Georg Friedrich Händel (0)

Georg Friedrich Händel 1685 - 1759
Saksa helilooja .
Händel on kõrvuti Bachiga barokkajastu muusika suurkuju . Ta oli oma elu ajal väga kuulus. Tema looming on olnud eeskujuks paljudele järgmiste põlvkondade heliloojatele ja mitmed tema oratooriumid on jäänud kontserdilavadele nende loomisajast tänase päevani.
Händel sündis 1685. aastal Saksamaal Halles õukonna kirurgi jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikukarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud ühe tollase tipporganisti juures. Händel õppis orelit , klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas tal elada vaba muusiku elu organisti , viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina ( orkestrijuht ) Saksamaal ja Itaalias. Händel reisis palju ja tal oli palju mõjukaid sõpru nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Suurema osa elust elas ta Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka Inglismaa muusikakultuuri oluline osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri juht ning järgneva paarikümne aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Hiljem asus ta kirjutama oratooriume, mis said suure menu osaliseks juba tema elu ajal. Perekonda Händelil ei olnud. Nagu Bach , nii jäi ka tema elu lõpul pimedaks . Kui händel 1759. aastal suri, tuli matustele talle viimast austust avaldama üle 10 000 inimese. Ta maeti kui rahvuskangelane Westminster Abbey ´sse.
Händeli loomingus on tähtsal kohal mitmed barokiajastu uued muusikažanrid , eelkõige ooperid ja oratooriumid.
Ooperid.
Händel on loonud üle 40 ooperi. Need on ajastukohaselt itaalia stiilis ja keeles. Nagu barokkooperites ikka, jutustavad tema ooperid õilsatest inimestest, tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Tema ooperite peategelasteks on antiikmaailma kuningad ja väejuhid. Kuid Händeli muusika kujutab neid lihtsate inimestena oma tunnete ja erinevate karakteritega, muutes nad palju elulisemaks omaaegsete itaalia ooperite tegelastega võrreldes.
Händel oli suur meloodiameister. Kaunite ja väljendusrikkate meloodiate abil annab ta suurepäraselt edasi oma tegelaste tundeid. Samuti hinnatakse Händeli oskust luua läbi muusika eredaid karaktereid.
Ta on osanud siduda üksikud ooperinumbrid stseenideks ning anda lavategevusele rohkem dramaatilist pinget. (Barokkooperid koosnesid sageli üksteisele järgnevatest etteastetest ehk numbritest).
Händeli ooperitest on kuulsamad „ Julius Caesar“, „ Xerxes “ ja „Alcina“.
Eriti populaarne on kuningas Xerxese aaria ooperist „Xerxes“, mis on selle ooperi avanumber.
Tänapäeval mängitakse Händeli oopereid suhteliselt harva, sest enamus meespeaosaliste partiisid on kirjutatud omaaegsetele kastraatlauljatele. Nende rolle saavad esitada kontratenorid (eriline treenitud hääleliik, mis võimaldab laulda falseti abil kõrgeid noote ), aga selliseid lauljaid pole palju. Mõnikord kasutatakse nendes rollides naislauljaid, aga mehena esinedes ei pruugi nad väga loomutruult mõjuda.
Oratooriumid.
Händel arendas edasi Itaaliast pärit oratooriumižanrit. Ta on loonud üle 30 oratooriumi. Händeli oratooriumid saavutasid kohe tohutu menu ja neid peetakse tänaseni suurteks muusikalisteks meistriteosteks. Ooperid kirjutas helilooja itaalia keeles, mida suur osa publikust ei mõistnud, aga oratooriumide ingliskeelne tekst oli Londoni publikule arusaadav. Kindlasti oli see üheks edu põhjuseks, kuid kuulajaid võlusid ka kaunid meloodiad ja võimsad koorinumbrid.
Suur osa oratooriumide süžeedest pärinevad Piiblist, Vanast Testamendist, kuid ta ei loonud selle põhjal mitte niivõrd vaimulikke teoseid vaid suuri rahvadraamasid. Tähtsal kohal oratooriumides on koorinumbrid, mille kaudu ta kujutab rahva kannatusi, lootusi ja rõõme. Kindlasti nägi omaaegne publik selles patriootlikku allegooriat.
Väga kuulus on oratoorium „ Messias “. Eriti populaarseks on saanud selle teose II osa hoogne ja pidulik lõpukoor „Halleluja“.
Orkestriteosed.
Tänapäeval mängitakse kõige sagedamini Händeli orkestriteoseid. Tema elurõõmsad, pidulikud, hoogsad concerto grossod on väga armastatud .
Kõige tuntumad orkestriteosed on aga kaks suurt orkestrisüiti: „ Tulevärgimuusika “ ja „ Veemuusika “. Mõlemad on kirjutatud tellimustööna õukonna pidustuste tarvis. „Tulevärgimuusika“ valmis suure vabaõhupeo jaoks, mille kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik ja Händeli teose ettekanne. Händeli kuulsusest räägib seegi fakt, et „Tulevärgimuusika“ avalikku proovi tuli kuulama 12 000 inimest, kelle tõttu peatus Londoni liiklus mitmeks tunniks.