Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "X INIMESE ARENG X EAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaatlus, 2016, huvidega, tahe, martell, stoppard, teistega, olukordi, lugedes, lapseiga, kolledž, sotsiaaltöö, osakond, kertu, mölder, juhendaja, tiiu, kamdron, vaatlen, armastab, tavalised, lapseeas, eitamine, piiritletud, kohanemise, vastutustundlik, usaldada, eluaastal, operatsioonide, enesehinnang, alata, menstruatsioon, vistrikud, talje, karvTäiskasvanute ootused selle suhtes, mida üks teismeline peaks olema saavutanud, on tänapäeval suuresti samad mis varem, näiteks: - mõnetine materiaalne sõltumatus; - oma isiklikud ammused perekonnavälised suhted; - koht haridussüsteemis või tööelu; - suhe vastassoost partneriga; - ühiskonna reeglitest ja normidest kinnipidamine; - võime tunda õnne selles maailmas, milles nooruk on kujunenud; - eksistentsi seostest ja mõttest arusaamine (Mangs ja Martell 2000). "Intrapsüühiliselt tähendab teismeiga muu hulgas isikliku ja sotsiaalse autonoomia saavutamist, samal ajal kui nooruk integreerub täiskasvanumaailma. Edasi kohaldatakse valitsevaid norme ja hinnanguid enda omadele, neid samal ajal ka mõjutades". "Püüdes täpsustada, mis teismeea psüühikas peab toimuma, saab võimalikuks püüda ka kindlaks määrata, millal saame pidada teismeiga lõppenuks" (Mangs ja Martell 2000).
• https://youtu.be/YtLEWVu815o teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded või arvamused. Kognitiivse arengu staadiumid Kognitiivse arengu staadiumid 3. Konkreetsete operatsioonide st. (7–11a.) 4. Formaalsete operatsioonide st. (11- a) • Võrreldakse ennast teistega, tehakse teistele • Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige järele, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes kodust saadud väärtuste järgi. • Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. • Raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja • Planeerimise, ette mõtlemise võime.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
Iseseisev töö Erinevate tempodega arvestamine Pausid- vaikuseminutid Tähelepanufookusega arvestamine Mälu Meeldejätvate juhendite esitamine valdavalt kirjalikult või graafiliselt Kokkuvõtete tegemine ja olulise omandatava teabe meenutamine Õppematerjali omandamine esmalt häälega, seejärel vaikselt lugedes, küsimustele vastates või jutustades Lapse aitamine tööde kontrollimisel Abimaterjalide kasutamine- korrutustabel seinal Mälutehnikad- ajurünnak, känkimine Mõtlemine Probleemi analüüs ja süntees Järjestamine- pildid, algoritmid Võrdlemine- sarnasused, erinevused Kategoriseerimine
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused.
- Terviklikkus, vastustunne, eesmärkideni püüdlemine - Psühhopatoloogia aluseks julguse kaotamine. - Inimene saab käsitleda sotsiaalses keskkonnas. - Aristoteles on suur mõjutaja. Alaväärsustunne, mis kujuneb lapsepõlves ja läbi suhete vanematega. Tunnetame oma ebatäiuslikkust. Ülesaamiseks on tarvis võimutahe, mis annab teiste üleolemist ja arendada selleks oskusi. Võimu tahe - > ühtsus teistega Vastavad neg. domineerimine teistele silmapaistmine. Sünni järjekord, mitmendana laps sünnib perre sõltub milline on ta hiljem sotsiaalses keskkonnas. ( 1 laps- neurootik, kõige andekam; 2 laps karjääri himuline, soovib ületada esimest; Viimane laps on probleemne soovib palju tähelepanu, sotsiaalselt liiga hästi ära koolitatud, kuid ei suuda oma emotsioone kontrollida.
inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: 1 küpsemine – arengulised muutused kehas. Tekivad vanuse suurenedes; on kohati ennustatavad; bioloogiline areng, mis põhineb geenidel
selles kui palju võtab aega siis, MAMA tsüklis 1-3 aastat indetiteedi saavutamine. IIIAutonoomia areng noorukieas *emotsionaalne autonoomia *käitumuslik autonoomia *väärtushinnanguline autonoomia Vaba taha jne – areneb järgjärgult esmalt emotsionaalne siis käitumuslik ja sisi väärtushinnaguline. autonomy- independence/sõltumatus)(mõnes kirjanduses pannakse võrdusmärk nende vahel aga siis kursusel me eristame) *autonoomia. Oma tegevuse ise määramine ja oma vaba tahe. *Kõigepealt saavutatakse emotsionaalne autonoomia- 1-4 algab ma ei häri vanematjne.slaid Vanemate rolli vabast vaatlemisest. Kolm nendest on noorukieas tõusvad,vanemad kui tavaliselt inimsed rolli vaatlemine on tipus ja sealpeale languse dentents. (suudame vaadata 13 aastaselt u 6 klassis) Käitumuslik autonoomia ehk sõltumatus- *Otsuste tegemine(otsustamiseprotsess)- (tkolmas slaid vastuarg , kõik progresseeruvad.-slaid
hakkavatele inimestele. Materjali kokkupanemisel on kasutatud mitmete arengupsühholoogide koostatud materjale, mille loeteluga saad tutvuda materjali lõpus. 6 Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele: Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut? Kuidas just see materjal läheneb arengupsühholoogiale kui ainele võrreldes teistega? Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel? Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest? Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi? Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7
inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud ja millised ühiskonna poolt aretatud jne. PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus.
Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad. Esitab
Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine. Arengu alatüübid: füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3
huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Arengut võib vaadelda 4 erinevast aspektist: 1. Kognitiivne areng- mõtlemine, tajumine 2. Sotsiaalne areng- käitumine, suhted teistega 3. Emotsionaalne areng- tunded, hoiakud 4. Füüsiline areng- olulisem, sest see on baasiks igasugusele muule arengule. Küpsemine- osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaanselt. Võib käsitleda: · Bioloogilises tähenduses- arengupsühholoogid · Sotsiaalses tähenduses- sotsiaalpsühholoogid · Füsioloogilises tähenduses- meditsiin
2. Evolutsiooniline vaatenurk- evolutsiooni idee arendamine. Idee seisneb selles et läbi põlvkonna toimub muutumine ja edasi antakse kõige kohastuvamad omadused. 3. Õppimise eelsoodumus- valmis olek teatud tüüpi õppimiseks. Õppimise eelsoodumus sisaldab sensitiivseid perioode. (sensit periood- organism võimeline õppima kindlat liiki uut asja) ja üldisi/spetsiifilisi õppimisvõimeid. Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid. Paljunemis käitumine, vanematega suhtlemine. Lev Võgotski (1896-1934) Konteksti ja isiku suhtlemine kui üksprotsess. Lapsed käituvad teatud viisil kuna vajadused on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil. NT kliima, maastiku, maa tähenduses aga Võgotski rõhutab kultuuri ja kultuuri ajalugu. KONTEKSTI TÕLGENDAMINE !! Sümbolid on vahendaja kultuuriliste teadmiste hoidmise ja keskkonna vahel.
See annab vähe infot kogu rahvastiku kohta, ent see meetod võik väga väärtulsik olla, kui inimene on eriti huvitav. Andmete analüüsimine: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid · KVALITATIIVMEETODID rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavale nimesele. Tavaliselt on kasutatavate andmete õlesmärkimise meetodid struktureerimata või pooleldoi struktueeritud intervjuud või osalusega vaatlus. Need on sobimatud väikeste laste puhul, küll sobivad aga vanemate laste puhul. · KVANTITATIIVMETODID rõhk on ette määratud katekooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab. Nad ei otsi andmeid, vaid tahavad teada vastuseid kindlatele küsimustele. · Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud
Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada. Inimesed püüavad kompenseerida nii enda reaalseid kui tajutud puudusi, arendades seeläbi uusi oskuseid ja kompetentsust. Inimese käitumist motiveerivad teatud eesmärgid. Sünnijärjekord- Adler oli see, kes hakkas rääkima sünnijärjekorrast ja olulisusest inimese arenemises. Ta räägib, et esimene laps on
selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes
selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes
kunstiteoseid jne. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatikatunnis pange ta näiteks kok- ku lugema trummilööke või kujundama muusikalisi mustreid instrumendi abil jne. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situat- sioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada jne. Naturalist – kus võimalik, kasutage õppeainet selgitades loodusobjekte või loomade-taimede fotosid ja raamatuid; niisuguste laste puhul on eriliselt efek- tiivne eluslooduse nähtuste jälgimine õuesõppe raames. Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas, igasu- gused meeskonnamängud ja grupidiskussioonid käsitletava aine teemadel on
Karistusega ähvardamine; Halvustamine; Lapse solvamine; Lapse eemaldamine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest; Terroriseerimine ehk püsiva hirmutunde kujundamine; Pideva pinge all hoidmine; Lapse sundimine tegevuseks, mis on teda kahjustav. Last emotsionaalselt halvasti koheldes kasvab ta õnnetus ja vihases keskkonnas ja seetõttu tunneb laps end halva ja saamatuna. Tavaliselt muudab see lapse enesehinnangut, ta muutub usaldamatuks teiste inimeste suhtes, tekivad raskused suhtlemisel ja teistega arvestamisel. Vaimset vägivalda esineb palju kodus: konfliktid peres. Selline vägivald muudab lapse kergelt haavatavaks, alandab tema eneseväärtustamist. Emotsionaalne vägivald kahjustab lapse tundmuste arengut, psühholoogiline vägivald seevastu vaimset arengut. Tülidel peres ja vanemate ettearvamatul käitumisel on omad tagajäjed. Vaimne vägivald pidurdab ja kahjustab lapse võimalikku võimete arengut. Kõrgenenud haavatavuse pärast satub ta
3. Ennustav valiidsus – kas tagantjärgi selgub, et tõepoolest mõõtsime õiget asja. 4. Konstruktivaliidsus – kas meetod võimaldab kinnitada teoreetilisest probleemist tulenevat hüpoteesi. 5. Eristav valiidsus – kas mõõdetakse seda, mida teisi, eristuvaid konstrukte mõõtma disainitud meetodid ei mõõda. 6. Ökoloogiline valiidsus - iseloomustab paikapidavust ja rakendatavust igapäevaelus. Uurimismeetodid: Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid eksperiment - võimaldab kõige paremini mõista põhjuslikke seoseid: teatud tingimuste kontrollimine mõõtmaks nende mõju indiviidi psüühilistele protsessidele korrelatiivsed uurimused Kas psühholoogia on teadus? 1. Kontrollitud vaatlus 2. Objektiivsus 3. Teoreetiliste ennustuste kontrollimine 4. Falisfitseeritavus e. kummutamise potentsiaal 5. Korratavus 6. Paradigma rakendamine e. enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus.
See ei puuduta ainult süžee pilte, vaid see muudab raskemaks üldse lapse orienteerumise ümbritsevas maailmas. Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma. Kui on tegemist nt lõunastamisega, siis seda saab teha erinevates situatsioonides, erinevas ümbruses. Mis on need, mille alusel otsustada, mis olukord see on, mis selles keskkonnas teha saab? Kas see on kodu, restoran? Mis on need olulised tunnused, mille alusel otsustada? Selleks on vaja uurida. Tavaarenguga lastele see nii keeruline ei ole, suhteliselt kiiresti leiavad vihjed keskkonnast üles. Mida raskema probleemiga on tegemist, seda tõenäolisem on, et tuleb
tõenäosus valetamisele on suurem. Tõde eksisteerib kolmel viisil: · Selles tähenduses, et inimesed ei taha kaotada seoseid tõelise/kombitava reaalsusega - tõde seos reaalsusega. · Inimene tunnetab, et suhtlemine teiste inimestega on väärt vaid siis, kui see on õiglane - tõde seos iseendaga. · Suhtlemine teiste inimestega ei tohi olla lugupidamata - tõde seos teistega. Mõned näpunäited, kuidas saada aru, et laps valetab: · Miimika: silmside vältimine, pilgu kõrvalepööramine ja maha vaatamine, nägu muigel, üks suunurk suundub üles teine alla, punastamine, pea langetamine või pööramine. · Keha: pinges, jäigalt otsesuunas kulgevad või nurgelised liigutused, kõnelemise ajal käega, sõrmega, rusikaga suu katmine. · Käed: kõnelemise ajal silmalau hõõrumine, kõnelemise ajal nimetisõrmega nina või
· Negatiivselt- läbi allutamise, valitsemise, türannia Arenguvajadus (vajadus ületada olemasolev) · Pos- läbi loomingu loomise · Neg- läbi agressiivsuse Kindluse-,juurte- ja seotusevajadus · Pos- solidaarsus tunne kõikide teiste liigikaaslatsega vaatamata religioonist jne. · Neg- vastandumine teistega, näteks et oleme paremad kui teised Samastusvajadus (olla kindel isik) · Pos- samastuda oma tegeliku minaga · Neg- samastumine millegi väliselt etteantuvaga Süsteemususe ja ühenduvse vajadus (orientatsioonivajadus) · Pos- Kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas väga raskesti
See ei puuduta ainult süžee pilte, vaid see muudab raskemaks üldse lapse orienteerumise ümbritsevas maailmas. Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma. Kui on tegemist nt lõunastamisega, siis seda saab teha erinevates situatsioonides, erinevas ümbruses. Mis on need, mille alusel otsustada, mis olukord see on, mis selles keskkonnas teha saab. Kas see on kodu, restoran. Mis on need olulised tunnused, mille alusel otsustada. Selleks on vaja uurida. Tavaarenguga lastele see nii keeruline ei ole, suhteliselt kiiresti leiavad vihjed keskkonnast üle. Võõras keskkonnas süstemaatiliselt uurivad ümbrust ja saavad
Millal on inimene kasvatatav? Kuna kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvatamine jõudmaks teatavale iseseisma toimetuleku saavutamine elus, siis peaks kasvatusega olema teatud kasvatusiga täiskasvanud küpsuseni jõudmine iseseiva toimetuleku saavutamine oma iseseisvas elus. Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne elukutse. Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. Isiksus inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? Kasvatus eelneb enesekasvatusele.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja
veendudes, et neile õpetatakse häid käitumis- ja mõtlemisviise. Mustadele kirjutistele lisandus ka tuntud kasvatusfilosoofide R. S. Petersi, R. F. Deardeni ja P. H. Hirsti kasvatusteooriast lähtuv kriitika. Lapse enesetunnetuslik areng R. S. Peters (1969) tõi esile selle, et laps ei ela ühiskonnast isoleerituna, vaid peab arvestama ühiselu normide ning reeglitega (sallivus, teiste austamine, teistega arvestamine, abistamine jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja
Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees
- Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale. Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga. Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!! Eneseteadvus- self- conciousness Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt. Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste. Mina- uurimine: Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes. James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on. W. James ,,Psühholoogia printsiibid" 1890 Charles Horton Cooley 1902 Georg Herbert Mead 1934
annaabi.ee 
