HÄNDEL konspekt - Konspekt | Muusika

14

doc

BAROKK 17-18saj I pool

Farinelli ( Carlo Broschi 1705-1782) – itaalia juhtivamaid lauljaid, kuulsamaid kastraat- sopraneid Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Barokkoopereid lõid veel: Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett. Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo- ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku. Vokaalsed barokkžanrid on veel:

Muusikaajalugu

6

doc

Muusikaajalugu 11. klass

~1600 a. Oluline sooloaaria solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses esinemine retsetatiivne. Koor kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel Passioon kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor. Bach "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17

Muusikaajalugu

25

docx

Varane muusikalugu

1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel. 7

Muusikaajalugu

29

doc

Varane ooper

tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18

Ooper

29

doc

Muusikaajalugu

kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Kantaat- algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud enamasti Piiblist või luteri koraalist, hiljem, koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati ühele solistile, keda saatis pisike ansambel. Kantaadiloojad olid samad, kes ooperi- ja oratooriumizanris Carissimi, Stradella, Händel. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja, kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse

Muusikaajalugu