paatos. 
 
 
HÄNDEL konspekt #1 HÄNDEL konspekt #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Terekest321 Õppematerjali autor
Konspekt Georg Friedrich Händelist.

Sarnased õppematerjalid

BAROKK 17-18saj I pool
14
doc

BAROKK 17-18saj I pool

Farinelli ( Carlo Broschi 1705-1782) – itaalia juhtivamaid lauljaid, kuulsamaid kastraat- sopraneid Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Barokkoopereid lõid veel: Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett. Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo- ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku. Vokaalsed barokkžanrid on veel:

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu 11-klass
6
doc

Muusikaajalugu 11. klass

~1600 a. Oluline sooloaaria ­ solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses ­ esinemine retsetatiivne. Koor ­ kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel Passioon ­ kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor. Bach ­ "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17

Muusikaajalugu
Varane muusikalugu
25
docx

Varane muusikalugu

1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.­17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel. 7

Muusikaajalugu
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18

Ooper
Muusikaajalugu
29
doc

Muusikaajalugu

kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Kantaat- algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud enamasti Piiblist või luteri koraalist, hiljem, koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati ühele solistile, keda saatis pisike ansambel. Kantaadiloojad olid samad, kes ooperi- ja oratooriumizanris ­Carissimi, Stradella, Händel. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja, kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse

Muusikaajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun